24. jaanuaril 2014 aastal käisin Väravatornis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Kontserdi sisu seletas meile Andres Mustonen, kes on ansambli juht. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Kontserdi teemaks on renessanss. Lisaks muusikale oli kuulda ka natuke selle ajastu ajalugu. Kava oligi üles ehitatud nii, et igale loole eelnes lühike tutvustus, mis seletas lahti loo sisu. Kuulda oli nende igapäeva eludest ja muusikute seljas oli ka mõned riietusesemete näited. Muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusika-aed. Selle asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Kooseisu kuulub 10 pillimeest. Ansambli repertuaaris on renessansi ja keskaja muusika, kuid seekord oli kuulda vaid renessansiajastumuusikat. Enda ees nägime ka mitmeid pille, nagu nt salmei, mis on vanamuusika instrument. Li...
Hortus Musicus renessansi kontsert Retsensioon Alex-Sander Puhm 10.b klass 20. veebruaril külastasin ansambel Hortus Musicuse kontserdit "Renessansi suured meistrid." Käisin seal kohal, sest olime koolis just renessanssi teema läbinud ning meil soovitati selle aja muusikat ka oma kõrvadega kuulamas käia. Kontsert toimus Väravatornis algusega 16:00. Hortus Musicus on Eesti Vanamuusikaansambel, mis on tegutsenud alates 1972. aastast Andres Mustoneni eestvedamisel. Mustonen ise mängib ansamblis viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorne ning on ka ansambli kunstiline juht
......................................................................................................................2 Hortus Musicus ja selle loomine....................................................................................3 Bändi liikmed..............................................................................................................4 Pilte Hortus Musicusest.................................................................................................4 Hortus Musicuse esinemine Luksemburgis (2008)................................................ 5 Hortus Musicuse ja Ellerheina esinemine Brüsselis (2008).................................. 5 Hortus Musicus proovisaalis...................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................6 Hortus Musicus ja selle loomine
HORTUS MUSICUS andis oma esimese kontserdi 1972, asutati toonase Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni eestvedamisel ja on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes leidis grupp entusiaste oma nooruslikud energiad ühendades ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutades (kuivõrd seda lihtsalt eriti polnud võtta) Hortus Musicuse oma tee ja näo. Keskne roll ideede generaatorina ja oli siinjuures Andres Mustonenil. Tema leppimatus kehtiva reziimi, nagu ka muusikas väljakujunenud kivinenud arusaamadega tõukas gruppi avastusretkele senitundmatu Bachi-eelse muusika maailma. Hortuse musitseerimist iseloomustab ennekõike (tihtipeale erinevalt nende Euroopa-kolleegidest) stambivaba, loominguline suhtumine meist ajaliselt, ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. Sattumata küll otsesesse vastuollu nn
Samuti oli abistavaks faktoriks kontserti toimumiskoht, milleks oli Väravatorn. Seintel rippusid riidest pildid, kus olid kujutatud naised ja mehed, kes mängisid renessansi aegseid pille, osad laulsid. Riides olid nad piltidel samamoodi nagu olid muusikud meie ees. Ja kõik see, Väravatorni kivist seinad, pildid seintel ning see muusika, tekitas minus tunde nagu ma elaksingi 16.-17. sajandil ja oleks hoopis mingis vanas lossis peol. Enamasti on Hortuse Musicuse kontserditel ka lauljad, kuid kahjuks ei olnud neid selle kontserdil. Sellest on kahju, sest ma oleksin väga tahtnud kuulata, kuidas kõlavad renessansi aegsed laulud elavas esituses. Kuid midagi pole parata ning samas, vahel ongi tore kuulata ainult instrumentaalset muusikat. Mulle meeldis väga Hortus Musicuse kontsert. Muusika ning pillimehed haarasid mind kaasa ning tegid tuju heaks. Ma läheksin väga hea meelega veel Hortus Musicuse kontserditele.
