jämedad juurelõigud huumusrikka mullaga peenrasse ning kaetakse umbes 5cm paksuselt mullaga. Pealt multšitakse, et muld püsiks niiske. Kuival ajal kastetakse mõõdukalt. Esimesed lehed ilmuvad tavaliselt sügiseks, vahel ka järgmisel vegetatsiooniperioodil. Talveks kaetakse peenar kuuseokste või puulehtedega. Rennvõrsik Ühe aastased võrsed painutatakse kogupikkuses mõne sentimeetri sügavusele mulda ning kinnitatakse ja kaetakse mullaga. Kui pungadest on tulnud uued tõusmed, mullatakse kuni tipupungani. Seda toimingut korratakse 2-3 korda kuni mullakuhik on 20-25 cm kõrgune. Nii paljundatakse kuslapuu-, enela- ja sõstraliike. Üks võrse võib anda 5-8 istikut. Ringvõrsik Mõne sentimeetrine mullakiht eemaldatakse kogu põõsa ümbert ja painutatakse oksad maha. Emapõõsaste vahekaugus peab olema 1,5x1,5 m või 2x2 m. Allikad: http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/juurepistikud.html http://aedmustikas.weebly.com/vegetatiivne.html https://luua.kovtp
Ei taha otsest tuult Muld olgu kerge, siis juunis Noore puu keskosa marju, siis marjad Soovitatav on istutada soojeneb kiiremini Kütteta kasvuhoonesse mullatakse septembri säilivad kauem kivimüüri äärde, mis mais algul Kastis säilitades ei kogub soojust Teisel aastal pööratakse tohiks ka kobarad kokku
Et nende võrsed on pikad, painutatakse neid mulda mitmeid kordi („ussikujuliselt“) vt vasakpoolne joonis. 2) Paljundamine kuhjevõrsikutega: 6 Kuhjevõrsikutega paljundatakse habraste võrsetega põõsaid, mis ei kannata painutamist. Emapõõsas lõigatakse mullapinna lähedalt maha, siis ilmub sealt palju uusi võrseid. Kui võrsed on ca 15 cm pikkused, mullatakse need esimest korda poole pikkuse peale üles. Võrse kasvades muldamist korratakse 2 –3 korda, kuni mullavall on ca 30 cm kõrgune. Võrsed juurduvad 1 – 2 aasta jooksul. Sellise meetodiga paljundades võib emataimi panna ritta iga 40 – 50 cm tagant. Kuhjevõrsikutega paljundatakse põhiliselt õunapuude kloonaluseid, aga on võimalik paljundada ka näiteks kännuvõsu andvaid pärnaliike (läänepärn). 3) Paljundamine horisontaalvõrsikutega
Latvu kärbitakse ainult siis, kui neid on kahjustanud kahjurid, haigused või külm. Noorenduslõikus Jäetakse alles 5-8 nooremat hea asetusega nooremat oksa, ülejäänud lõigatakse mulla pinnani maha. 2-3 aasta pärast hakatakse vanu põhioksi eemaldama. Lausnoorendamine Kogu istik lõigatakse maha. Seda tahakse kas sügisel või kevadel enne kasvu algust. Sobiv lõikuskõrgus on 20 cm. Tehakse kas sügisel või kevadel enne kasvu algust. Põõsaridasid väetatakse korralikult ja mullatakse vähemalt 10-20 cm kõrguselt. Pärast lõikust tekib põõsa kohta rohkesti 15-20 tugevaid juurmisi võrseid, millets 8-10 hea asetusega võrset, ülejäänud lõigatakse maapinnani tagasi. Kui põõsastike saagikus hakkab uuesti langema, siis istandik likvideeritakse. Tehakse taandusniidukiga, purustab ka lõigatud oksi. 7. Väetamine Kui on rajatud viljakale mullale, siis ei vaja esimesel kolmel aastal lisaväetamist.
