nõlv on vastasnõlvast laugem e) KALDAVALL jämedateraline, harilikult liiv, kuhjatakse voolusängi vahetus läheduses f) OTSAMOREEN tekib liustiku serva ette, kui liustik lükkab enda ees kivimeid g) MÕHN - tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel järvedes h) RANNABARR koosnevad liivast ja kruusast, tekkinud lainete murdumise kohale meres i) PANK murrutuse tagajärjel aluspõhjakivimeisse kulutatud püstloodne astang, mille jalamile tekib murrutuse nõrgenemisel purdmaterjalist rusukalle j) VOOR leivapätsi kujuline, mis koosneb lubjakivist ning tekkis jää poolt maapinna voolimisel k) SALAJÕGI karsti vorm, mis kaovad maa alla ning ilmuvad taas maapinnale karstiallikatena 4. Oskad nimetada Eesti maavarasid! 5. Nimeta maavarade kasutus alasid! a) SAVI - ehitus, nõud
allapoole ja nii tekivad kaldpinnalised kuhjatised rusukalded Kohati tekivad raskusjõutekkelised pinnavormid ka maalihetest (näiteks pankade jalamil paljastuvast sinisavist tingituna) Raskusjõutekkeliste pinnavormide esinemine looduses Eestis esineb rusukaldeid peamiselt PõhjaEesti paekalda jalamil Mõnes kohas on varisenud järsakust alla nii palju murendit, et on moodustunud püsiv rusukalle, mis kaitseb panka vahetu murrutuse eest; teisal rusukalle puudub, sest tugev lainetus kannab järsakust allavariseva murendi lühikese ajaga minema Rusukaldeid esineb rohkesti mäestikes Definitsioonid Rusukalle on pankrannikuesine murenenud kuhjatis Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel Rusukalle Click to edit Master text styles Second level Third level
e. ovraag (vihmasadude tagajärjel nõlvadelt tekkinud uurded) ning jõeorud (ülemjooksul sälkorg, keskjooksul moldorg ja alamjooksul lammorg). Lamm on oru osa, mis vaid suurvee ajal on vee all. Terrass on astang uue lammu kohal. Kaldavall on suurvee ajal sängist väljunud liiv. Soot on mahajäetud jõelooge. Kärestik on madal, kiirevooluline jõeosa. Juga on astang jõesängi. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank (aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak), murrutuslava (murrutuse kestmisel taanduvad pangad maismaa suunas ning mere ja panga jalamil moodustub murrutuslava), murrutuskulpad (kui panga jalamil paljanduvad pehmemad kivimid, tekivad sinna koopataolised õõnsused ehk murrutuskulpad), rannabarr (uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid), maasäär (2-3 m. kõrged, sadakond m. laiad ning enamasti alla 1 km. pikad vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem) ning rannavall (enamast kaarekujulised, mõne meetri pikkused ning 1...2 m.
Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva läheda Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm. Maavälis jõud kannavad lahtimurtud kivi osakesi edasi kuni neil enegriat jätkub., ja siis kuhjuvad ühte kohta. 11.Rannikud Murrutus on merelainete ja nende poolt kantud kivimilise materjali teostatud abrasioon. Murrutuse läbi tekivad näiteks pangad, murrutuskulpad ja murrutuslava. Skäärrannik on rannikutüüp, kus keerukalt liigestunudel kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soomele, Rootsile, Norrale, Kanadale ja Karjalale, Laadoga järve rannikule Rahuliku lasumusega settekivimite paljandumisel tekkivad pankrannikud.
