Seal olid Saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti-, ning eestikeelsed missatekstid, mis kästi põletada. Need olid arvatavasti esimesed eestikeelsed raamatud. 1535 Trükiti Wanradti ja Kolelli katekismus, mis oli järgmine teadaolev eestikeelt sisaldav raamat. 1637 ilmus esimene eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealkirjaga pulmalaul, mille autoriks oli Reiner Brockmann. 1739 Ilmus eestikeelne Piibel, mis pani aluse põhjaeesti murretel rajaneva eesti kirjakeele kujunemisele ning andis teadmisi teiste maade ja rahvaste kohta. See pakkus rahvale nii meelelahutuslikku, kui ka õpetlikku lugemisvara. 1816 kaotati pärisorjus Eestimaa kubermangus 1819 kaotati pärisorjus Liivimaa kubermangus 1766 ajakirjanduse teke Reiner Brockmann Temalt pärineb ladina-, kreeka-, saksakeelseid ja mitu eestikeelset luuletust. Tema oli esimese eestikeelse juhuluuletuse autor. Otto Wilhelm Masing(1763-1832) eestlasest köstri poeg
aastail ning Soome riigikeeleks sai see 1917. (Liiten jt, 2001, lk 84) 5 2. Murded Soome keel jaguneb kaheksaks murdegrupiks: edelamurdeks, edela vahemurdeks, Härme murdeks, Lõuna-Põhjanmaa murdeks, Kesk- ja Põhja-Põhjanmaa murdeks, Peräpohjola murdeks, Savo murdeks ja kagusoome murdeks. Tihtipeale ühendatakse kuus esimest rühma lääne- ja kaks viimast ida-murdeks. Idamurdeid on lääne-murretest ühtlasemad. (Soome, 2017; Kaevats & Varrak, 1995, lk 591-592) Soome keele murretel on parasjagu suur erinevus. Peamine piir jookseb ida- ja läänemurrete vahel. Erinevused on peamiselt foneetilised ehk häälduspärasused ja morfoloogilised ehk omasustesse puutuvad, aga leidub ka huvitavaid sõnavaralisi erinevusi. (Eisen, 2008, lk 124) 6 Kokkuvõte Käesoleva referaadi koostamisel õppisin soome keele olemuse ja tuntuse kasvamise, keelearendajate ning murdegruppide jaotumise kohta. Mõistan rohkem eesti ja soome keele arenguprotsessi. Õppisin rohkem
Murde iseloomususeks tuuakse harilikult lause rovva ja reilise lä_sive roZkaga raavi `proua ja preilid läksid troskaga kraavi', ent sõnaalgulise kaashääliku puudumine häälikute r ja l eest on omane ka läänemurdele ja Saaremaale. Püsimatu lapse kohta lausub Mulgi ema: Karjate ku kiibä katelt, ei kurda puil ega mail `karjata nagu keeva katelt, ei püsi puil ega mail'. 5 Kokkuvõte Olles teinud põgusa matka läbi eesti murdemaastiku, küsigem lõpuks, mis tähtsus on murretel tänapäevale. Või on tegemist üksnes oma aja ära elanud minevikuigandiga, mis ei ole kohane haritud ühiskonnale ja mis sobibki pigem naljaheitmiseks? Murded on meie ühisvara, aare, mida iga enesest lugupidav rahvas on kohustatud hoidma, kaitsma ja tulevastele põlvedele säilitama, nii nagu me teeme seda oma arheoloogia- ja kunstimälestistega, nagu me peame au sees oma esiemade värvikaunid rahvariided ja võtame kaitse alla loodusobjektid.
põhjuseid seletatakse harilikult sellega, et meile tundmatu arktiline rahvas on sulandunud saami keelte kõneleva rahva hulka. Tänapäeval on saamisid umbes 50 000 ja nad elavad Skandinaavia põhjaosas ja Koola poolsaarel, hajutatuna mitme riigi (Venemaa, Soome, Rootsi ja Norra) territooriumil. Põhjamaades on palju tehtud saami keele ja kultuuri arnedamiseks ja saamide rahvuslik eneseteadvus on nende väikse arvu kiuste kõrge. Saamidel on ka oma kirjakeel, mis põhineb norralapi murretel. [7 lk 280-281] 2.4. Kõnelejate hulk Saami keelt kõneldakse Norras,Rootsis,Soomes ja Venemaal. See ei ole kuskil riigikeel,vaid vähemusrahvuse keel. Saamlaste asuala paikneb Skandinaavia põhjaosas. Norras elab umbes 40 000, Rootsis umbes 10 000, Soomes umbes 5 000 ja Venemaal umbes 2 000 saami. Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel. Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks.
