15. Millist nähtust nimetatakse peegeldumiseks? Sõnasta peegeldumisseadused . Tee joonis Peegeldumiseks nimetatakse laine tagasipöördumist kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. Peegeldumisseadus: 1) valguse langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga 2) langev kiir, peegeldunud kiir ning langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asuvad alati samal tasapinnal. 16. Millist nähtust nimetatakse murdumiseks? Sõnasta murdumisseadused. Tee joonis Laine murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul. Murdumisseadused: 1) langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud ristsirge on ühes ja samas tasandis. 2) langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade jaoks jääv suurus. 17. Milles seisneb Doppleri efekt? Kuidas peab liikuma laineallikas vaatleja suhtes, et tema tekitatud lained oleks ruumis kokku surutud
VALGUSE MURDUMINE Valguse murdumine üleminek ühest keskkonnast teise; valgus ei liigu sirgjooneliselt vaid murdub. näited: õhust vette; õhust klassi; õhust teemanti. Murdumisseadused langev kiir, murdunud kiir ja kahe keskkonna kokkupuutepinna normaal asuvad ühel ja samal tasapinnal; langemis nurga ja murdumis nurga vahel kehtib seos langemis nurk murdumis nurk n1 esimese keskkonna murdumisnäitaja n2 teise keskkonna murdumisnäitaja
Kasutatakse samuti meditsiinis. 8. Holograafia. Holograafia on esemete ruumilise kujutuse fotografeerimine. Fotole jäädvustatakse eseme tasapinnaline kujutis, mis on projekteeritud filmile või fotoplaadile. 9. Kuidas tekib vikerkaar ? Vikerkaar tekib kui kusagil sajab vihma ja samaaegselt paistab ka päike. See tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 10. Valguse peegeldumis-ja murdumisseadused. Valguse peegeldumisseadus-Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkt tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Valguse murdumisseadus-Valguse üleminekul ühest kohast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis.
2) kiir, mis langeb peeglile läbi fookuse, peegeldub tagasi paralleelselt optilise peateljega 3) kiir, mis langeb peeglile läbi optilise keskpunkti, peegeldub tagasi läbi optilise keskpunkti 4) kiir, mis langeb peegli poolusesse, peegeldub sümmeetriliselt optilise peateljega 26. Valguse murdumiseks nim. optilist nähtust, kus valguse üleminekul ühest keskkonnast teise võib tema levimissuund muutuda. 27. Valguse murdumisseadused: 1) Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna langemispinnale tõmmatud ristsirge on ühes ja samas tasandis. (joonis) -langemisnurk [1kraad] -murdumisnurk [1kraad] 2) Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. sin/sin=n2/n1 - langemisnurk [1kraad] - murdumisnurk [1kraad] n2 - selle keskkonna abs murdumisnäitaja, kuhu valgus murdub [ühikuta]
piludevaheline kaugus, b-pilu laius. Valguse tugevnemist võib märgata kõikides suundades, kus on täidetud tingimus: dsin=k (k=0, +-1, +-2...)Öeldakse, et neis suundades on jälgitavad k-ndat järku difraktsioonimaksimumid. (j10). Valguse peegeldumine ja murdumine. (j11) Peegeldumisseadused. I Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasapinnas. II Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga Murdumisseadused. I Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. II Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus ja seda nim teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Sin/sin=n21=n2/n1=v1/v2=1/2 /nt:/ klaasi murdumisnäitaja õhu suhtes on 1-2. Absoluutne murdumisnäitaja on murdumisnäitaja vaakumi suhtes. N=c/v. Täielik peegeldus. Optiliselt hõredamasse keskkonda minnes murdub kiir lahutuspinna normaalist eemale. Teatud langemisnurga
optilise peateljega. (Kujutise konstrueerimiseks piisab tavaliselt kahest valguskiirest) 24. Osata konstrueerida kujutist sfäärilises nõguspeeglis, kui ese asetseb kaugemal kui 2F; Fja 2F vahel; 2F kaugusel; F ja peegli vahel. 25. Osata konstrueerida kujutist sfäärilises kumerpeeglis. 26. Mida nim valguse murdumiseks? Valguse murdumiseks nim nähtust, kus valgus üleminekul ühest keskkonnast teise muudab oma levimissuunda. 27. Sõnastada valguse murdumisseadused. Joonis. Kirjeldused. Valem. 1) Valguse murdumisel on langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud pinnanormaal ühes tasapinnas. 2) Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe koskkonna joaks jääv suurus. -langemisnurk -murdumisnurk -keskkonna murdumisnäitja, kuhu valgus murdub -keskkonna murdumisnäitaja, kust valgus langeb 28. Mida nim absoluutseks murdumisnäitajaks
15.Isoprotsessid 16.Soojusülekande liigid 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23.Ohmi seadus vooluringi osa kohta 24.Elektrivoolu töö ja võimsus 25.Ohmi seadus suletud vooluringi kohta 26.Madalsageduslained ja infravalgus 27.Raadiolained ja nähtav valgus 28.Ultravalgus ja Röntgen kiirgus 29.Valguse peegeldamine 30.Valguse murdumisseadused 1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? Staatika on mehaanika osa, mis uurib kehade tasakaalu tingimusi Kinemaatikaks (kreeka kinma 'liigutus, liikumine') nimetatakse mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika). Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Isaac Newtoni poolt formuleeritud seadust.
