· Suvemussoon Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhkkonna. Meri on külmem, seal kõrgrõhkkond. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. · Talvemussoon Talveperioodil on asi vastupidine. Maa kohal on kõrgrõhkkond, külm. Mere kohal on madalrõhkkond, soe. Maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled maalt merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. Mussooni ja briisi tekkepõhjused on sarnased, kuid mussoon on briisist tunduvalt ulatuslikum ja püsivam nähtus. Mussooniks nimetatakse ka aastaaega, mil tuul merelt maale puhub, tuues kaasa niiske kliima. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia.
· Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus-Guinea · Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud o 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud o 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused o taimed · Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. · Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. · Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. SAVANN · Kliimavööde lähisekvatoriaalne kliimavööde · Kliima 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge
servas olevad kivimid kõrgeteks mäestikeks, vulkaanilisteks saarteks. 2.Kahe mandrilaama põrkumine-nende servad purunevad,painduvad,kerkivad ka kõrgeteks mäeahelikeks.Mandrilised laamad on liiga kerged,et vahevöösse vajuda ning kuhjuvad seetõttu kivimitena üksteise otsa,kasvatades mandrilist maakoort aina paksemaks,neis kohtades esineb maavärinaid,kuid vulkaanipurskeid vähem sest maakoor on väga paks.(India ja Euraasia laama põrkumine).Seega kurrutuse(kurdude teke maakoores laamade liikumise tagajärjel) tagajärjel tekivad kurdmäestikud,mis on lainekujulistesse voltidesse surutud laamad. 3.Kahe ookeanilise laama põrkumine-ühe laama serv sukeldub vahevöösse.Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud.Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd.Kui vulkaanid kasvavad üle merepinna,siis moodustub neid vulkaaniliste saarte ahelikud.(Väikesed Antillid)
temperatuur. Soojad hoovused voolavad ekvaatorist pooluste suunas külm hoovus – hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur. Külmad hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas El Niño – nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatuvad üle maakera La Niña – vastupidine nähtus, kus Vaikse ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi kuivemat ja külmemat kliimat Tavaliselt puhuvad tuuled piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunast põhja ning keeravad ekvaatorile lähenedes läände e. avaookeani suunas. Vee ärakanne pinnakihist põhjustab Lõuna-Ameerika rannikul tõusuhoovuse e. külma ning toitaineterikka vee ookeanisügavustest ülespoole liikumise, mis muudab Vaikse ookeani idaosa heaks kalastuspiirkonnaks
· Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: · raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. · Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. · Nt Euraasia ja India laam. Laamade liikumine küljetsi: · tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja-Ameerikas San Andrease murrang (Põhja- Ameerika laam ja Vaikse ookeani laam) Maavärinad Maavärinaks nimetatakse maakoore vappumisi ja maapinna järske suhteliselt lühiaegseid kõikumisi. Maavärinaid võivad esile kutsuda väga erinevad nähtused. Seismograaf on aparaat mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks. - Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged
)) Huvitav on tähistatud: Huvitav Tekst Küsimused on tähistatud: Küsimused 1. 2. Mõisted on tähistatud: Mõisted mandrijää igikelts --- 6 ((Kaart: Euroopa loodusgeograafiline kaart.)) --- 7 ((Kaart: Eesti loodusgeograafiline kaart.)) --- 8 xxx 1 Euroopa ja Eesti asend, pinnamood ja geoloogia 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ((Kaart: Euroopa kaart.)) Euroopa maailmajagu on osa Euraasia mandrist, selle lääneosa, ning kaardil paistab ta justkui hiiglasuur poolsaar. Vahel on Euroopat naljatamisi nimetatud ka "poolsaarte poolsaareks", sest nii põhjas, läänes kui ka lõunas eenduvad mandriosast arvukad poolsaared. Põhjaosas leiame suure Skandinaavia ja väiksema Koola poolsaare ning Põhja- ja Läänemere vahele kiilutud Jüüti poolsaare. Edelas sirutub Aafrika suunas Pürenee ehk Ibeeria poolsaar,
Manner ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa. Mandrid või nende osad koos ümbritsevate saartega moodustavad maailmajagusid. Mandreid on kokku 6 (Aafrika, Antarktis, Austraalia,Euraasia, L-Am ja P-Am). Maailmajagu on maailma suurjaotuse üksus, mis hõlmab mandri või osa sellest ning saari mandrit ümbritsevates meredes ja ookeanides. Maailmajagusid on samuti 6(Aafrika, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Euroopa). 16. Maailmameri, tema alajaotused ning põhjareljeef, ookeanite suurimad süvikud. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani.