järgmisel kevadel pooli neist mullata. Kui võrseid moodustus vähe, tuleb neid veelkord tagasi lõigata. · Kui emataimi kasutatakse järjest mitu aastat, tuleb lasta neil vahepeal paar aastat "puhata". 27.04.2016 Marje Kask 45 Kuhjevõrsikud · Kasutatakse habraste võrsetega põõsaste korral, mida ei saa painutada. · Emapõõsas lõigatakse maapinna lähedalt tagasi (5 cm kõrguselt). · Uued võrsed mullatakse pooles ulatuses, kui nad on 15 cm pikkused. · Võrse kasvades muldamist korratakse 2 3 korda kuni mulla vall on 30 cm kõrgune. · Võrsed juurduvad 1 2 aasta jooksul. · Emataimed kasvavad reas 40 50 cm vahega. · Niimoodi paljundatakse põhiliselt õunapuu kloonaluseid. · Puukoolis eraldatakse emataimest võrsikud igal aasta ja eraldi tagasilõikamist pole vaja teha. 27.04.2016 Marje Kask 46 Kuhjevõrsikud 27.04
Et porgandiseemned idanevad halvasti, soovitan katta peenrad kattematerjaliga, kuni tõusmete ilmumiseni. Kui seda pole, võib kasutada kilet, kuid palavatel päevadel ei tohiks seda teha, võimaliku ülekuumenemise pärast. Külvide hooldus. Esimene harvendamine viiakse läbi tõusmete 2-3 lehe kujunemise staadiumis. Jäetakse alles enim arenenud taimed, vahekaugusega üksteisest umbes 1 cm, koos sellega viiakse läbi ka rohimine. Harvendatud read mullatakse kergelt käsikobestajaga, seejärel ridu kastetakse. Teine harvendamine viiakse läbi sigimike kujunemise staadiumis. Nii nagu esimesel korral, jäetakse ka seekord alles kõige enam arenenud taimed, kuid nüüd jäetakse nende vaheks 2-3 cm. Taimi enam ei mullata, kuid reavahesid kobestatakse. Kastetakse vastavalt vajadusele. Eriti intensiivne peab see olema juulis. Kasvuperioodil viia läbi sihipäraselt 2 väetamist orgaaniliste väetistega. Esimene
40-45000 taime/ha - toidukartuli kasvatamisel ~35000 taime/ha - toiduainetetööstusele kasvatamisel (friid jms.) · vaovahe tavaliselt 70 cm · mugulate vahekaugus vaos - ~25 cm (4-5 mugulat m kohta) · seemnenorm - keskm. 3 t/ha (2 - 4 t/ha) · mugulad peaksid saama kaetud vähemalt 5-7cm mullakihiga, vao kõrgus ~25 cm Kasvuaegne hooldamine 1 Rullimine -kuiv kevad-hiline mahapanek - kerge muld Vaheltharimine-5-7 päeva pärast mahapanekut, vaod mullatakse üles · I vaheltharimisega hilinemisel umbrohtumus suureneb 10-45% · edasised muldamised teha agregaadis äketega · äestamine lõpetatakse, kui taimed on 5-10 cm kõrgused · mullatakse vastavalt vajadusele kuni pealsete kokkukasvamiseni · Viimase vaheltharimisega aetakse võimalikult laiad ja sügavad vaod · vaheltharimiste ajal peaks järel olema jäljekobesti Keemiline umbrohutõrje pärast eelvilja koristamist roundup bio
tärklisesisalduse määramine Kartuli kasvatamine Kasvuperiood: varajased 75-100 päeva hilised 115-140 päeva Kasvufaasid idanemine 20-25 päeva tärkamine õiepungade moodustamine (20-25 päeva pärast tärkamist) õitsemine - kestab paar nädalat. Õitsemisega lõpeb kasv valmimine Kasvuaegne hooldamine -Rullimine - kuiv kevad/hiline mahapanek /kerge muld -Vaheltharimine- 5-7 päeva pärast mahapanekut, vaod mullatakse üles -äestamine- lõpetatakse, kui taimed on 5-10 cm kõrgused -Keemiline umbrohutõrje- kui taimed üle 10cm siis pole soovitav -haiguste tõrje- pritsimine, puhtimine,käsitsi eemaldamine -kahjurite tõrje- keemiliselt Säilitamine 1) raviperiood- kasvatada kinni katkised kohad 2) jahutusperiood- 2..3nädalat, 0,5..1 C ööpäevas 3) säilitusperiood- temp 2...6, õhuniiskus 85%-95% 4) ettevalmistusperiood tarbimiseks- 1..3nädalat 10...18 C