Peegeldumisnurk ? on nurk peegeldunud kiire ja pinnanormaali vahel. Pinnanormaal on langemispunktis peegeldavale pinnale tommatud ristsirge Peegeldumisseadused Langemisnurk vordub peegeldumisnurgaga ? = ?. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktis peegeldavale pinnale tommatud pinnanormaal uhes tasandis. Murdumine Valguse uleminekul uhest keskkonnast teise kiir murdub, st muudab suunda. Murdumisseadused Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tommatud pinnanormaal on uhes tasandis. Langemisnurga ? ja murdumisnurga ? siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega soltu langemisnurgast. Kumerläätskoondavad valgust Nõgusläätshajutavad valgust Laineoptika Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad voi norgendavad uksteist, on interferents. Valge valgus on liitvalgus.
2. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Tasapeegel on peegel, mille pind on tasapind. Valguse murdumine on valguse levimissuuna muutumine valguse üleminekul hest keskkonnas teise. Laine murdumine on laine levimissuuna muutumine üleminekul ühest keskkonnast teise. Kui valgus läheb tihedamasse keskkonda, siis murdub valgus pinna ristsirge poole. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. valguse murdumisseadused: 1. Langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud lahutuspinna ristsirge on ühes tasandis. 2. Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus ja seda nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. sin / sin = n ; n=n2/n1 Absoluutne murdumisnäitaja = Murdumisnäitaja on suhteline füsikaline suurus, mis näitab mitu korda on valgus kiirus aines väiksem kui vaakumis.
Valguskimp - läbimõõtu omav valgusega täidetud ruumiosa. Tähtis mõiste praktikas. Valguskimpude sõltumatuse seadus. Lõikumisel kimbud ei mõjuta üksteist. Valguskimpude superpositsiooniprintsiip - energiad liituvad. 75. Formuleerige ja sõnastage valguse peegeldumis- ja murdumisseadus. Tehke joonised koos tähistega. Peegeldumisseadused: 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis asuvad ühes tasapinnas. 2) Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga (1 = 2). Murdumisseadused: 1) Langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 2) 76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Kui suurendades langemisnurka asendist 1 kuni asendini 2, jõuame olukorrani, kus =90 0 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See on 100% kasuteguriga. 77. Mis on Fermat' printsiip
Valguskimp - läbimõõtu omav valgusega täidetud ruumiosa. Tähtis mõiste praktikas. Valguskimpude sõltumatuse seadus. Lõikumisel kimbud ei mõjuta üksteist. Valguskimpude superpositsiooniprintsiip - energiad liituvad. 75. Formuleerige ja sõnastage valguse peegeldumis- ja murdumisseadus. Tehke joonised koos tähistega. Peegeldumisseadused: 1) Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal langemispunktis asuvad ühes tasapinnas. 2) Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga (1 = 2). Murdumisseadused: 1) Langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 2) 76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Kui suurendades langemisnurka asendist 1 kuni asendini 2, jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See on 100% kasuteguriga. 77. Mis on Fermat' printsiip
Elektri ja magnetväli on risti Optika 1. Valguslained Nähtav valgus lainepikkusega 400-800 nm (1nm= 10 -9 m) samafaasipind = lainepind Valguslaine võrrandiks nimetatakse seadust, mille järgi ajas ja ruumis muutub valgusvektori projektsioon; Acos(wt-kx+a). (A valguslaine amplituut). 2. Peegeldumine, murdumine a) Peegeldumisseadused - langemisnurk - peegeldumisnurk () langemisnurk = peegeldumisnurk () b) Murdumisseadused Valguse liikumise kiirus vaakumis c= 3 10 8 m s langenud murdunud kiir ja normal asuvad ühes tasapinnas sin n c = = sin p v optiliselt tugevamasse keskkonda üle minnes murdub kiir
Plancki valem ütleb, et elektromagnetkiirgust väljastatakse üksikute kvantide kaupa. Kvandi energia ε=h*ω, kus h on Plandki konstant, mis =1,054*10-34J*s, ja ω on kiirguse sagedus. Stefan-Boltzmanni seadusega saab määrata, kui palju keha kiirgab energiat. ε=ςT4, ς=5,67*10-8 W/m2K4. Wieni nihkeseadusega saab määrata, mis lainepikkust keha peamiselt kiirgab. Λ max T=b Λmax =b/T, b=2,89*10-3 K*m. 38. VALGUSE PEEGELDUMIS- JA MURDUMISSEADUSED. MURDUMISNÄITAJA JA TEMA SEOS VALGUSE LÄBIMISKIIRUSEGA 𝑠𝑖𝑛𝛼 𝑐 Peegeldumisel α=β, murdumisel = 𝑛. n on murdumisnäitaja, mis on igal ainel erinev. n= , kus c on valguse kiirus 𝑠𝑖𝑛𝛽 𝑣 vaakumis ja v onvalguse kiirus aines, kuhu valgus murdub.