Moondekivimid on tekkinud suure rõhu ja temperatuuri tingimustes settekivimitest ja tardkivimitest, mis on ümber kristalliseerunud uuteks mineraalide kooslusteks. * Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magamast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda võib tänapäeval näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise ,,tulerõngana". Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded, mis võivad paikneda kuni 670 km sügavusel. Kogu ookeanilaama kivimite mass ei kao siiski jäljetult laama sukeldumisel vahevöösse. Osa kivimeid ,,kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia liituvad ka mitmesugused kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid.
Seal on mullamikroobid väga aktiivsed ning huumuskiht puudub. Need ained, mida taimed koheselt ära ei kasuta uhutakse mullast minema, nii et alles jääb punakaspruun happeline muld. · Kamardumine esineb kuivades ja pooluivades piirkondades, eriti siis kui muld asub lubjakivil. Kuna sademeid väga palju ei ole, siis toimub huumuse akumulatsioon ja tekib väga viljakas muld. · Gleistumine esineb jahedas ja väga niiskes. Kuna need mullad on väga niisked, siis õhku on seal vähe ja orgaanilise aine lagundamine on pärsitud. Orgaanilist ainet aga välja ei uhuta, sest mulla veetase on nii kõrge, et vesi neis eriti ei liigu. Need mullad on küll toitaineterikkad, aga väga happelised, mis tõttu on taimedel seal raske toitaineid omastada. · Turvastumine rangelt võttes pole tegu mullaprotsessiga. See on sarnane gleistumisega, kuid niiskust on veelgi enam, nii et orgaanilise aine
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Miks kaitsta loodust: a) eetilised kõige elava austamine, seotud religiooniga; b) esteetilised ilus silmale; c) teaduslikud räägib palju minevikust, geneetika toit; d) majanduslikud mida me hakkame sööma, kaubandus; e) ressursilised taastuvad ja taastumatud maavarad. See on ajalooline järjekord, kuid tänapäeval on järjekord täpselt vastupidine. Keskkonnakaitse fundamentaalteadusteks on : ökoloogia biogeograafia Biogeograafia ja biogeotsönoloogia Biogeograafia on bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. areaalide uurimine. Areaal e. levila on biogeograafias mingi taksoni esinemisala (territoorium v
Kreekas ei "neelatud" inimfiguuri alla ega valitsetud tema üle. Mäge ja tasandikku, merd ega maad ei kaotatud kunagi silmist. Iial ei olnud tee mereni pikem kui üks päev. Ülistatud üleminekute ja mõõdukate kontrastide maastik. Orud olid defineeritud, mäed ei domineerinud kunagi nende üle. Mäeharjad on pikad horisontaalid, harva teravike poolt katkestatud. Meri vaob sügavalt ranniku poole. Laiali puistatud saarte ja rohkelt täkestatud rannajoonega maa. Keskne asukoht Aasia, Aafrika ja Euroopa vahel. Elav merekaubandus. KULTUURIKESKKOND Vaba demokraatlik ühiskond. Humanistliku hariduse ja elu ideaal. Inimene on see, kes loeb. Ta on "kõikide asjade mõõdupuu". Inimintelligents, mida on treenitud arutlemiste, diskussioonide käigus, eraldab inimest loodusest. Inimese täiuslikkuse tipp - kreeka ideaal. Inimene, loodus ja kreeka kultuuri püsivuse põhjendus. Headus: kõigi kolme harmoonia. 5. sajand e.Kr - Periklese ajastu