Enne paikseks jäämist rändasid nganassaanid Pjassino, Dudõpta, Boganida, Heta jõest lõunas Taimõri järve ja Bõrranga mägismaani põhjas. Nganassaanid jagavad oma territooriumi Dolgaanidega. (The Nanganasans, 2018) 3.3 Nganassaani keel Nganassaani keel kuulub uurali keelte samojeedi filiaalile ning koos neenetsi ja eenetsi keeltega moodustab põhirühma. Keeles on kaks eristatavat murret: Avami või läänemurre ja Vadejev, Khatanga või idamurret. Murretel on väikesed erinevused häälduses. Ühe murde kõneleja suudab teist hästi mõista. (The Nganasans, 2018) Nganassaani keel on tuegvalt mõjutatud ümbruskonnas olevate rahvaste kokkupuutega, eelkõige evenki ja Dolgaani keelega. Mõnes valdkonnas, näiteks põhjapõdrakasvatus ja loomakasvatus, on palju laensõnu neenetsi keelest. Palju sõnu on laenatud ka vene keelest, eriti poliitika, majanduse ja kultuuri vallas. Nganassaanidel pole kirjakeelt
Al 19.sajandist muutus kohamurre üheks allkeeleks, mida kasutati ainult kindla rühma poolt mingis kindlas olukorras, kohamurre muutus registriks ja sotsiolektiks. Murrete kujunemine seda millal eesti murded kujunesid ei teata, aga põhirühmad u 2000 aastat tagasi, kitsamad murdeerinevused 13-16 sajandil, mil tekkisid ka keelemuutused, mis mõjutasid enim lõunaeesti murdeid ega jõudnud osalt kirderannikule. 14-16 sajandi sunnismaisus kujundas eripäraseid murrakuid ning eri murretel olid eri keelekontaktid. Murrete hääbumine hakkas 20.sajandil ning jäi järele ainult aktsient, Hääbumise põhjused: dialekt on seotud lokaalse kultuuri ja identiteediga. Lokaalsete kultuuride ja identiteedi asendumine rahvuskultuuri ja identiteediga. Dialekt on seotud suhteliselt homogeense maaühiskonnaga. Kui keel ja ühiskond diferentseerub, siis diferentseerub ka keel. Kuna moodne kultuur on seotud linnaga, kirjaliku teksti, normikeelega, siis see toob murdesse laenud normikeelest
Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) – idiolekt (inimene) Murde kasutusala on väiksem. Ühes keeles on mitu murret. Mingi murde kõnelejad saavad üksteisest aru. Murretel ei ole kirjakeelt. Murde kõnelejaid on vähem. Vastuväited Murde kasutusala on nii geograafiliselt kui arvuliselt suhteline. Nt Uus-Guinea ja Etioopia: palju keeli/murdeid, sest puudub ühtne standardkeel. MURRE Mittestandardne madala staatusega keelekuju. Maailma isoleeritud osades räägitav keelekuju, millel pole kirjakeelt. Kõrvalekalle normist, standardkeele hälve. Kõik keelekujud on murded, ükski neist ei ole teise suhtes ülemtasandil.
hiina (4 tooni), tai (5 tooni) ja vietnami (6 tooni), joruba (Nigeeria) ja mitmed bantu keeled Toonikeeles ei sõltu toonide esinemine sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest tunnustest; kui esineb seos nendega, on tegu tooniaktsendiga. Toneemid on paralleelsed segmentaalsete foneemidega Toonikeeli jagatakse kontuurtooni- ja nivootooni- keelteks Kontuurtoonikeeles (contour tone language) vastanduvad liikuvad toneemid: Näide hiina keele (nn mandariini keel; põhineb Põhja-Hiina murretel) 4 toneemist: [h a n ] r u m a l [h a n ] h a ru ld a n e [h a n ] k ü lm [h a n ] h ig is ta m in e 1 (ü h tla n e k õ rg e ) 2 (la n g e v -tõ u se v ) 3 (tõ u s e v ) 4 (la n g e v ) Nivootoonikeeles (register tone language) vastandub piiratud arv nn registreid ehk ühtlase nivooga toneeme. Nt Nigeerias kõneldava kvaa keelerühma keelest (Igala), kus esineb kõrge, keskkõrge ja madal toon.
