algmeid ja närivad puruks sibulakanna. Kahjustatud sibulad muutuvad rabedaks ja lagunevad. kahjur muneb ühte sibulasse kuni 800 muna. Lestad arenevad intensiivselt, kui hoidla õhuniiskus on üle 70% ja temperatuur üle 13°C. Kuivas hoidlas juurelesta areng peatub. Kahjustad tulpi ka ajatamisel. Ta on polüfaag: esineb kõikidel sibullilledel ning kahjustab hoidlas ka söögisibulat,kartulit ja katmikalal kurgijuuri. Tõrje: 1. Kahjustatud taimed koos mullapalliga kõrvaldada 2. hoida sibulaid kuivas ruumis 3. Enne istutamist leotada juurealgmetega tulbisibulaid 10-15 minutit keltaani või karbofossi 0,3...0,4%-lises emulsioonis. 6 Varreingerjas Kahjustatud tulpide noored võsud kõverduvad ja keerduvad. lehepind muutub laineliseks, tekivad sõlmetaolised puhetised, mille ümber lehekude kolletub. Õiepungad on äbarikud, ühekülgsed ja kuivavad
väänapuukool.ee Puukooli koduleheküljel võiks olla rohkem infot puukooli enda kohta.Taimede kohta on piisavad kirjeldused, aga võiks olla ka pilte. Iga taime juures saab kohe ka selle kohta täpsemat infot küsida, see on väga mugav. Info taimede kohta on usutav. Isiklik arvamus: tundub väga asjalik puukool. Hea omadus on see, et taimi saab ka rentida ja puukool pakub ka maastikukujundamise teenust. Vääna Puukool pakub enamasti mullapalliga istikuid. Juhani puukool ● Oleme perepuukool, mis on asutatud 1995. aastal. Metsaistikute tootmist alustasime 2001. aastal meie Räpina aiandis. Kasvatame ainult potitaimi. Okaspuude kasvatamiseks kasutame nn poolavatud tüüpi, õhkpiludega kasvukassette. ● Puukooli logo ● Räpina aiandis on mikropaljunduslabor ja 7500m2 kasvuhooneid, millest 4000 m2 saavad soojust 2013. aastal käivitunud bioenergial baseeruvast katlamajast.
Puukoolide analüüs. Vääna puukool. 1. Millal alustas puukool tegevust ja millised olid ja on praegu selle peamised tegevusvaldkonnad? Vääna Puukool rajati 1999 aastal ning algusest peale on nad eelkõige spetsialiseerinud okaspuude kasvatusele. Päris alguses nad proovisid tegeleda kanatuke lilleäriga aga nüüdseks on nendest välja kasvanud Eesti suurim dekoratiivsete okaspuude kasvataja. 2. Milline on puukooli logo? 3. Lühiülevaade puukooli arengust. Asutati 1999. aastal ning töötas kaksteist aastat aia- ja lilleäri Nurmiko osana. Algusaastatel oli Väänas ka lillekasvatus, kuid varsti sellest loobuti. Seejärel keskenduti ainult puude, eriti aga okaspuude kasvatamisele ja müügile. Mullu oktoobrist on Vääna Puukool OÜ puukooli omanik AS Mustamäe Haljastus. Praegu töötab Väänas kuus inimest ning puud sirguvad 12 hektaril. 4. Kui suur on puukooli kastutuses olev pindala ja kuidas see on jaotatud erineva otstarbe alusel? Puukooli kasut...
(4) Juurestiku järgi eristatakse kolme tüüpi istikuid: 1) paljasjuurne istik on mullapallita istik, mille juurestik on kaitstud transpordipakendiga. Linna avalikel aladel ei kasutata paljasjuurseid puuistikuid; 2) nõuistik ehk konteiner- või potiistik on potis, kilekotis vms nõus kasvatatud istik, mille narmasjuurtest läbikasvanud juurepall ei tohi nõu eemaldamisel laguneda; 3) mulla- või juurepalliga istik on koolitatud juurestikuga istik, mis on enne turustamist koos mullapalliga välja kaevatud ning pakitud spetsiaalsesse kangasse vm materjali. § 5. Üldised kvaliteedinõuded istikule (1) Istiku võra kuju ja võrsete aastane juurdekasv peavad vastama antud liigi, sordi või vormi võratüübile. (2) Tüve ümbermõõt ja tugevus peavad olema vastavuses võra suurusega, et puu saaks kasvada ilma toestuseta. (3) Lehtpuuistiku kõrgus peab olema vähemalt 200 cm, okaspuuistiku kõrgus vähemalt 100 cm, v.a madalakasvulised dekoratiivvormid
