koogi õhulisust vähendama. Biskviittaigna koostised 2 Võibiskviit 50 g võid 2 muna 2 dl väga peent suhkrut 3 dl jahu 2 tl küpsetuspulbrit 1 dl piima Lisandid Valmistamisel võib biskviidile lisada maitsestamiseks pähkleid, sukaadi, riivitud sidrunikoort, kaneeli, kakaod, mis segatakse sisse koos jahuga. KUUM/KÜLM MENETLUS KUUM MENETLUS Kuuma menetlust kasutatakse põhiliselt siis, kui munavalget ei ole võimalik puhtalt eraldada munakollastest, sest siis munavalged eraldi vahuks ei lähe. KÜLM MENETLUS Külma menetlust tehes on raskuseks koogi ahju panemine, kuna on riskid, et tekib nn. veeviirg. Valeri küpsised Kirjeldus: Helepruun magusa maitsega biskviittaignast valmistatud küpsis, milles on tavaliselt rosinad ning pähklid. Tortide valmistamine Biskviittaigna valmistamisel saadakse ka tordipõhja. Tordipõhjaga valmistatakse nii väiksemaid kui ka suuremaid kooke. (Pulmatordid, suuremad sünnipäeva tordid jne.)
Näiteks: ❏ Rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline foolhape ❏ Lastel ja eakatel on aga D-vitamiini vajadus suurem kui täiskasvanutel. ❏ Stressirohke, aga ka väga sportlikult aktiivne eluviis suurendab B-rühma vitamiinide, eriti B1-vitamiini vajadust. A-vitamiin ❏ Saame: ❏ organismi kudede taastootmiseks, ❏ maksast ❏ naha ja juuste tervise ❏ porgandist, tagamiseks ❏ munakollastest, ❏ limaskestade kaitseks ❏ nägemiseks ❏ kuivatatud aprikoosidest, ❏ luudele ja hammastele, ❏ võist, ❏ vereloomele ❏ porgandimahlast, ❏ paprikast. D-vitamiin ❏ soodustab kaltsiumi imendumist Saame: seedetraktist ❏ kalamaksaõlis, ❏ luude ja hammaste ❏ suitsuangerjas, moodustumiseks, ❏ küpsetatud lõhes,
• Teda on vaja naha tervise ja struktuuri säilitamiseks. • Teda on vaja adrenaal- ja türeoidhormoonide funktsioneerimiseks. • A-vitamiin tagab epiteelirakkude (silm, kops, seedetrakt) lima tootva võime. • A-vitamiin on antioksüdant - kasvajate vastane SOOVITATAV KOGUS • A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise koguse saame näiteks: 5 g hautatud maksast, 10 g maksapasteedist, 70 g porgandist, 100 g munakollastest, 120 g kuivatatud aprikoosidest, 120 g võist, 150 g porgandimahlast, 200 g paprikast. ALATARBIMINE • kanapimedus • kahvatu • kuiv nahk • kuivsilmsus ehk ksefoftalmia • vananenud väljanägemine ÜLETARBIMINE • maksakahjustused • kuiv nahk • juuste väljalangemine • loote kahjustused (teratogeenid) • pikaajalise üledoosi korral osteoporoos KUS SEDA LEIDUB • Loomsed: kalamaksaõli (30,0 mg);
* ½ tl sidruniga kalamaitseainet ja vajadusel veel soola, 30 ml valgeveiniäädikat * 1 purustatud küüslauguküüs * 1 tl basiilikat, 1 tl peeneks hakitud peterselli * 4 kapparit * Haki peeneks sibul ja porgand. * Aja suures potis vesi keema, lisa sinna sidrun koos koorega, seller, sibul, porgand ning sool, petersellioksad, loorber ja must pipar. * Keeda, kuni vedelikust on alles pool, keera temperatuur väiksemaks ja tõsta sinna sisse kalatükid. * Kala keemise ajal eralda munavalged munakollastest. * Munakollased sega koos sinepi ja natukese soolaga läbi, lisa peene nirena õli, veiniäädikas, küüslauk ja basiilika. * Munavalgest lõika peenikesed ribad. * Valmis kala aseta taldrikule, vala üle kastmega ja riputa peale munavalgeribad. * Serveeri kuumutatud köögiviljadega. Praetud kala * 4 parajat kala (u. 250 g/tk) * ½ dl nisujahu * ½ dl riivsaia * 1½ tl soola * ½ tl valget pipart * 2 3sl võid KASTE: * 3 dl kalapuljongit kuubikust
