plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu paljunemine: haploidsed zoosporangiumid. Suguline paljunemine: Meioosi järel püsieosed. Sekundaarsed zoospoorid ühinevad. Nad on (rakusisesed) parasiidid. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened Oomycetes. Sisaldab u. 700 liiki. Mütseel(tallus) koosneb tugevasti harunenud paljutuumalistest vahesinteta hüüfidest(niitidest). Ristvaheseinad tekivad üksnes paljunemiselundite moodustumisel. Hüüfide kest koosneb tselluloosist, ega sisalda kitiini. Suurem osa elutsüklist möödub haploidses faasts. Sugutu paljunemine toimub kahe viburiga zoospooride abil. Zoosporangiumid võivad käituda lülieostena. Suguline paljunemine:
Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. Zoospoorid Viburitega eosed. Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Vanemana toimub meioos. (ehk tekivad eosed) Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest. Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. Hõimkond: Munasseened (Kuulub riiki esiviburlased) Hulgatuumsest seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsed kametangiumid (kametangiumid sugurakkude asukoht) tekivad seeneniitidele. --> tekib puhkeeos --> idanemisel tekib zoosporangium. Selts: Vesihallikulaadsed Esindajad: Vähikatk, sääsevesihallik. Selts: Ebajahukastelaadsed Esindajad: Ebajahukasted, Kartulilehemädanik. Seeneriik
Paljundamine, kuiv õhk ja päikesekiirgus Keemiline tõrje : vaseühendeid sisald. Preparaadid või bordoo lahus HMK. VIBURSEENED *Elutsüklis liikuv staadium , ühe tagumise piitsviburiga *Paljuneb suguliselt ja mittesuguliselt *Kapsa-mustjuur, Kartulivähk HMK IKKESSEENED *Liikuvad viburitega staadiumid puuduvad *Toitumiselt saproobid, parasiidid või poolparas. *Paljud liigid põhjustavad käärimisprotsesse *Puuvilja-nutthallitus, must-nutthallitus, maasika-nutthallitus HMK MUNASSEENED *Riik Esiviburlased *Suguline( tulemusena tekivad oospoorid ) ja mittesuguine pajunemine *Toitumiselt saproobid või taimede ja loomade parasiidid *Ristõieliste ebajahukaste, Sibula ebajahukaste, Kartuli lehemädanik, 4. VIIRUSED *Valgukapsliga ümbritsetud DNA või RNA *Lihtsa ehitusega ja vajab paljunemiseks elavaid rakke ( sobiva leidmisel sisestab ta sellesse oma pärilikkusaine) *Rakk hakkab tootma viiruse erinevaid osakesi .
Rakuvaheseinteta hulgatuumne seeneniit 1n. EI LEIA MILLISTEL VEEL SELLINE NIIDISTIK Glomeromycota on veel samasugune ja (viburseentel mingil määral- hulga tuumne mitte seinteta) munaseentel,. Seen kui eluvorm- 3 näidet. Vist ka 3 erinevat hõimkonda Seeneriik(vibur, ikkes, kande:puravik),; Esiviburlased(munaseened); Limaseened(kratisitt) Hulgatuumsed seened. Näide Glomeromycota-hulgatuumne seeneniit, Ikkesseened-hulgatuumne seeneniit, Viburseened- hulgatuumne seeneniit, Munasseened-hulgatuumne seeneniit., Limaseened- Hulgatuumne liikumisvõimeline plasmoodium. Millised on rakuvaheseintega seened? Kottseened(rakkudeks jagunenud niit), kandeseened(kakstuumne seeneniit)... äkki on veel ei tea Putukate seen haigused Ei tea............!!!!! Mutatsioonide variandid. Punktmutatsioon(ühe nukleotiidi muutus), Insertsioonid(tuleb midagi vahele), deletsioon(ärakustutamine), dupliktsion, inversioon, translokatsioon(ümberpaigutumine),