Jakob Westholmi Gümnaasium Hortus Musicus Retsensioon Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass õp. Siiri Veskimäe Tallinn 2015 Meie käisime klassiga Hortus Musicuse kontserdil 12.veebruaril, mis toimus Tallinna vanalinna väravatornis. Kontsert oli renesanssi teemaline. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal ansambli juht Andres Mustonen. Ansamblis on kokku 10 liiget, kõik mängivad erinevaid pille ning kolm nendest laulavad veel lisaks. Andres Mustonen, kes on ansamblijuht, mängib viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorni. Olev Ainomäe mängib pommereid, oboed ning šalmeid
Hortus Musicus – renessansi kontsert Retsensioon Mihkel Tammik 10.a klass Käisin 12. jaanuaril 2016 aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi kümnendate klassidega kuulamas Hortus Musicuse kontserti, mis oli minu esimene Hortus Musicuse kontsert. Kontsert toimus Lühikese Jala Väravatornis. Kontserdisaal oli minu arvates veidi väike ja see segas ka minu arvates akustikat. Kuigi see suutis tekitada autentse tunde. Kontserdil esitati järgmisi teoseid: „Ecce torpet probitas“, „Vite pordite me legi“, Tant con je vivrai“, „filles a marier“, „Heigh hoo holidays“, „Pavane“, „Come again sweet love“, „Fine knacks for
Hortus Musicus renessansi kontsert Retsensioon Emma-Belinda Müürsepp 10.A Käisime 12.jaanuaril Eesti vanamuusikaansambel Hortus Musicuse kontserdil, mis toimus Väravatornis. Käisime kontserdit kuulamas Jakob Westholmi kümnendate klassidega. Kohal olles rääkis Alla Eenma, meie kooli õpetaja, saali ajalugu kus me viibisime. Kui Alla oli rääkinud, astus lavale Hortus Musicus. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansamblisse kuulavad Andres Mustonen, kes mängib viiulit, vioolat, plokk, krummhorne, plokkflööti ning on ka ühtlasi ansambli juht
BACH teemale(tähtnimed) sümfoonia no 1 ,,Polüfooniline" ,,Perpertum mobile", ,,Pari intervallo", ,,Credo". sel perioodil kasutas võtteid, mis iseloomulikud barokiajastule III Üleminekuperiood 1968-1976 uuris põhjalikult Gruusia rahvamuusikat, edasi huvitus orelimuusikast, uute otsingute ja leidmiste ajajärk, muusikalise küpsuse saabumise aeg IV periood "Tintnabuli ja modernism", algab 1976/77. Algab Hortus Musicuse kontserdiga, mil kanti ette Pärdi teos Tintinnabuli, see tähendab üksteisega ühendatud hääles kellukesi, mis kutsuvad munki kloostris palvusele ja muudele tegevustele, P-le tähendas see meditatsiooni, iga heli väärtustavat stiili, kus domineeris. 3kõla, sellest lähtub diatooniline muusikamaterjal. töhtsad polüfooniad, kõige produktiivsem, loominguline vabadus tekkis 80ndate lõpus, kui immigreerus Berliini, Lääne-Berliin on koduks praegugi, kuid õige pea kolis Laulasmaale
Koosseisu kuuluvad -Riina Roose- ansambli juht ja töötab Tallinna Linnateatris muusikalise kujundajana ning EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lauluõpetajana; -Toomas Rull-on vabakutseline muusik, kes osaleb paljudes eesti ansamblites löökpillimängijana (Ultima Thule, Eldorado), olles lisaks veel paljude Kiigelaulukuuiku repertuaari kuuluvate laulude arranzeerija; -Olavi Kõrre- kes on samuti vabakutseline pillimees (ansamblid Zorbas, Kukerpillid jt). -Riho Ridbeck- Hortus Musicuse laulja ja Pühavaimu kiriku koori dirigent -Kadi Selde- vabakutseline laulja, kes on teinud edukat koostööd Tiit Paulusega -Elo Toodo- lauluõpetaja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning viiuliõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis, esinenud koos Matis ja Mihkel Metsalaga. Kõiki muusikuid ei ole võimalik kontsertidele kaasa võtta, küll aga on kõigil kontsertidel kaastegev Kuuiku kõige suurem sõber - helilooja-klaverisaatja-konferansjee(teadustaja) Olav Ehala
12. veebruaril külastasime klassiga Hortus Musicuse kontserti, mis toimus Lühikese jala Väravatornis. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansambli repertuaaris on enamasti keskaja ja renessansi muusika ning sinna kuuluvad järgmised liikmed: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid), Olev Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Valter Jürgenson (tromboonid), Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid), Tõnis Kuurme (dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid), Ivo Sillamaa (orel, klaver, klavessiin), Anto Õnnis (tenor, löökpillid), Taavo Remmel (kontrabass). Spetsiaalselt meie kooli kümnendikele korraldatud kontserdi toimumiskoht oli väga eriline, sest saal, kus see toimus, oli väga väikene, mahutades vaid umbes 70 külastajat. Juba uksest sisenedes o...
lõpuni. Kahjuks tekkis mul mõne aja möödudes jällegi tüdimus ning ma hakkasin ootama kontserdi lõppu. Aga kui ma jälgisin teisi kuulajaid, kellest enamuse moodustasid vanemad daamid ja härrad, siis nemad paistsid Hortuse muusikast väga huvitatud olema. Seega oleneb see väga inimesest endast, missugune muusika on talle meelt mööda ning kahjuks pean ma tunnistama, et mind isiklikult vanaaegne muusika eriti ei köida. Hortus Musicuse kontserdil käimist ma ei kahetse, sest sealt sain ma hea ettekujutuse 16.-17. sajandi muusikast, mida mul varem polnud. Kindlasti soovitan kõigil Hortuse kontsertidel käia, kellel vähegi tahtmist ja aega on ning keda vanaaegne muusika huvitab.