Pajusalu: eR erijooned haaravad keele põhistruktuuri sügavamalt Rannamurre < > soome keel Alutaguse < > Ida murre ja vadja keel Murrete kujunemine ja hääbumine: · Millal eesti murded kujunesid pole teada, põhirühmad vähemalt 2000 aastat tagasi · Kitsamad murdeerinevused 13.-16. sajandil · 13.-16. sajandi keelemuutused mõjutasid enim lõunaeesti murdeid ega jõudnud osalt kirderannikule · 14.-16. sajandi sunnismaisus kujundas eripärased murrakud · eri murretel olid erinevad keelekontaktid · Murrete hääbumine toimus eesti keeles 20. sajandil Hääbumise põhjused: · dialekt on seotud lokaalse kultuuri ia identiteediga. Lokaalsete kultuuride ja identiteedi asendumine rahvuskultuuri ja identiteediga · dialekt on seotud suhteliselt homogeense maaühiskonnaga. Kui kultuur ja ühiskond diferentseerub, diferentseerub ka keel · moodne kultuur on seotud linnaga, kirjaliku tekstiga, normikeelega (teadus, asjaajamine jms)
Eesti keele murded • Murded jagunevad: põhja- Eesti ja Lõuna-Eesti murded tekkisid 14.-15. sajand • Murded jagunesid paikkondlikeks murreteks. • Tänapäeval liigitatakse kolme rühma • Põhja-Eesti murde rühm- saarte-, lääne-, kesk - ja ida murre. • Lõuna-Eesti murde rühm- mulgi-, tartu- ja võru murre. • Kirde ranniku murre- ranna murre. • Suurim erinevus tänapäeva kasutatavast on Lõuna-Eesti murretel, Mulgi, tartu, võru ja Setu murrakut võib nimetada eraldi keeleks. • Kokku moodustavad Lõuna-Eesti keele mida peetakse vanimaks Läänemere Soome hõimu keeleks. • Aja möödudes lähenes Lõuna-Eesti keel Põhja-Eesti keelele ehk Tallinna keelele, kuid on säilinud erinevused grammatikas, sõnavaras. • Tänapäeval on Lõuna-Eesti kõige elujõulisem osa Võru keel ehk Võro kiil.
Judaism on etniline religioon, traditsiooniline religioon. Diasporaa väljaspool Iisraeli elavad juudid ehk ka paguluses olevad juudid. Juudisugu liigub mööda emaliini (nt ortodoksetel juutidel). Kõik juudi rahvusest ei ole judaistid. Liturgiline keel heebra keel. Juudi usundis on olulisem koht praktikal kui õpetusel. ,,Religioon kui ühendaja uskumused, tavad, identiteet". JUUDI RAHVAS Askenazi juudid Saksamaal elavad juudid. Nende keeleks: jidis (põhineb saksa murretel); Sefardi juudud Hispaanias elavad juudid. Nende keeleks: ladino (põhineb hispaania keelel); Edot ha-mizrach idas elanud juudid, nt Iraagis. Neid kõiki seob usk. OLULISEMAD SÜMBOLID Menora seitsmeharuline juudi küünlajalg. Taavet täht, Taaveti kilp sümboliseerib erinevaid asju, nt üks tõlgendus et meest ja naist. Judaismis ei tohi kujutada Jumalat, sest Jumal on kehatu. KULTUSLUGU
sõna kirjalikes allikates registreeritud. Näiteks ei ole sageli häälikuliselt aluselt võimalik otsustada, kas sõna on laenatud alamsaksa või saksa keelest, sest nende keelte vasted langevad kokku. Kui selline sõna on registreeritud eesti 16.–17.saj kirjakeeles, on tegemist pigem alamsaksa kui saksa laenuga. Olulist lisainfot annab sõna murdelevik. Kontaktid naaberkeeltega on olnud intensiivsemad nende läheduses kõneldavatel murretel. Päritolu väljaselgitamiseks tehakse vana kirjakeele analüüsi, õpitakse üldajalugu ja etnograafiat tundma, võrreldakse nimetamismotiive tähendusülekande mõistmiseks – st uuritakse palju tausta. 6. Mida tähendab häälikulooline meetod? (Metsmägi 2012; lk 18-20) Häälikulooline meetod (tähtsaim meetod) on tüvede etümoloogiliste seoste kindlakstegemine häälikuseaduste (reeglipärased häälikumuutused) abil. Tüvede häälikulise kuju muutus
annaabi.ee 