veega pooleks), soola Lehttaigna koostis: 600 g jahu,400 g võid,1 muna,soola,1 tl sidrunhapet,1,5 kl külma vett Liivataigna koostis: 300 g võid,200 g suhkrut,2 muna,soola,500 g jahu,1 tl küpsetuspulbrit või söögisoodat Taignate valmistamine Muretaigna valmistamine: vahustavõi ja suhkur, lisa muna ning vahusta veel, sega omavahel jahuja küpsetuspulber, lisa jahu vahustatud massile ning sega Biskviittaigna valmistamine: eralda munavalged munakollastest, Vahusta munakollased ¾ osa suhkruga, vahusta (eraldi nõus) ka munavalged, lisades järk- järgult ülejäänud ¼ suhkrukogusest, vahustatud munakollastele lisa ¼ vahustatud munavalgest, sega, lisa sõelutud jahu ja tärklise segu ning alles siis sega ettevaatlikult sisse ülejäänud ¾ munavalgest Keedutaigna valmistamine:Kuumuta piim keemiseni, lisa sool ja rasv, lisa korraga jahu, sega hästi keeda paar minutit, kuni taigen moodustab ühtse keedunõust eralduva tombu, jahuta 60
• Allikad tomatid, porgandid, mais, apelsinimahl, kalamaksaõli, munad, piimatooted A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise Retinool esineb toiduainetes koguse saame näiteks: (7) rasvhapete estrina. Leidub * 5 g hautatud maksast, ainult loomsetes * 10 g maksapasteedist, toiduainetes. Taimsed *70 g porgandist, toiduained sisaldavad *100 g munakollastest, retinooli provitamiini β- *120 g kuivatatud aprikoosidest, karoteen. *120 g võist, *150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast Biofunktsioonid • Funktsioonid tagab nägemisorganite normaalse tegevuse • Stimuleerib kasvu • Kaitseb nahka ja limaskestasid • Suurendab nakkuskindlust ja sigimisvõimet Vaegus Liig
C-vitamiin aitab ka haavade paranemisel ning toimib antioksüdandina koos teiste antioksüdantide, nagu E- vitamiini ja seleeeniga. C-vitamiini saadakse tooretest puu-ja aedviljadest, kui inimene C- vitamiini ei tarvita on tulemuseks näiteks veritsevad igemed, vähene vastupanuvõime külmetustele, aneemia või nõrgad veresoonseinad. Üks olulisem vitamiin on ka D-vitamiin, mis on hea kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetusele, teisiti öeldes luustiku tervisele. D-vitamiini saadakse kalaõlist, munakollastest, piimast ning ka kondijahust. Kui inimene piisvalt D- vitamiini ei tarvita on tulemuseks luude ja hammaste pehmenemine, rahhiit, unetus või närvilisus. Teistest vitamiinidest võiks nimetada ka K,F,P- ja E-vitamiine, mis on samuti inimese organismile vajalikud.( http://www.fitness.ee/artikkel/1008/levaade-vitamiinidest-ja- mineraalainetest-i-osa) Kokkuvõtvalt võib öelda, et vitamiinid on vajalikud inimese normaalseks elutegevuseks.
