· Täiskasvanul paikneb punane luuüdi koljuluudes, selgroolülides, rinnakorvi ja vaagnavöötme luudes, õlavarreluu ja reieluu peades Punase ja kollase luuüdi paigutus lapsel ja täiskavanul Lapse reieluu Täiskasvanu reieluu Täiskasvanuil on umbes pool luuüdist punane ja hemopoeetiline. Kollane luuüdi võib vajadusel muutuda punaseks luuüdiks. Tüvirakud · Pluripotentsed tüvirakud => multipotentsed eelrakud => unipotentsed eelrakud · Kolooniaid moodustav ühik (CFU) · Multipotensed eelrakud: lümfoidrea eelrakk ja granulotsütaarse, erütrotsütaarse, monotsütaarse ja megakarüotsütaarse rea eelrakk (CFU-GEMM e. CFU-mix) · Unipotentsed eelrakud: CFU-E; CFU-GM => CFU-M ja CFU-G; CFU-Eo; CFU-Bas; CFU-Meg Vereloome tüvirakkude arengut mõjutavad faktorid · Kasvufaktorid proliferatioon diferentseerumine küpsemine
Kõik rakud on totipotentsed ehk võimelised arenema organismideks. Loomuliku protsessi tehnoloogiline seisund. Väärtuslikust isendist on võimalik saada mitu. Tüvirakud saab eristada: 1)blastotsüstist saadavad(või sügoot)- võimelised arenema, ükskõik mis organiks, isegi tervik organismiks. Nad on totipotentsed. 2)embrüonaalsed: on pluripotentsed ehk neist võib ka areneda mingi organ või mõni keharakk. Tervik organismi ei saa neist. 3)täiskasvanud inimese: multipotentsed, ehk neist on võimalik saada mingeid kindlaid rakke. Tüvirakke saab nt lootel nabaväädiverest. Saab kasutada nt uue naha kasvatamiseks, nt põlengus kahjustada saanud kohta siirdada.Geeniteraapias siirdatakse terve geen defektsesse geeni, aga rakuteraapias asendatakse kahju saanud või hävinud rakud uue rakumassiga. Seega ühes siirdatakse geene aga teises põhimõtteliselt uusi rakke. Transgeensed taimed luuakse 1)herbitsiiditaluvus:
Tüvirakud-diferentseerumata algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid,elundeid ja organisme *Lõigutusrakud-koige suurema arengupotentsiaaliga tüvirakud, mis tekivad sügoodi esimestel jagunemistel *Embrüonaalsed tüvirakud -veidi vaiksema arengupotentsiaaliga, mis saadakse blastitsüsti sisemisest rakumassist *Täiskasvanu tüvirakud- diferentseerumata rakud, mis leiduvad mingi koe diferentseerunud rakkude hulgas ning on enamasti multipotentsed. Neid kasutatakse juba üle saja haiguse ravis GMO Geneetiliselt muundatud organism; on geenide manipulatsiooni teel loodud taimesortide, loomatõugude nimetus. Tegemise võimalused *bakteritel asendatakse looduslikud geenid kunstlike geenidega POOLT ARGUMENDID *uute ravimite loomine *taimed haiguskindlamad ja saagikamad (firmadele kasulik) *likvideeritakse õlireostusi VASTU ARGUMENDID *allergeenide teke ehk kahju inimese organismile *DNA taimede tõttu väheneb taimede mitmekesisus
4)Võidakse luua mõrvarlike diktaatorite koopiaid (Hitler, Stalin). Ning võidakse massiliselt paljundada kuulekaid sõjardeid, tööorje või muid inimroboteid. 11.Mis on tüvirakud, kuidas neid jaotatakse ja kasutatakse? Tüvirakud: Diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks , kuid säilitavad ka endasuguseid. Jaotus : 1)Totipotentsed 2) Pluripotentsed 3) Multipotentsed Kasutatakse: 1)Organismi arenguks. 2)Eneseuuendamiseks (nahk, suuõõs). 3)Regeneratsiooniks (vigastuse parandamine). 4) Raviks (rakuteraapia).