rannaastangut, kus paljandub Jaagurahu lademe Kesselaiu kihistiku helehall dolomiit. 2,3 m kõrguse panga pikkus ulatub 2 km-ni. Loode pool on Tupenurme küla asetsev panga osa, mis kulgeb paralleelselt Nõmmküla - Viira maanteega ja on suhteliselt vähe liigestatud. Pangajärsaku allosas võib jälgida mitmeid antsülusjärve-aegseid madalaid ning osalt peaaegu täiesti kinnivarisenud murrutuskulpaid, mis on lainete murrutuse toimel tekkinud koopasarnased süvendid panga jalamil. Tupenurme külast kagusse jätkub pank aeglaselt madaldudes Lepikuni. See panga osa on tugevasti liigestatud ning seal ilmneb selgemini Jaagarahu lademe hall lubivetikatest ning sammalloomadest koosnev urbne biohermne, mis on organismide jäänustest koosnev settekivimkeha dolomiit. Joonisel võib näha Muhu saart, kus on rohelise ruuduga märgitud Tupenurme panga asukoht. 5 Joonis 1
Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid - rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Seega- rannikud võivad aja jooksul muutuda. · Jõed kannavad rannikule setteid ja jõesuudmed ummistuvad, rannajoon nihkub mere suunas · Pankrannik taandub mere murrutuse tulemusena sisemaa suunas Lainetuse tulemusena tekivad järgmised pinnavormid: rannavallid, maasääred ja rannabarrid VT: TÖÖVIHIK lk. 59 ( ülesanne 7) Märgi joonisele erinevate leppemärkidega, kus toimub kulutus, kus setete kuhjumine. Selgita, miks. Kuhu kujuneb tõenäoliselt maasäär? ( Tv. 59 ül . 8) Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on
loode – kagu – suunalise pikliku vööndi. Nii Antsülusjärve kui ka Litoriina- ja Limneamere setete levik on määratud nende absoluutkõrguse põhjal, sest mingit faunistilist ja palünoloogilist meetodit nende vanuse määramiseks ei ole. Antsülusjärve ja Litoriinamere setete lõimises ei ole olulisi erinevusi, mõlemal juhul on valdavaks jäme kruus ja karbonaatveerised.Uhaku ja Kukruse lademe avamused haaravad enda alla suurema osa poolsaarest. Nende lademete kivimite murrutuse tulemuseks ongi suhteliselt kitsa ulatusega kruusa – veeristikulise materjali küllus meresetetes. Litoriinamere liiv levib paiguti endise Leetse mõisa ümbruses ja Kersalus. Liivafraktsioon valdab aga Limneamere setetes, mis levivad peamiselt klindiesisel tasandikul, s.o poolsaare põhja- ja kirderannikul ning ka Lõunasadama ümbruses. Liivade domineerimist Limneamere setetes võib seletada kahe asjaoluga. Esiteks, Litoriinamere
elukooslusi ja kalakudepaikasid. Me ei saa jälgida ainult Võrtsjärve ökosüsteemi üksinda, arvestada tuleb ka Emajõge. Kui ühes kohas teha muutusi, omab see mõju tervele vesikonnale". (Tamberg, 2003) Tambergi sõnul on Alam-Pedja looduskaitseala teatanud oma vastuseisust tammi rajamisele, sest Suur-Emajõe veetase võib oluliselt langeda. Ka võivad vastu olla maaomanikud.On ka teede ja ehitiste kahjustamise oht ja järve kallaste murrutuse oht. "Tammi rajamisest on huvitatud Võrtsjärve kalurid, kelle hinnangul jääb kala järves aasta-aastalt vähemaks. Kuivadel suvedel langeb veetase ning koos sellega ka hapnikusisaldus järves ning kalade kudealad jäävad kuivaks. Kui ka sü gisel veetase oluliselt ei suurene, võib järv talvel nii kinni jäätuda, et paljud kalad surevad hapnikupuudusesse." (Tamberg, 2003) 15 Kokkuvõte
Klindi alumine osa moodustab mere ääres 16 m kõrguse kambriumi liivakividest koosneva järsaku. Meri purustab seda väga kõvasti, mille tõttu Ilmandul on isegi osa asfalteeritud teest alla varisenud. Edasiste purustuste vältimiseks on mere äärde rajatud kunstlik terrass, mille merepoolset serva kindlustati inetute suurte betoonplokkidega. Lainete tegevusel on järsaku alumisse ossa tekkinud mitmesuguse suuruse ja kujuga murrutuskulpaid neid eraldavate sammastega. Tugeva murrutuse tõttu on järsaku jalamil rohkesti ülalt varisenud liivakivipanku. Paekalda ette jääb tasane murrutuslava, millel esineb madalas meres palju rändkive. Ilmandu kalda kohal on maastikuliselt huvitav 10-15 suuremast ja hulgast väiksematest rahnudest koosnev kivikangur. Madala veetaseme ajal võib kambriumi liivakividest koosneval murrutuslaval jälgida mitmesuguseid mere tegevuse mikrovorme ja kivimeid läbivaid tektoonilisi lõhesid.