molekulis. Seetõttu on fosforil oluline koht organismi energiavahetuses. Biomolekulides leidub fosforit nukleiinhapetes, fosfolipiidides, süsivesikute fosfoestrites, mitmetes koensüümides. Lisaks eeltoodule osaleb fosfor anioonidena ka organismi puhversüsteemides. Mineraalsooladena on fosfor organismis luukoe koostises. Fosforit saame põhiliselt loomsetest produktidest: lihast ja lihatoodetest, merekaladest, munakollastest, piimatoodetest (juustud!) . Taimedest on fosforirikkamad oad, herned, kapsas, teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, kõikvõimalikud seemned ja rosinad. Rohkelt on fosforit ka seentes, näiteks puravikes. Magneesium Magneesiumi näol on tegemist mineraaliga, mida saab nii toidust kui ka apteekidest ja toidupoodidest toidulisandina. Magneesiumi vajab inimene tervise säilitamiseks rohkelt, sest see aine kuulub enam kui 300 ensüümi e biokatalüsaatori koostisse. Kõige kõrgemad
61. neutraliseerimine- keemiline neutralisatsioon tähendab happe ja aluse vahelist reaktsiooni 62. niisutuspudel- pindade või tekstiilide ergonoomiliselt, pudelit raputades, niisutamiseks 63. odrakohv- tervislik jook jahvatatud odrateradest 64. oliiv- oliiv on õlipuu ploomilaadne luuvili 65. omlett- munapannkook, munakook 66. paneerimine- pooltoote ümbritsemine muna ja jahu, riivsaia või mõne muu toiduainega 67. parfee- parfee ehk pooljäätis on külmutatud kreem vahukoorest ja munakollastest, millele võib olla lisatud ka marju vms 68. pesemine- pesemine on teatavate mõjurite (s.t temperatuuri, pesuvahendite, mehaanilise töötluse ja aja) kombinatsioon 69. PH- vesinikueksponendi tähis (näitamaks lahuse happelisuse v. aluselisuse määra) 70. pikeerimine-eriti peen kaunistustöö 71. pilaff- pilaff on türklaste ja paljude teiste samas regioonis elavate rahvaste väga tuntud ja armastatud roog, mis koosneb hautatud riisist või bulgurist ja mitmesugustest
kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia). Puudusel: kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Üledoseerimisel: maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid). A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise koguse saame näiteks: 5 g hautatud maksast; 10 g maksapasteedist; 70 g porgandist; 100 g munakollastest; 120 g kuivatatud aprikoosidest; 5 120 g võist; 150 g porgandimahlast; 200 g paprikast. ( http://www.santamaria.ee/uudised/toidumaailmast/article_id-2985 ) ( http://www.my-slimcoach.de/lebensmittellexikon/Paprika ) ( http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ambersweet_oranges.jpg ) 1.2 Vitamiin D D-vitamiini kutsutakse päikesepaiste vitamiiniks. D-vitamiini (ehk kaltsiferoolid) on vaja:
Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 8001000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu,
Üledoos: väga suured kogused või valel moel tarbimine võib põhjustada kõhuhädasid. Neerukivid. D- VITAMIIN Hädavajalik organismi kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetusele, teisiti öeldes luustiku tervisele. D- vitamiin toimib koos kaltsiumi ja magneesiumiga. (D-vitamiini on mitmeid erinevaid vorme; D1, D2, D3 ja D4. Siin mõtleme D-vitamiini all vorme D1 ja D2.) Osa teadlasi peab D-vitamiini pigem hormooniks kui vitamiiniks. Saadakse kalaõlist, munakollastest, siseelunditest valmistatud toitudest, piimast ja kondijahust. See tekib organismis loomulikul teel ka päikesevalguse mõjul. Toidulisades on ta tavaliselt 7- dehüdrokolesterooli kujul, mis on D-vitamiini looduslik provitamiin. E- VITAMIIN Hädavajalik valguainevahetusele, lihaste tööle. E-vitamiin on antioksüdant. Ta kaitseb rakke näiteks õhusaaste ja vabade happeradikaalide eest. Tokoferoole on erinevaid, muu hulgas beeta ja gamma