rakkude siirdamine diabeedi korral. *Infarkti järel kahjustunud südamerakkude asendamine *Parkinsoni või Alzheimeri tõve tagajärjel kahjustunud ajurakkude asendaine Tüvirakkude klassifitseerimine: TOTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (embrüonaalsed tüvirakud) võimelised diferentseeruma kõikideks rakutüüpideks, pannes aluse organismi arengule. Pärinevad blastomeerist. PLURIPOTENTSED TÜVIRAKUD võimelised arenema rakkutüüpideks mitte aga organismiks. Pärinevad embrüoblastist. MULTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (nabaväädivere tüvirakud ja täiskasvanu tüvirakud) võimelised arenema teatud kudede rakkudeks. Saab võtta nabaväädiverest. UNIPOTENTSED TÜVIRAKUD suudavad diferentseeruda ainult üheks raku tüübiks, kuid omavad seejuures võimet eneseuuenduseks. Asuvad nahas epidermaalsed tüvirakud Mille poolest erinevad lõigustusrakud täiskasvanu tüvirakkudest? Jagunemisvõimelisuse poolest lõigustusrakud on võimelised jagunema (totipotentsed), täiskasvanu
9. Tüvirakud(liigid, kus esinevad; kasutusvõimalused) · Liigid Totipotentsed tüvirakud moorula staadiumi rakud, võivad diferentseeruda mistahes rakutüübiks ja saavad kasvada organismiks. Pluripotentsed rakud embrüoblasti staadiumi rakud, võivad diferentseeruda mistahes rakutüübiks, aga ei saa kasvada organismiks. Multipotentsed rakud väljaarenenud loote või täiskasvanu tüvirakud ,võivad areneda ainult teatud koe rakud (nabaväädi tüvirakud, vereloome tüvirakud, lihaskoe tüvirakud, närvikoe tüvirakud) · Kus esinevad? Embrüos (embrüonaalsed tüvirakud) Vastsündinu nabaväädi veres Täiskasvanud inimese mõnede kudede hulgas o Seljaaju vedelikus
Veidi väiksema arengupotentsiaaliga on embrüonaalsed tüvirakud, mis saadakse blastotsüsti sisemisest rakumassist. Sellised tüvirakud on pluripotentsed võivad areneda mis tahes raku tüübiks, ei saa kasvada organismiks. Nabaväädivere tüvirakke saab stimuleerida diferentseeruma paljudeks rakutüüpideks. Need tüvirakud saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest ja säilitatakse külmutatuna vedelas lämmastikus. Sellised tüvirakud on multipotentsed võivad areneda ainult teatud kudede rakkudeks. Täiskasvanu tüvirakud on multipotentsed. Klassikaliseks näiteks on vereloome tüvirakud luuüdis. (tüvirakkude skeemi vaata lehelt). Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidid või viirusesse. Rekombinantseks DNA-ks nimetatakse DNA molekuli, milles on ühendatud eri liikidelt pärit
rakkude siirdamine diabeedi korral. *Infarkti järel kahjustunud südamerakkude asendamine *Parkinsoni või Alzheimeri tõve tagajärjel kahjustunud ajurakkude asendaine Tüvirakkude klassifitseerimine: TOTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (embrüonaalsed tüvirakud) võimelised diferentseeruma kõikideks rakutüüpideks, pannes aluse organismi arengule. Pärinevad blastomeerist. PLURIPOTENTSED TÜVIRAKUD võimelised arenema rakkutüüpideks mitte aga organismiks. Pärinevad embrüoblastist. MULTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (nabaväädivere tüvirakud ja täiskasvanu tüvirakud) võimelised arenema teatud kudede rakkudeks. Saab võtta nabaväädiverest. UNIPOTENTSED TÜVIRAKUD suudavad diferentseeruda ainult üheks raku tüübiks, kuid omavad seejuures võimet eneseuuenduseks. Asuvad nahas epidermaalsed tüvirakud Mille poolest erinevad lõigustusrakud täiskasvanu tüvirakkudest? Jagunemisvõimelisuse poolest lõigustusrakud on võimelised jagunema (totipotentsed), täiskasvanu
Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (kudede, organite, kehaosade kuju ja vormi moodustamine) ja pattern formation (rakkude saatuste komplekse organiseerituse loomine ruumis ja ajas). Rakkude arengupotentside ahenemine. Totipotentsed rakud võivad areneda organismi kõikides rakutüüpideks (sügoot ja moorula). Pluripotentsed rakud võivad areneda kõikides kolme lootelehe (ektoderm, endoderm ja mesoderm) rakkudeks (embrüonaalsed tüvirakkud). Multipotentsed rakudarenevd paljudeks piiratud rakutüüpideks. Oligopotented rakud arneevad mõneks rakutüübiks (eellasrakud). Terminaalselt diferentseerunud rakud on täiskasvanud spetsialiseerunud rakud ei arene enam edasi. Täiskasvanud rakkudes ja kudedes on multipotentsed tüvirakkud mis osalevad kudede uuenemises ja regeneratsioonis. Igal arengu etappil on rakk piiratud valikute ees. Rakk võib olla osaliselt determineeritud, mis areneb valitud suunas sõltumata keskkonnamuutustest
sisemine kiht nn sisemine rakumass ICM, kust tekivad kõik tulevase organismi rakud. Potentsi alusel eristatakse: Totipotentsed rakud – suudavad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks ja ka platsenta trofoblasti rakkudeks inimesel sügoot ja 4-8 sellest esimeste jagunemistega tekkinud rakku Pluripotentsed rakud – sellest tekivad kõik rakutüübid aga MITTE trofoplast. Blastotsüsti sisemise rakumassi (ICM) rakud. Multipotentsed rakud – võivad olla nii embrüos kui ka täiskasvanud organismis, suudavad diferentseeruda suhteliselt piiratud hulgaks rakutüüpideks. (nt hematopoeetiline tüvirakk on multipotentne, sest suudab diferentseerumisel anda kõiki vererakke – müeloidseid leukotsüüte, erütrotsüüte ja lümfotsüüte ja trombotsüüte. Oligopotentsed rakud – suudavad diferentseeruda paariks erinevaks rakutüübiks. Nt lümfoidsed ja müeloidsed tüvirakud. (lümfoidsed võivad luua
Pluripotentseid rakke saab eraldada blastostüstist ja loote sugurakkudest Multipotentne võib areneda mitmeks rakutüübiks, tingimuseks on sama kude (sama rakutüüp). Pluripotentsed rakud spetsialiseeruvad/ diferentseeruvad edasi multipotentseteks rakkudeks, mida tihti nim. ka somaatilisteks tüvirakkudeks. Multipotentsiaalsed tüvirakud on eritüübilised tüvirakud, mis on võimelised arenema vaid kindlateks kudedeks: veretüvirakud vereks, nahatüvirakud nahaks jne. Multipotentsed rakud on olemas nii varases arengus ka täiskasvanud organismis. Senini on suudetud identifitseerida umbes 60 erinevat tüvirakku, st ei ole teada, kas kõigi erinevate rakutüüpide jaoks on oma tüvirakud. 6. Tingimused rakkude kasvatamiseks. Optimaalne temperatuur, Niiskus, Õige pH, Lahustunud toitained, Hapniku olemasolu/puudumine, Fotosünteesivatel valgus, Vähe jääkaineid V VARIANT 1. Kirjelda G-valk seoseliste retseptorite (GPCR) struktuure ja olulisi domääne. Kirjelda