Viiakse munad pessa, et nad talvel ära ei külmuta 13) Milles avaldub rohusööjate imetajate ja üherakuliste organismide kasulik kooselu? Sümbioosi teel, nt veiste ja kitsede eesmaos ning sooles elavad bakterid ja algloomad aitavad neil toitu seedida 14) Mis juhtuks, kui mäletseja looma organismist kaoksid tselluloosi lagundavad organismid Imetajad ei saaks elada kuna nad ei saa tsellulooasi lagundada 15) Miks võib mõnda liiki seeni leida kindlate puuliikide alt? 16) Miks mullapalliga ümber istutatud taim hakkab tavaliselt paremini kasvama kui paljaste juurtega ümber istutatud taim? Mullapall on läbi juurdunud ning aitab taimel kiirsti edasi kasvada 17) Selgita, milline osa on laiussi elus inimesel ja milline kalal? Elab inimeses sooles. Tema vastne areneb aga esmalt väikeses vähikeses ja hiljem kalas 18) Miliseid elupaiku parasiit peremehes leidub? 19) Miks sinu arvates on parasiit sageli seotud ainult üheperemeesliigiga
Seeme külvatakse kevadel kohe peale lume sulamise või sügisel. 9.Tamme külv. Tamme külvatakse kevadel ja sügisel. Sügisel on võimalus et hiired söövad ose tõrusid ära! 10.Istutusmaterjali ettevalmistamine. Istutusmaterjal kaevatakse maasse, asetatakse kraavijne. Tähtis on et juured päikest ei saaks, muidu taimed kuivavad ära. 11.Mätastaimede istutamine. Istutatakse metsikud taimed kraavi kallastelt või sihtidelt koos mullapalliga. Tähtis on et taimed oleksid valguse käes kasvanud ja neil oleks eristatav ladvavõrse. Kasutatakse vähese loodusliku uuenemise või hukkunud kultuuride täiendamisega. 12. Kkiilistutus. Kiilistutusega istutataksepaljasjuurseid seemikuid. Vigadeks on tavaliselt kiilu augu kokkusurumisel taime juurte alla jääv tühimik ning juured kuivavad. Liiga väike ja madal auk kuhu juured ära ei mahu. Taime kinnikiilumiseks tehtud uue lõhe lohakas kinnivajumine või lahtijätmine-taim kuivab. 13
1714 Lookjas mägimäni istiku istutamine 4 tk 4,00 17,9 17,9 52 352 1715 Arukask 3 tk 41,55 125 1716 Suureleheline pärn 4 tk 166 664 1717 Pihlakas istutamine mullapalliga 3 tk 4,90 77,34 64,87 427 1718 Vaher istutamine mullapalliga 3 tk 4,90 295 64,87 1080 1719 Tuhkur enelas istutamine koos kasvumullaga 8 tk 0,80 4,72 10,4 121 1720 Harilik sireli istutamine koos kasvumullaga 4 jm 0,90 8,06 12,48 83
kiirendamine. · Mugulaid hoitakse 4-5 nädalat küllaldase valguse (8-10tundi ööpäevas), niiskuse (85-90%) ja temperatuuril 12-150C juures. · Tekkivad valgusidandid ei tohi olla pikemad kui 2cm. Ettekasvatamine · Ülivarajase saagi saamiseks pannakse idandamiskasti põhja 4-5cm turba- substraati, millele istutatakse mugulad ning need kaetakse samuti turbaga. Kartul kasvab sellistes tingimustes 20 päeva, pärast mida kartulid istutatakse mullapalliga kasvuhoonesse või põllule. Soojalöök · Kartulimugulaid hoitakse mahapanekueelselt 30 kraadi juures kaks päeva. Tulemuseks 3-4 mm pikkused tugevad tipuidandid. Tulemuseks varajasem saak. A-eelidandatud seemnemugul, B- soojalöök, C- töötlemata mugul Muld · Kiiresti soojenev saviliiv muld · Põld kaitstud külmade õhumasside eest (põhi, kirre) · Väetamine mineraalväetistega · Eelidandatud mugulad mulda käsitsi või masinaga
Kui ei saa Valgusnõudlik (vajadusel happeline terve suve ammooniumnitraati (10-20g valmis, eemalda koos lehed keerata õisiku peale, Rohkem sooja kui teised Ei tohi liiga sügavale istutada 10l kohta) mullapalliga ja pane et natukene kaitsta) Tuule eest kaitstud Mida soojem ilm/muld seda Vanematel sortidel lehe kasvuhoonesse või keldrisse Vajab: lämmastiku, fosforit, Eelviljadesks ei sobi kiiremin ijuurdub peale keerata varjutamise järelvalmima. Aga ei tohi olla
liikumist pinnases. Savisel pinnasel paraneb õhustatus, liivasel aga niiskuse säilimine. Istutamine Istandiku rajamisel võib kasutada üheaastasi kassetitaimi, kaheaastasi potitaimi või kilerullides juurdunud taimi. Kui istiku oksad ei ole korralikult harunenud, siis lõigatakse need 5-10 cm pikkuseks, soodustamaks uute okste kasvu. Kasvuhoones ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale pärast öökülmade ohu möödumist. Mullapalliga taimi võib istutada vegetatsiooniperioodi jooksul. Septembris ei ole enam soovitatav istandikku rajada, sest siis on suurem on talvekahjustusteks. Enne istutamist tehakse kindlaks, kas muld pole liiga kuiv. Eriti oluline on see turbapeenardele istutamisel, sest turvas niiskub halvasti. Suurem oht kilemultši puhul. Potid või kassetid uputatakse enne istutust korraks vette, et mullapall oleks täielikult märg.