Phytophtora cinnamomi Merlin-Hans Hiiekivi · 2) Nimetada, millise mikroorganismiga on tegu (seente puhul too välja, kas kottseen, kandseen, ikkesseen, viburseen või seenetaoline organism). Taksonoomia · Hõimkond: Heterokonta(stramenopiilid) · Klass: Oomycetes(munaseened) · Selts: Pythiales · Sugukond: Pythiaceae(tõusmepõletikulised) · Perekond: Phytophthora · kuulub Eukaryota (eukarüootide) ehk päristuumsed organismid. · hõimkond Oomycota (munasseened), · Biotroop · juurepatogeen · Põhjustab peremeestaimedel juuremädanikku ja äkksurma Kastanid, tammed... Juuremädanik, haavandid tüvel,... P.Cinnamomi Keskkond Peremeestaimed · Arvatakse, et P. cinnamomi peremeestaime hulk võib ulatuda kuni 1000 liigini. · Levinumaks peremeestaimeks Euroopas:Castanea sativa (euroopa kastan) - põhjustab enamasti
30. Elusorganismi teoreetiline "täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. 31. Viirused. 32. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena). 33. Seente himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus, tähtsus ja kasutamine. Seened kui polüfüleetiline organismirühm. 34. Hk. Limaseened 35. Hk. Nuuterseened 36. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened 37. Hk. Seigseened 38. Hk. Kottseened 39. Hk. Kandseened 40. Vetikate himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus ja kasutamine. Vetikad kui polüfüleetiline organismirühm. Primaarsed ja sekundaarsed plastiidid. 41. Hk. Punavetiktaimed 42. Riik Esiviburlased: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed. Hk. Pruunvetiktaimed. 43. Hk.-d Neelvetiktaimed ja Vaguviburvetiktaimed. 44. Roheliste pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Silmviburvetiktaimed. Taimeriik
seenel ega jalgu nagu õigel loomal ega ole ta ka mingi korralik uss. Teine tuntum liik hundipiim (Lycogala epidendron). Hk. NUUTERSEENED Rakusisesed (=endo-) parasiidid Haploidne ja diploidne plasmoodium, meioosi järel püsieosed. Kapsanuuter Kartuli süvakärn ... Riik ESIVIBURLASED 2 viburit 2n Hk Esiviburseened Eelkõige vees, risomütseeliga Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted).
seenel ega jalgu nagu õigel loomal ega ole ta ka mingi korralik uss. Teine tuntum liik hundipiim (Lycogala epidendron). Riik Juurjalgsed: Hk. NUUTERSEENED Rakusisesed (=endo-) parasiidid Haploidne ja diploidne plasmoodium, meioosi järel püsieosed. Kapsanuuter Kartuli süvakärn ... Riik STRAMENOPIILID 2 viburit 2n Hk Esiviburseened Eelkõige vees, risomütseeliga Parasiidid vetikais veeseentes, õietolmul. Hk Munasseened - Oomycota ~ 700 liiki, Eestis teada 154 liiki. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna, ka üherakulisi risomütseeliga liike. Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted).
Limaseen suudab minna läbi seina, auku jälgi jätmata. Hõimkond nuuterseened. Sarnanevad oma elutsüklilt limaseentega. Sinna kuuluvad kaks olulist taimeparasiiti: kapsanuuter, kartuli süvakärn. Riik Esiviburlased (stramenofiilid), ühtne evolutsiooniharu. Iseloomulik kaks viburit, teine vibur on n.-ö karvane. Karvane vibur on vajalik vees paremaks edasiliikumiseks. Nad on tavaliselt diploidsed. Seentest kuuluva stramenofiilide hulka munasseened. Munasseeni on umbes sama palju kui limaseeni (alla tuhande liigi). Munasseentele on iseloomulik hulktuumne seeneniit, diploidne. Sugutu paljunemisega, rakusisese tekkega zoospoorid (?), mis on kaheviburiline. Lülieoseid esineb harva, kui nad esinevad, siis on nad enamasti zoosporangumid (?), mis on muutunud väga väikesteks. Munasseente eosed vajavad idanemiseks niiskust, vett. Suguline protsess seisneb sporangiumite (?) ühinemisega.
tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eostega (seene-, taimeriigis) suguliselt- moodustuvad emas- ja isasrakud, uus organism areneb välja viljastunud munarakust (loomariik, taimeriik) Elu organiseerituse tasemed:
kinnituvad tihti kividele. Nt: harilik põisadru, lehtadru. • Vaguvibursed (vaguviburvetikad) - Vaguviburlastega seostuvad massiivsed vetikaõitsengud, mis sageli on mürgised, ohustades toiduahela kaudu nii mereloomi kui inimest. • Limakud (limaseened) - ainuraksed. Nt: puugipask (kollane pask looduses), hundipiim ehk kratisitt (väikesed valkjad munakesed puudel metsas) • Munasseened - seenetaoline, Nt: Vähikatk (ongi vähkidel), ebajahukasted (nt marjapõõsastel), kartuli lehemädanik (kartuli taimel) • Algloomad - üherakulised rakutuumaga organismid, kes toitumistüübilt sarnanevad enamasti loomadega. Põhjustavad koduloomadele ja inimestele haigusi. Liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nt: amööb, kingloom, silmviburlane. III. SEENERIIK Seened. 1. Kus seened elavad
duvad nii inimesel kui ka küülikul. Kui suur see arv ka ei oleks, nende liikide kuulumist ühisesse taksonisse (ühte perekonda) need kinnitada ei saa. Teiselt poolt on inimesel ja shimpansil hulk ühiseid tunnuseid, mis õigustavad nende asetamise samasse (kõrgemasse kui perekond) taksonisse. Ühised plesiomorfsed tunnused ühendavad varem süstemaatikas kasutatud taksoneid selgrootud, taimed (kaasa arvatud kõik vetikad), seened (kus nende hulka loeti ka munasseened, Oomycetes ja sageli ka limaseened). Need on parafüleetilised rühmitused. Tuleb eristada autapomorfseid tunnuseid, mis iseloomustavad ainult ühte taksonit, s.t. ei ühenda mitut taksonit neil kõigil esinemisega. Autapo- morfne tunnus võimaldab küll ühte taksonit tema sõsartaksonist eristada, kuid mitte neid süstematiseerida, s.t. sugulustaksoneid ühendada. Järeli- kult on autapomorfsed tunnused kladistilisel analüüsil kasutud, ja kui me
kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. 12. Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu paljunemine: haploidsed zoosporangiumid. Suguline paljunemine: Meioosi järel püsieosed. Sekundaarsed zoospoorid ühinevad. Nad on (rakusisesed) parasiidid. 13. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened- Oomycetes. Sisaldab u. 700 liiki. Mütseel koosneb tugevasti harunenud paljutuumalistest vahesinteta hüüfidest. Ristvaheseinad tekivad üksnes paljunemiselundite moodustumisel. Hüüfide kest koosneb tselluloosist, ega sisalda kitiini. Suurem osa elutsüklist möödub haploidses faasts. Sugutu paljunemine toimub kahe viburiga zoospooride abil. Zoosporangiumid võivad käituda lülieostena. Suguline paljunemine: hüüfide tippudel arenevate
kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. 12. Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu paljunemine: haploidsed zoosporangiumid. Suguline paljunemine: Meioosi järel püsieosed. Sekundaarsed zoospoorid ühinevad. Nad on (rakusisesed) parasiidid. 13. Riik Esiviburlased: Hk. Munasseened- Oomycetes. Sisaldab u. 700 liiki. Mütseel koosneb tugevasti harunenud paljutuumalistest vahesinteta hüüfidest. Ristvaheseinad tekivad üksnes paljunemiselundite moodustumisel. Hüüfide kest koosneb tselluloosist, ega sisalda kitiini. Suurem osa elutsüklist möödub haploidses faasts. Sugutu paljunemine toimub kahe viburiga zoospooride abil. Zoosporangiumid võivad käituda lülieostena. Suguline paljunemine: hüüfide tippudel arenevate
annaabi.ee 