G1 faas- vahetult mitoosile (raku jagunemisele) järgnev faas. Siin toimub intensiivne rakkude kasv ja raku struktuuride arvu suurenemine. Selgelt suurenevad raku mõõtmed, kõige selle aluseks on intensiivne valkude süntees. G0 faas e. soikefaas (G1 erand), selles faasis rakud ei jagune, kusjuures jaune misvõime kadu võib olla pöördumatu (nt. inimkehas närvi-, südame- ja vöötlihaskoe rakud) või G0 faasi rakud aktiviseeruvad erandlike vajaduste korral (nt. multipotentsed rakud, mis käivitavad ulatusliku regeneratsiooni ja erinevate rakutüüpide kujunemise [hüdra totaalvigastused]) S faas e. sünteesi faas- toimub DNA kahekordistumine, S faasi lõpuks on ühekromatiidiliste kromosoomide asemel kahekromatiidilised kromosoomid (TÄHTIS!). S faasis suurenevad tuuma mõõtmed. S faasi lõpus on oluline kontrollpunkt, millega kontrollitakse DNA kahekordistumise edukust. Vigade avastamisel: * Rakus käivitatakse signaalid, mis viivad raku enesehävitamisele
organismiks. Pluripotentseid rakke saab eraldada blastostüstist ja loote sugurakkudest Multipotentne võib areneda mitmeks rakutüübiks, tingimuseks on sama kude (sama rakutüüp). Pluripotentsed rakud spetsialiseeruvad/ diferentseeruvad edasi multipotentseteks rakkudeks, mida tihti nim. ka somaatilisteks tüvirakkudeks. Multipotentsiaalsed tüvirakud on eritüübilised tüvirakud, mis on võimelised arenema vaid kindlateks kudedeks: veretüvirakud vereks, nahatüvirakud nahaks jne. Multipotentsed rakud on olemas nii varases arengus ka täiskasvanud organismis. Senini on suudetud identifitseerida umbes 60 erinevat tüvirakku, st ei ole teada, kas kõigi erinevate rakutüüpide jaoks on oma tüvirakud. 41. Loetle tüviraku omadusi. Tüvirakk on selline jagunemisvõimeline rakk, mille järglasteks võivad olla kas teda ennast asendavad tüvirakud (taastootmine) või diferentseeruvad rakud (naha tüvirakud jms) 42. Mis on somaatilised ja mis on embrüonaalsed tüvirakud?
“ureeter-puu“ moodustumisel on olulised lisaks GDNF-le ka teised signaalmolekulid Metanefrilise mesenhüümi poolt sekreteeritud retinoolhape ja GDNF aktiveerivad signaalide kaskaadi, mis reguleerib üles RET-retseptori ekspressiooni Wolffi juha rakkudes, millest saavad kusejuhapunga rakud, aidates kaasa kusejuhapunga moodustumisele ja nende kasvamisele metanefrilise mesenhüümi poole. Metanefrilise mesenhüümi päritolu rakkudest saavad multipotentsed iseuuenevad tüvirakud, mis annavad aluse nefroni erinevatele rakutüüpidele. Epiteliaalsetest neeruvesiikulitest kujunevad läbi morfogeneetiliste liikumiste nn „S-kujulised kehad“, mis pikenevad ja diferentseeruvad neeru regionaalspetsiifilisteks rakutüüpideks: Bowmanni kapsli rakud, podotsüüdid, proksimaalse ja distaalse neerutorukese rakud. S-kehade proksimaalne osa neerukehake (glomerulus) varustatakse veresoontega ning keskmine ja distaalne osa liitub kusejuhapunga
MALT – mukoosaga seotud lümfoidne kude, ei küsi neid. Hematopoees Esimestel nädalatel on lootel olemas yolc sac. Luuüdis on rakke 1/50 000, mis on tüvirakk. Kui luuüdi on hävitatud(nt vähiravi), siis piisab umbes 0,1%, et kude taastada. Küpsemiseks on vaja tsütokiinide signaali ja strooma rakkude osalust. LOOTEL - YOLK SAC- TÜVIRAKUD ESIMESTEL NÄDALATEL KOLMAS KUU - MAKS, PÕRN SEITSMES LOOTE KUU- LUUÜDI TÜVIRAKUD MULTIPOTENTSED E. PLURIPOTENTSED – palju on vaja multipotenseid luuüdirakke? VÄHE---ÜKS 50 000 LUUÜDI RAKUST ON TÜVIRAKK. FUNKTSIOONI TAASTAMISEKS PIISAB 0,1-0,01% . Nt vaja vereloome kasvaja tõttu vaja hävitada ja siis taastada. KÜPSEMISEKS VAJA TSÜTOKIINIDE SIGNAALI JA , et tüvirakkudest diferentseeruksid rakud STROOMA RAKKUDE OSALUST lisaks vajalik diferentseerumiseks (KOLOONIAID STIMULEERIV FAKTOR-CSF JA ERÜTROPOIETIIN-EPO JT.)