(M. Haak, 2010). Kuusehekiks ei tasu üles kaevata noori taimi metsaservast, sest kuusel on pikad nöörjad juured ning need saavad välja kaevamisel tublisti kannatada ja seetõttu võib kuusk hukkuda. Kuusehekiks sobivad taimed, mis on puukoolis koolitutad ehk mitu korda ümber istutatud (J. Annist, 2006). Istutamisel tuleks põhiliselt arvestada, et kuuseistikud peaksid paiknema teisneteisest 50 cm kaugusel. Kuusk, mis on kasvatatud 150 cm kõrguseks potis, tuleb istutada koos mullapalliga. Nii on kasvama jäämise tõenäosus tunduvalt suurem. Väetise valikul tuleks kasutada tavalist kasvuväetist. Kindlasti ei tohi kasutada looma sõnnikut, sest selle koostis on niivõrd tugev, et kuusk kuivab ära. Põhilised kuusehekiga kaasnevad hooldustööd Kui kuuseistik on maasse istutatud, vajab ta igapäevast kastmist vähemalt kolm nädalat. Kuusehekk vajab kasvamise korral valgust, mis tõttu tuleb neid rohida. Hoolduse võib muuta lihtsamaks umbrohutõrje kasutamine
Taimede istutamist tuleb eelistada külvile: 1) kuivadel muldadel, kus niiskustingimused seemnete idanemiseks on ebasoodsad; 2) viljakatel muldadel, kus rohttaimestik lämmatab puittaimede tõusmed; 3) külmakohrutusohtlikel muldadel; 4) erosiooniohtlikel muldadel. Istikud (3-4 aastased üks kord ümberistutatud taimed) ja seemikud (1-2 aastased ümberistutamata taimed) võivad olla nii paljasjuurelised, kui konteinertaimed (suletud juurekavaga taimed) või ka loodusest võetud mullapalliga taimed. Loodusest kogutud taimed peaksid olema hea juurekavaga; mitte liivaselt maalt ( mullapall pudeneb kergelt laiali); heades valgustingimustes kasvanud; terved ja hästiarenenud. Kvaliteetne paljasjuureline taim on: · roheliste okaste või lehtedega; · selgelt väljakujunenud ladvakasvu ja tipupungaga; · sirge tüvekesega; · hästi arenenud juurekavaga; · mehhaaniliste vigastusteta; Kvaliteetne suletud juurekavaga taim on : · roheliste okaste või lehtedega;
kevadeks oli kultuur mattunud liiva alla ja taimed kuivanud. Ka järgmiste aastate katsed 2-aastate mändidega ebaõnnestusid. Kuni 1900-nda aastani ei õnnestunudki elujõulise kultuuri loomine Luidja randa. 1901. aastal otsustati katsetada liivade kinnistamisel lepa istutamist. Kolme aasta jooksul istutati 23 ha suurusele alale 1-2 aastaseid lepataimi, mis võeti koos mullapalliga ojade äärest ja lähedal asuvast lepikust. Paremate kasvutingimuste loomiseks kaeti liiv adruga. Lõpuks õnnestus kujundada sanglepik, mis kaitses rannikuala liivaerosiooni eest. Alates 1962. aastast on Luidja lepik looduskaitse all. Teiseks heaks näiteks metsapuude keskkonda parandavast, mulda formeerivast toimest Eestis on endiste põlevkivikarjääride metsastamine
Kui puudel ilmnevad juba veepuuduse tunnused, on kastmisest enam vaevalt abi. Kui haljasala on rajatud konteinertaimedest, on kastmine samavõrd tähtis. Kuna konteinertaimed on istutatud tavaliselt turbasubstraadi sisse, mis kord läbikuivanuna uuesti väga raskesti niiskub, on 102 konteinertaimede kastmisele vaja pöörata vähemalt sama suurt tähelepanu nagu mullapalliga taimedele. Vaid paljasjuursete taimede kastmisvajadus on väiksem. Murude, eriti spordimurude ja istutusalade regulaarseks varustamiseks veega tuleks paigaldada kastmise püsiseadmed. Ülekastmist aga tuleks siiski vältida, kuna lisaks veekulule uhutakse sellega maapinnast välja ka toitained. Õige kastmiskoguse leidmisel tuleb arvesse võtta ka kasvualuse paksust: on oluline vahe, kas täita veega 5 või 15 cm paksuse pinnasekihi poorid. Pinnapealset
annaabi.ee 