mullaga. Sobib ka väljaüulatuvad otsad ei kasvuturbaga katmine muutks roheliseks) Vajutada natukene kinni ja mullatakse suve lõpu poole katta looriga või kilega Külvivaod 20cm vahedega Külvivagu 6-8cm
Kuna maapind vajub rohkem kui kraavi põhi, siis kraavi nõlvustegur suureneb ja kraavisängi püsivus sellega isegi suureneb. Kraavide projekteerimisel peab arvestama turba vajumisega ning selle võrra kraavide sügavust suurendama. Kuivendatud turbakihi ulatuses lisandub tihenemisele veel pealmise kihi intensiivne mineraliseerumine harimise tagajärjel - turba kulumine. See võib olla intensiivselt haritaval maal (näiteks kartul, kus mullatakse mitu korda suve jooksul) kuni 1…2 cm aastas. Seega väheneb ekspluatatsioonis nii dreenide ja kollektorite sügavus kui ka torustiku kõrgus. Vajumise suurus oleneb turbalasundi esialgsest tüsedusest, turba lagundumisastmest ning kraavide (ehk dreenide) sügavusest. Selle arvutamisel määratakse eraldi kraavi sügavuse vähenemise ning kraavi põhja vajumise suurus. Eesti tingimuste jaoks on seda uurinud U.Tomberg
aasta võrsetel ja neil kärbitakse vaid puitumata ladvad. Kuid ka neid võib tugevasti tagasi lõigata, siis nad alustavad õitsemist pisut hiljem, aga õitsevad nad ikkagi. Õitsemise ergutamiseks tuleb vanu põõsaid ümber istutada ja jagada. Katmata elulõngade pungad saavad talvel reeglina kannatada ja õitsemine on suvel vilets. Katmist alustatakse septembri lõpust. Eemaldatakse juurtelt kivid. Lõigatakse võrsed tagasi. Tugevalt tagasilõigatud võrsetüükad mullatakse nii, et võrsed jääksid 5 cm mullakihi alla. Nõrgalt tagasilõigatud võrsed painutatakse ettevaatlikult maha. Võrsed kaetakse ca 10 cm paksuse mullakihiga. Kui muld on külmunud, kaetakse see 30 cm paksuse lehevaibaga, mineraalvatiga või laastudega. Pealt kaetakse kogu talvekate kile või tõrvapapiga, et talvekate ei märguks. Kevadel hakatakse kord-korralt katet eemaldama (Calmia, 2013). KASUTATUD KIRJANDUS Aialeht. Puishortensia. Kättesaadav http://www.aialeht
seega saab tärkamiseelset äestamist teha maksimaalselt 23 cm sügavuselt. Kui hernel ilmuvad (avanevad) esimesed pärislehed, saab põldu äestada. Edaspidine äestamine on võimalik kuni ridade kinnikasvamiseni (köitraagude moodustumiseni). Head toimet võib saavutada äestades kaks korda järjestikku väiksemal piisurvel. Muldadel, kus umbrohtumise oht on suurem võiks kasutada topeltlaia reavahet. Seejuures jääb külvisenorm endiseks ning saagikuses kadu ei ole. Reavahes mullatakse hernest, kui hernetaimed on 8 cm kõrgused. Hernes oma aeglase algarenguga on umbrohtude suhtes väikese konkurentsivõimega. Kui kasutada herne ja teravilja segukülve, siis kindlustab teravili suurema survetõrje varasemas kasvustaadiumis, hernes aga hilisemas, kui teravilja survetõrje jääb nõrgemaks. Põlduba Põldoad on umbrohtumuse suhtes vähem tundlikud kui herned. Põlduba äestatakse tugevalt 3 cm sügavuselt enne tärkamist (12 korda)
annaabi.ee 