1. PõhjaEesti õhuke pinnakate ja väheliigestatud reljeef. Tooni andev liustike kulutav tegevus. 2. KeskEesti kulutuskuhjevormi (voortevöönd) 3. LõunaEesti paks pinnakate ja künklik moreenreljeef. Ülekaalus liustike kuhjav tegevus. 10. Mere ja järvetekkelised pinnavormid, näited. Need pinnavormid on kujunenud rannanõlval või rannas: 1. Lainete purustaval tegevusel ehk murrutusel ehk abrasioonil. Järsunõlvalisel ranna tekivad murrutuse tulemuse püstjad murrutusjärsakud. Kui järsak on tekkinud pudedaisse setetesse, siis on tegemist murrutusastanguga. Murrutusastangud on vaid mõne meetri kõrgused ja küllaltki lauge nõlvaga. Tuntumad murrutusastangud on Pärnu lähedal Valgerannas ja Sõrve poolsaare idarannikul. Aluspõhjakivimeiss murrutatud järsakut nim. pangaks ehk murrutuspangaks. Eesti nüüdisrandadal leidub murrutuspankasid nt. Rannamõisas, VäikePakri saarel
rajada vaiasid. Rannaprotsessid- kuidas setted liiguvad, kas kannab setteid täis või mitte. Navigatsioon- kindlad sissesõidu liinid, sissesõit peab olema märgistatud. 7. PILET Aktiivse murrutusrandla iseloomustus, selle areng, Põhja- Eesti paekallas. Pankrand on kujunenud monoliitsetesse kivimitesse. Tüüpiliseks on järsuseinaline pankrandla Siluri karbonnatkivimeis. Seetõttu on iseloomulikuks ka ulatuslik murrutuslava esinemine panga ees. Murrutuse tagajärjel taandub rannaastang maa suunas ja selle ette moodustub murrutuslava, kus aegamööda hakkavad lained oma energiat kaotama kuni murrutus lakkab. Heaks näiteks on SUURIKU PANK ja ULATUSLIK MURRUTUSLAVA selle ees. Kulbaste sügavus on reeglina 1...5 meetrit. Murrutuskulpa areng viib selle lae ehk toetuseta jäänud pangaosa sissevarisemiseni. Kulbaste arengut soodustab murenemine, mida kiirendab mitmesuguste organismide elutegevus. Enamasti tekivad murrutuskulpad lubjakivisse.
iseloomulikud on järsud nõlvad, sügavad orud, teravad tipud. Vrd vana mäestik. O Oos e vallseljak - mandrijäätekkeline pinnavorm, liustiku sulamisvetega kokku lükatud kitsas järsuservaline kruusast, liivast või veerisest koosnev vall. Otsamoreen - kunagise liustikuserva ette kujunenud piklik vähitaoline mandrijäätekkeline pinnavorm, moreenist vall. P Paekallas, vt klint. Pank e järsakrand - mandrijäätekkeline pinnavorm, murrutuse toimel vastupidavatesse kivimitesse tekkinud järsak. Pankrannik - Põhja-Eestile iseloomulik maastikuvorm, osa Balti klindist. Pealiskord - aluskorral lasuv settekivimite kiht. Eestis moodustavad pealiskorra Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ladestu settekivimid. Pinnakate - aluspõhja katvad kobedad setted (moreen, kruus, liiv jm). Platoo, vt lavamaa. Platvorm - tektooniliselt püsiv maakoore osa, koosneb kurdunud kivimitest aluskorrast, seda
Eesti rannajoone klassifikatsioon põhineb kontseptsioonil, et lainetus õgvendab algselt ebakorrapärast rannajoont – neemedel toimub murrutus, lahtedes enamasti setete kuhjumine, võimalik on ka nimetatud protsesside kombineerumine. Suur osa rannikust (77%) on ebakorrapärane, neemede ja lahtedega kas tugevates aluspõhjakivimites (nt Lahepere laht) või pudedates kvaternaarisetetes (nt Lahemaa lahed). Põhja-Eesti pankrannik (klint) on Ontika ümbruses murrutuse tagajärjel õgvenenud, samas Narva lahe idaosas esineb õgvendunud kuhjerannik. Erosiooni ja sedimentatsiooni koosmõjuna õgvenenud randu esineb Hiiumaal Kõpu poolsaare põhjarannal ning Liivi lahe piirkonnas. Rannavöönd (randla) on mere põhja- ja maismaavöönd, mida kujundab lainetus. Eesti-ala kaardistamisel 1955-1990 võeti mere rannajooneks Balti kõrguste süsteemi null-horisontaal.
annaabi.ee 