O p t i k a Kiir on suunaga sirge, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Läbipaistvas ühtlases keskkonnas levib valgus ühtlase kiirusega sirgjooneliselt. Kuuvarjutused tekivad, kui Maa varjab Päikese Kuu eest ära (nad on ühes tasandis ja Maa on Päikese ning Kuu vahel). Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu jääb Päikese ja Maa vahele nendega samale tasandile. Môlemad nähtused annavad tunnistust valguse sirgjoonelisest levikust. Valguse murdumisseadused on analoogilised lainete murdumisseadustega. (vaata eestpoolt) Murdumisnäitajat nim. absoluutseks, kui ta on leitud valguse üleminekul vaakumist mistahes keskkonda ehk vaakumi suhtes : sin / sin = n - langemisnurk vaakumis ehk langeva kiire ja langemispunktist tômmatud ristsirge vaheline nurk - murdumisnurk antud keskkonnas ehk sama ristsirge ja murdunud kiire vaheline nurk.
moodustab normaaliga peegeldumisnurga . Kiire langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. = Kui kiir läheb ühest keskonnast teise, siis keskkondade lahutuspiiril - LP (joon. 2) ta muudab oma liikumissuunda ehk murdub. Langev kiir AB moodustab normaaliga n langemisnurga ja murdunud kiir BC moodustab normaaliga murdumisnurga . Esimesest keskkonnast tulevat kiirt nimetatakse langevaks kiireks ja teise keskkonda tunginud kiirt aga murdunud kiireks. Murdumisseadused on järgmised: 1. Langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunkti kahe keskonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasapinnas, 2. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks konstantne suurus, mida nimetatakse suhteliseks murdumisnäitajaks ehk teise keskonna murdumisnäitajaks esimese keskonna suhtes. Murdumisnäitajat tähistatakse tähega ns . Murdumisnäitaja on suhtarv. ns = sin / sin
surma 1655. a. Vormilt on Fermat' printsiip matemaatikute poolt laialt kasutatav variatsiooniprintsiip: Valguse kiirus keskkonnas on pöördvõrdeline keskkonna optilise tihedusega; levides punktist punkti valib valgus tee, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne. "Optilise tiheduse" all mõistis Fermat' absoluutset murdumisnäitajat. Ilmselgeks järelduseks Fermat' printsiibist on valguse sirgjoonelise levimise seadus. Aga ka peegeldumis- ja murdumisseadused on lihtsalt rehkendatavad, kui tunneme funktsiooni ekstreemumi tingimusi. 17. sajandil oli see väga uus asi. Muide, variatsioonarvutuse abil võib Fermat' printsiibist tuletada ka valguskiire tee muutuva optilise tihedusega keskkonnas. Fermat' printsiip peegeldumisel: kõigist teedest punktide A ja B vahel on lühim see, kus langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga . Fermat' printsiip murdumisel.
surma 1655. a. Vormilt on Fermat' printsiip matemaatikute poolt laialt kasutatav variatsiooniprintsiip: Valguse kiirus keskkonnas on pöördvõrdeline keskkonna optilise tihedusega; levides punktist punkti valib valgus tee, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne. "Optilise tiheduse" all mõistis Fermat' absoluutset murdumisnäitajat. Ilmselgeks järelduseks Fermat' printsiibist on valguse sirgjoonelise levimise seadus. Aga ka peegeldumis- ja murdumisseadused on lihtsalt rehkendatavad, kui tunneme funktsiooni ekstreemumi tingimusi. 17. sajandil oli see väga uus asi. Muide, variatsioonarvutuse abil võib Fermat' printsiibist tuletada ka valguskiire tee muutuva optilise tihedusega keskkonnas. Fermat' printsiip peegeldumisel: kõigist teedest punktide A ja B vahel on lühim see, kus langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga . Fermat' printsiip murdumisel.
levides punktist punkti valib valgus tee, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne. Fermat' printsiip peegeldumisel: kõigist teedest punktide A ja B vahel on lühim see, kus langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga . "Optilise tiheduse" all mõistis Fermat' absoluutset murdumisnäitajat. Ilmselgeks järelduseks Fermat' printsiibist on valguse sirgjoonelise levimise seadus. Aga ka peegeldumis- ja murdumisseadused on lihtsalt rehkendatavad, kui tunneme funktsiooni ekstreemumi tingimusi. 17. sajandil oli see väga uus asi. Muide, variatsioonarvutuse abil võib Fermat' printsiibist tuletada ka valguskiire tee muutuva optilise tihedusega keskkonnas. Korpuskulaarteooria. Ja ikkagi tuletas Newton "oma teooria", pannes optika ummikusse enam kui sajaks aastaks. Fermat' printsiip murdumisel. Kas suudate tõestada, et kiireim tee vastab murdumisseadusele? Newtoni
annaabi.ee 
