Eraldi võetud proovid segatakse kokku ning võetakse 300-500 g mulda. Mullast võetakse välja kivid ja heinatuustid. Proovid pannakse paberkotti, peale kirjutatakse proovivõtja nimi, proovi nr, kuupäev ning see, mida labor peaks määrama. Kotike kuivas ruumis kuivatada õhkkuivaks. Sõeluda (2mm). Saadetakse laborisse. Kotrolliks võtta lisaproovid. Vastusena tuleb laborist kaasa väetistarbekaart. Mullaproovide võtmise skeemid: Mullaproovide võtmine mullateadlase ja mullaõpilase vaatevinklist: Sügav kaeve: määrame asukoha (GPS) mis taimestik päikese asukoht auk ~1m esmalt määrame, kas mullas on keemine/kihisemine (10% soolhape mullale peale); oluline on keemise alguspunkt horisondi määramine lõimise määramine. (Lõimise all mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist esinemist mullas.) Mullalõimised: NB! ,,võileib"
kirjandusega, kirjutamine ja vormistamine). Metoodika peab olema piisavalt lahti kirjutatud, et selle järgi oleks lugejal võimalik samaväärne töö teha. 2. MULLAD Mulla kirjeldamiseks, määramiseks ja mullanäidise tegemiseks tehakse ühe meetri sügavune mulla kaeve. Mulla kirjeldamiseks tuleb teha järgmist: o Võetakse igast geneetilisest horisondist mullaproov, mida kasutatakse pH määramiseks, äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mullaproovide happesust (pH) määratakse koos juhendajaga, õpetaja Ell Tuvike või Reet Miil. o Mullaprofiili kirjeldusele koos äigejoonisega märgitakse horisondi tähis, tüsedus, värvus, üleminek, pH, kihisemise algus, lõimis. Joonise alla märgitakse kaeve asukoht, reljeefi joon, veereziim, mulla nimetus, huumusprofiili- ja lõimise nimetus. o Valmistatakse mulla geneetiliste horisontide papile liimitud näidis mõõdus 1 : 5.
värske lagunemata maapealne taimevaris, keskosas poollagunenud, vahetult mineraalpinna lähedal hästi lagunenud. Sisalduse skaala ja määramine: Huumushorisont 1-5% Toorhuumuslik horisont 6-30% Metsa- ja rohumaakõdu üle 30% Hästi lagunenud turvas 80-90% Halvasti lagunenud turvas 90-97% Huumusilluviaalne horisont 1-4% 7) MULLAPROOVIDE VÕTMISE PEAMISED REEGLID, PROOVIDE ETTEVALMISTAMINE ANALÜÜSIKS. Mullaproovide võtmine on keelatud: Kraaviservalt, teeäärtest, veekogu vahetuslähedusest (30-40m eemal) värskelt lubjatult või väetatud põllult (3-6 kuud) sõnnikuga väetatud põllult (kuni 6 kuud) Kuidas võtta? Kevadel enne külvi, sügisel pärast saagi koristamist 1 proov 3-5 ha kohta, keskmiselt 20cm sügavuselt kultuur ja turvas tuleb eraldi võtta tuleb panna marsruut paika ja kanda kaardile (kui puuduvad eelnevad andmed)
värske lagunemata maapealne taimevaris, keskosas poollagunenud, vahetult mineraalpinna lähedal hästi lagunenud. Sisalduse skaala ja määramine: Huumushorisont – 1-5% Toorhuumuslik horisont – 6-30% Metsa- ja rohumaakõdu üle 30% Hästi lagunenud turvas 80-90% Halvasti lagunenud turvas 90-97% Huumusilluviaalne horisont 1-4% 7) MULLAPROOVIDE VÕTMISE PEAMISED REEGLID, PROOVIDE ET- TEVALMISTAMINE ANALÜÜSIKS. Mullaproovide võtmine on keelatud: Kraaviservalt, teeäärtest, veekogu vahetuslähedusest (30-40m eemal) värskelt lubjatult või väetatud põllult (3-6 kuud) sõnnikuga väetatud põllult (kuni 6 kuud) Kuidas võtta? Kevadel enne külvi, sügisel pärast saagi koristamist 1 proov 3-5 ha kohta, keskmiselt 20cm sügavuselt
Mullaproovi võtmine http://pmk.agri.ee/index.php?valik=441&keel=1&template=template2pmk.html Võetavate mullaproovide arv Sõltub maa suurusest, kultuuridest ja mullastikust. Tavaliselt võetakse 1 keskmine proov 3-5 hektari kohta. Väga homogeense mullastiku korral võib proovilapi suuruseks olla kuni 10 ha Keskmine proov Keskmine mullaproov koosneb tavaliselt 15...25 üksikproovist. Proovi võtmise sügavus Suurem osa rohttaimede juurtest asuvad künnikihis, seega 20…25cm mullakihis. Ka mullaproov võetakse sellest kihist. Mullaproovi võtmine
5ml lahusele lisati reaktiivide segu . tekkind kollase värvuse intens mõõdeti spektrofotomeetri abil. Lahuse opt tiheduse alusel leiti kalibreerimiskõvera abil uuritava lahuse fosforisisaldus mg/100ml kohta ning selle kaudu väetise fosforisisaldus Väetistarve- taimedele omastavate toiteelementide sisaldus Keemilise analüüsi meetodid- põhinevad mullas olevate taimedele kättesaadavate toiteelementide sisalduse määramisel laboratoorsel teel. Nende oluliseks lüliks mullaproovide võtmine. Proov võetakse max 5ha suuruselt alalt mullapuuriga. Keskm.mullaproov koosneb 15-20 üksikvõtisest.proov mis lõpuks laborisse jõuab peaks olema pool kilo. Seda vähendatakse ümbrikumeetodil. Seejärel proov karpi siis kuivatatakse,uhmerdatakse,sõelutakse läbi 2mm sõela. Seejärel kasutatakse kirsanovi meetodit. Taimede analüüsi meetodid: Üldanalüüs- võetakse taime indikaatororganid( taime ülemised v alumised lehed )