looteväliste kudede rakud ega seega ole võimelised arenema terviklikuks organismiks. Pluripotentseid rakke saab eraldada blastostüstist ja loote sugurakkudest, unipotentsed rakud - pluripotentsed rakud spetsialiseeruvad/ diferentseeruvad edasi multipotentseteks rakkudeks, mida tihti nim. ka somaatilisteks tüvirakkudeks. Multipotentsiaalsed tüvirakud on eritüübilised tüvirakud, mis on võimelised arenema vaid kindlateks kudedeks: veretüvirakud vereks, nahatüvirakud nahaks jne. Multipotentsed rakud on olemas nii varases arengus kui ka täiskasvanud organismis. Senini on suudetud identifitseerida umbes 60 erinevat tüvirakku, st ei ole teada, kas kõigi erinevate rakutüüpide jaoks on oma tüvirakud). Loetle tüviraku omadusi - ise-uuenev, multi- (või toti) potentne rakk, mis on võimeline andma kõiki antud koele iseoomulikke/omaseid 13. rakupopulatsioone. Mis on somaatilised - eritüübilised tüvirakud, mis on võimelised
nn. TUNEL meetod. See ensüüm lisab DNA-s olevate nukleiinhapete 3’-OH otstesse dUTP-d (deoksüuridiin trifosfaat). 2. Apoptootilistel rakkudel paikneb fosfatidüülseriin plasmamembraani tsütosooli poolselt küljelt rakuvälisele poolele. Fosfatidüülseriiniga seostub anneksiin. 3. DNA fragmentide tuvastamine geel-elektroforeesi abil. 27. Rakkude diferentseerumine ja selle üldpõhimõtted DNA metüleerimine ja geenide vaigistamine, pluri-, multipotentsed tüvirakud ning embrüonaalsed tüvirakud). Indutseeritud pluripotentsed tüvirakud. Diferentseerumine on protsess, mille käigus vähespetsialiseerunud rakk muutub kõrgesti spetsialiseerunud rakuks. Diferentseerumise protsessile on iseloomulik: 1. Geenide valikuline ekspressioon. Antud organismi kõik rakud, vaatamata nende väga erinevale diferentseerituse astmele, sisaldavad täpselt ühesugust genoomi. Erinevalt diferentseerunud rakkudes on geenide
avaldumisele. · Teised diferenseerumist mõjutavad tegurid on: a) rakkude vahelised kontaktid b) retseptorite kujundamine c) signaalühend, embrüonaalsed induktorid(peptiidid), need määravad organsüsteemide arengut. Ülesandeks on mis rakud ja paigutus, et kuhu! Kui areng läheb edasi, seda vähemaks jääb geene. · Totipotentsed rakud, neid on kõige rohkem blastula staadiumis · Pluripotentsed, rakukihid · Multipotentsed rakud, erinevad ühe koetüübi tasandil. Näiteks punane luuüdi. Inimesel 5..10% geene avaldub, teised on küll olemas, aga nende info on blokeeritud. Histogonees 1. üldine Rakud täitavad väga üldiseid ülesandeid · rakud paljunevad · rakud kasvavad · üldine ainevahetus · võimalik üle minna eri koetüüpidesse ja siis tekib ploritentsus. · Pannakse paika ka need rakutüübid, mis hiljem peale loote iga
annaabi.ee 