Milliseid toite saab räimest? Supis, praetuna, küpsetatuna, suitsutatuna, soolatuna. 16.Milline roog on raguu? Pooltoode sealihast. Rinna-, kaela-, nimmetükist. 40 g massiga kondiga tükk. 17.Zelatiini kasutamine roogades. Madalatel temperatuuridel tema vesilahus geelistub, kõrgematel temperatuuridel vedeldub. Kasutatakse külmutatud toodetes stabilisaatorina, et vältida suurte jääkristallide teket. 18.Mis magustoit on parfee? Parfee ehk pooljäätis on külmutatud kreem vahukoorest ja munakollastest, millele võib olla lisatud ka marju vms. 19.Mis on paneerimise eesmärk? Säilitada toidu mahlasust ja toitaineid. 20.Mitut kuumtöötlemise võtet kasutatakse hautamise juures? Kahte, algul praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 21.Kuna lisatakse puljongile maitseained? Valmimise lõpus, peale maitsestamist keedetakse puljongit veel 30-35 min vahtu koorides. 22. Millise veega pannakse keema liha või kondid supile või puljongile
P Patee pasteedi ja pikkpoisi vahepealne roog, küpsetatakse ahjus Paeluss (kalas) parasiit, kes võib kalatoidus levida inimesele. veevannis. Võib olla määritab või viiludena serveeritav. Paeluss ja tema munad võivad olla kala lihaskoes ja kalamarjas, hävitavalt mõjub kala sügavkülmas hoidmine. Parfee sügavkülmutatud magustoit vahukoorest ja munakollastest, millele võib lisada maitse ja värvi andmiseks marju. Pesto Itaaliast, Genovast, pärit kaste, mille koostisesse kuuluvad: purustatud küüslauk, basiilik, seeder-või piiniamänniseemned, oliivõli ja parmesani juust. Tavaliselt
Prantsuse köögist on kogu maailmale tuttavad sellised road nagu Gratin Dauphinois ning klassikaline kartuligratään, milles keedukartulid kooresegus ja riivsaiaga kaetult üle küpsetataks Barbeque - Toidu, enamasti liha aeglane küpsetamine madalal temperatuuril selleks ettenähtud ahjus. Tänu ahjus paiknevale veevannile valmib toit niiskes ja suitsuses keskkonnas ning on õigesti valmistatult mahlane ja maitsev. Bearnaise’i kaste- Võist, valgest veinist ja munakollastest valmistatud kaste, mis sarnaneb kuulsa Hollandi kastmega. Bearnaise’ile lisatakse värsket peterselli või estragoni ning serveeritakse liha, aga ka sparglite kõrvale. Bešamellkaste - Valge jahukaste, mis valmistatakse võist, jahust ja piimast ning maitsestatakse muskaatpähkli ja pipraga. Väga levinud pastalisand ning asendamatu näiteks lasanjedes ning teistes pastapõhistes vormiroogades. Kaste on saanud nime markii de Béchameli järgi, kelle peakokk selle väidetavalt välja mõtles
molekulis. Seetõttu on fosforil oluline koht organismi energiavahetuses. Biomolekulides leidub fosforit nukleiinhapetes, fosfolipiidides, süsivesikute fosfoestrites, mitmetes koensüümides. Lisaks eeltoodule osaleb fosfor anioonidena ka organismi puhversüsteemides. Mineraalsooladena on fosfor organismis luukoe koostises. Fosforit saame põhiliselt loomsetest produktidest: lihast ja lihatoodetest, merekaladest, munakollastest, piimatoodetest (juustud!) . Taimedest on fosforirikkamad oad, herned, kapsas, teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, kõikvõimalikud seemned ja rosinad. Rohkelt on fosforit ka seentes, näiteks puravikes. Väävel Biomolekulides leidub väävlit aminohapete, peptiidide, vitamiinide B1 ja H, koostises ning teistes orgaanilistes ühendites. Aminohappe tsüsteiini (Cys) tioolrühm (-SH) on tihti ensüümide aktiivtsentris, seega vajalik ensüümide toimeks