resultaat. Kuigi mulla olemasolu on vajalik tavainimestele, siis põllu- ja metsameestele on see möödapääsmatu ressurss, eeldusel, et inimesed on kursus muldade hetkeolukorraga. Mullastiku uuringuid aitavad on parimaks viisiks, et seda teha. Lisaks saab sellega kindlaks teha mulla aintete puudeused või vajaka jäämised, hinnata nende kasutussobivust erinevate põllumajandusvaldkondadega tegelemiseks ning välitida ohtusid, mida võib põllumajanduslik tegevus kaasa tuua. Kui mullaproovide võtmisele järgneva mullaanalüüsi käigus on võimalik kindlaks määrata ainete sisaldust mullas, siis tehes sügavkaeveid saab juba profiili visuaalsel analüüsil määrata suurt hulka mulla morfoloogilisi omadusi ning nendest lähtuvalt teha järeldusi. [4] Välipraktika välitööde õigeks sooritamiseks käidi Eesti mullastiku õppejõududega Eerika katsepõllul, kus määrati huumushorisondi ühtlikkust. Seejärel toimus väljasõit Kapsla külas ja
· R. Kask muldade viljakus ja kasutussobivus · L. Reintam muldade areng, kujunemine Mullateadusega tegelevad asutused Eestis. Mullastiku inventeerimise ja kaardistamisega tegeles ENSV ajal Riikliku Projekteerimise Instituudi (RPI) ,,Põllumajandusprojekt" mullastiku uurimise osakond. Maa-amet (http://www.maaamet.ee/sitemap.php) maade hindamine, kaardid, maksustamine jne. Põllumajandusuuringute Keskus PMK- (http://pmk.agri.ee/) mullaseire, mullaproovide võtmine, analüüs, väetistarbe määramine; katsepunktid. Keskkonnaministeerium seadusandlus Põllumajandusministeerium seadusandlus Eesti Maaülikool mullateaduse õpetamine ja uurimine Eesti Maaviljeluse Instituut (EMVI) Sakus, - maakasutuse ja mullaharimise uurimine Tartu Ülikool õpetamine ja uurimine geograafilise suunitlusega 3
99 9.1. Väetamine ja neutraliseerimine ……………………………………………………………..lk.99 9.2. Õhustamine …………………………………………………………………………………..lk.101 9.3. Kastmine ……………………………………………………………………………………...lk.102 9.4. Mullaproovide võtmine ……………………………………………………………………...lk.103 10. Kasvupinnaste ja multšide nõudlus ja pakkumine Eestis …………………………………….lk.105 10.1. Kasvupinnaste ja muldade pakkumine ……………………………………………….lk.105 10.2. Kasvupinnaste ja multšide nõudlus …………………………………………………...lk.105 LISAD
· kasutada sellist põllumajandustehnikat (eelkõige harimistehnikat), millega ei kaasneks mullaprofiili lõhkumist; · võtta regulaarselt mullaproove, et saada pilti mulla seisundist ja toitainesisaldusest, mis on aluseks tasakaalustatud väetamisele ning vajadusel muldade lupjamisele. Hea põllumajandustava vältimatu tingimus on mullaseisundi hindamine ja mulla seisundile vastav tegutsemine. Muldade seisundi jälgimise oluline meetod on mullaproovide võtmine ning nende tulemuste analüüs. Mullaproovi võtmise käigus saab: · hinnata huumushorisondi tüsedust ja selle varieerumist; · selgitada mullaerimite vaheldumist põllul; · hinnata mulla võimalikku tihenemist, selle iseloomu ja paiknemist. Laboratoorne analüüs võimaldab lisaks eelnevale: · selgitada mulla sobivust erinevate kultuuride kasvatamiseks, edukalt on võimalik kasutada vaid piisava toitainetesisaldusega mulda;
mitmekesisust ja säilitada need kooslused, mistõttu alates 2001. a on Eesti riik toetanud nende koosluste majandamist ja lambakasvatajatel on võimalik taotleda toetusi koosluste ilme taastamiseks ja säilitamiseks. Toetused Oluliselt on juurde tulnud riigi poolt erinevaid toetusi, mis toetavad lambakasvatust (seotus rohumaade kasutamisega): 1. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (550 kr/ha/aasta, põlluraamat, viljavaheldus, külvikorraplaan, väetusplaan, mullaproovide ja sõnnikuproovide võtmine jne.) 2. Mahepõllumajanduse toetus Rohumaa, mille ha kohta peetakse vähemalt 0,2 ühikule karjatatavaid loomi. Toetusemäär 1200 kr/ha + 75 kr. lammas. Piisav loomkoormus peab olema 0,5 lü (3,5 utte/ha) rohumaa ha kohta. Loomühikute arvestus: · Lüpsilehm = 1,2 lü · Vähemalt 6 kuu vanune kits või lammas, kits või utt tallega = 0,15 lü · Hobune = 0,2 3. Loomade karjatamise toetus. Toetuse määr 144 kr lamba või kitse kohta. Vajalikud
annaabi.ee 