dodekafooniline 1963-68. tuntuimad teosed: tsellokonts "Pro et contra", kollaaz teemale BACH, sümf nr1 "Polüfooniline", "Perpetum mobile", "Pari intervallo", "Credo". Sellel perioodil kasutas võtteid, mis omased barokk ajale. 3per: ülemineku periood 68-76. uurib põhjalikumalt varasemat muusikat, uurib Gruusia rahvamuusikat. Nüüd hakkab uurima orientaalmuusikat. Otsingute ja avastuste ajajärk, küpsuse saabumise aeg. 4per:Tintinnabuli ja modernism. Per algas hortus musicuse kontserdiga, mil kanti ette "Tintinnabuli".sõna tähendab üksteisega ühendatud hääles kellukesi, millega kutsutakse munki palvusle.P.-le tähendas see meditatiivset iga heliga väärtustatud stiili, kus domineeris kolm kõla ja sellest lähtuv deatooniline muusikamaterjal. Tähtsaimaks komponendiks saab polüfoonia. Kõige produktiivsem periood. 80del emigreerub Berliini. Viljakas kosotöö T.Kaljustega. Tallinna kammerkoori ja orkestriga on salvestatud enamus lood. Suure tunnustusega:
Helilooja kirjutas 1960. aastatel teoseid, mis lähtusid seeriatehnikast ja aleatoorikast (,,Perpetuum mobile", esimesed 2 sümfooniat) ning kollaaztehnikast (,,Collage teemal A-B-C-H"), siis juba 3.sümfooniast alates loobus Pärt atonaalsest helikeelest ning pöördus diatooniliste laadide ning kolmkõlalise harmoonia juurde. 3. Tintinnabuli stiil on kolmkõlast lähtuv minimalistlik kompositsioonimeetod. 4. Pöördumine vanamuusikaansambli Hortus Musicuse poole polnud 1970. aastatel juhuslik. Nimelt, oma helikeele lihtsuselt ja vaimsuselt haakuvad Pärdi tolle aja teosed ilusasti renessanslike ning veelgi varasemate, keskajast pärinevate arusaamadega helikunstist. 5. A. Pärt lahkus Eestist, sest tema loomingus on väga oluline osa religioossel maailmavaatel ning see sai ka üheks põhjuseks, miks helilooja 1980. aastal Eestist emigreerus ning asus elama Berliini.
renessansi ajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom. Pärast kolmeaastast loomepausi, mil helilooja uuris vana sakraal- muusikat, valmis 1971. aastal keskaegsest vokaalmeloodikast inspiree- ritud Sümfoonia nr. 3 stiilipöörde esimene tähis. 1976. aastal valmis Arvo Pärdil seitse teost erinevatele koosseisudele. Need jõudsid kuulajani "Hortus Musicuse" kontserdil 27. X 1976 ühise pealkirja all "Tintinnabuli" autor nimetas seda avatud oopuseks. Ta lubas seda jätkata ning on seda teinud tänini. Tintinnabuli (ladina keeles 'kellukesed') on helilooja Arvo Pärdi 1976. aasta paiku välja kujunenud isikupärane miniatuuristiil. Kõneldes oma uuest väljenduslaadist, pidas Pärt väga oluliseks vaikuse kuulamist oma muusikas: "Enne kui keegi midagi ütleb, peaks ta võib-olla mitte midagi ütlema
Uurimustöid on tehtud eelmise aastatuhande vahetuse Gotlandi misjonäridest Fulcost ja Nicolausest, uuritud on Saksa ordu geopoliitilist jõhkrat tegutsemist ja lugeda on saadud Padise kloostri hävitamise lugusid, oleme kuulnud Tartu ülikooli juures tegutsenud jesuiitide kolleegiumist ja hilisemast ajast piiskop Proffitlichi ning Aleksander Kurtna traagilisest saatusest. Viimase kahekümnendi katoliiklus Eestimaal, mille renessanss algas Hortus Musicuse tegevuse, eesti soost vaimuliku Rein Õunapuu määramisega ametisse, paavsti visiidi ja kultuurilise aktiivsuse tõusuga, on omaette tõsisemat reflekteerimist vääriv periood. Täna on Eestis 7 kogudust, 7 ordut ja üle 3000 katoliiklase. Pisike arv miljardiga võrreldes, kuid ühenduse kogemus ladinliku kultuurisfääri, katoliikliku usutraditsiooni ja Vatikani kirikuriigiga muudab nad kindlasti kogemuse võrra erilisemateks.
annaabi.ee 
