sobilik temperatuuride vahemik 15 kuni 25 kraadi vahel. Optimaalne temperatuur sõnnikuussi elutegevuseks on 25oC, kuid ta on võimeline taluma temperatuur vahemikus 0oC ja 35oC. Kui vihmausside keskkonna temperatuur langeb alla 10oC, langeb harilikult ka nende toitumisaktiivsus ning kui temperatuur langeb alla4oC, peatub kookonite tootmine ja noorte vihmausside areng peatub täielikult. Ebasobilike tingimuste tõttu võivad vihmaussid jääda talveunne või rännata sügavamate kompostri- või mullakihtidesse. Arvatakse, et ainult kõrged temperatuurid üle 30oC ei pruugi olla vihmausside elu limiteerivaks teguriks, tegemist võib olla hoopis hapnikupuudusega, mis tekib temperatuuri tõusmisega kaasneva keemilise ja mikrobioloogilise aktiivsuse kasvuga Niiskus Niiskus on teine oluline tegur vihmausside elutegevuses. Vihmaussid hingavad läbi pindmise naha. Õhu käes või kuivas pinnases niisutab kehapinda vähehaaval kehamahl. Seetõttu on oluline jälgida kompostitava materali niiskuse sisaldust
Näiteks rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul, lina, peet ja hernes, kuna nende haigused hävitavad rapsi saaki. Rapsi ei tohi samas kohas mitu aastat kasvatada, kuna ei talu iseendale järgnevust. Nisu ei tohi kasvatada mitu aastat samas kohas, kuna ta ei talu iseendale järgnevust ning seetõuttu võib saak langeda. Õige mullaharimissüsteem on väga tähtis. Eesmärgiks on sobivate kasvutingimuste loominen ning mullaviljakuse suurendamine. Kündmisega viiakse sügavamatesse mullakihtidesse palju haigusi ja kahjureid, mis seeläbi hävinevad ning mulda talvituma siirdunud taimekahjurid tuuakse maapinnale lähemale – hävitatakse lindude poolt või külmuvad. Tähtis on umbrohutõrje. Näiteks kartuli kasvatamisel on oluline kartuleid äestada, mis pidurdab umbrohtude kasvu. Enne kartuli maha panekust aga on vajalik põld eelnevalt künda ning kultiveerida korduvalt. See loob paremad tingimused ning vähendab umbrohtude levkut. Ka õige väetamine on tähtsal kohal
Eriti intensiivselt rohtla aladel. Rohtla kaitseks istutatakse metsakaitseribasid , nõlvadel haritakse risti , välditakse raskete masinatega harimist. 2. KÕRBESTUMINE e muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu. Sahel- maaala Sahara kõrbe lõunaosas, kus kõrbeliivad on liikunud savanni alale. Kuidas vältida? : *Istutada taimi, neid säilitada *Vältida ülekarjatamist 3.MULDADE SEKUNDAARNE SOOLDUMINE- tekib pideva kunstliku niisutamise tagajärjel Niisutusveega kantakse mullakihtidesse ka lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda alles jäävad 4. MULDADE KEEMILINE REOSTUMINE- esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda põllumajanduse piirkondades, kus on tegemist valel ajal väetamisega või üleväetamisega. ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond... koosneb sfääridest *Jaguneb sfäärideks temp muutumise järgi:
hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane sünteesi ja lagunemist mullas · kliima 6CO2 + 6H2O , kui mullas on õhku vähe: tsükkel sügava-matesse · vesi osaleb mullas · mulla koostiskomponendid C6H12O6 3CO2 + 3CH4 Orgaanilise aine mullakihtidesse tungimine teatava mineraalainete migratsioonil ja ka mulla · põhjavee seis mittetäielikul lagunemisel tekkivad hilinemisega umbes 0,5m-0,6m profiili välja kujunemisel · taimkate mitmesugused orgaanilised happed: C2H4 kihis kõige soojem südaöösel.
mullas toimuvad, millised mullatekkeprotsessid puistus domineerivad, see sõltub suurel määral puistust. Metsapuude mõju mullale Metsapuud avaldavad mullale kõige tugevamat mõju oma juurestiku ja maapinnale langeva orgaanilise varise kaudu. Peale selle mõjutab mets mulda mikrokliima muutmisega (temperatuuri, valguse, niiskuse jt.) ja juurestiku kaudu. Varis Metsapuud on võimelised ammutama mineraalaineid ka sügavamatest mullakihtidest. Varise kaudu satuvad toitained ülemistesse mullakihtidesse, kust neid saavad kasutada ka pindmise juurestikuga rohttaimed ja kust osa neist uhutakse vihmaveega tagasi sügavamatesse mullakihtidesse. Metsas toimub pidev toitainete ringkäik, mis looduses omab suurt tähtsust. Toitainete ringkäigus võib eristada kahte tsüklit: C1 - väike tsükkel, mis kujutab endast mineraalainete vahetust kergesti laguneva varise (lehed, okkad, peened oksad, juured, kooretükid) ja mulla vahel. See tsükkel kestab võrdlemisi lühikest aega, 1...5(8) aastat
majandada nii, et need alad ei jääks metsata ning metsade keskkonda kaitsev funktsioon ei väheneks. Kui põhjavesi asub kõrgel ja on väheliikuv, alandab mets põhjaveetaset tänu suurele transpiratsioonivõimele. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib põhjaveetase metsa mõjul tõusta (pindmine äravool väheneb ja sademeid ning lumesulavett jõuab rohkem sügavamatesse mullakihtidesse). Mets ja atmosfäär Metsade kasvu ja produktsiooni seisukohalt on aga kõige olulisem komponent atmosfääris süsihappegaas. Umbes poole puidu kuivmassist moodustab süsinik. Kui suureneb CO 2 sisaldus õhus, suureneb ka taimede produktsioonivõime. Kuna aastane juurdekasv on suurem noortes ja keskealistes puistutes, siis just noored metsad on intensiivsed süsiniku sidujad. Mets ja tuul Õhu liikumi mõjutab oluliselt puittaimede assimilatsiooni. Tuule kiiruse surenedes assimilatsioon
Põhjaveest tõusev toetuv kapillaarvesi on kergesti liikuv ja taimedele hästi omastatav, kuid ta tuleb arvesse vaid liigniisketes, kõrge põhjaveega muldades. Põhjavesi moodustub gravitatsiooniveest mitteläbilaskvale kivimikihile. Teda iseloomustab püsivus ja voolamine kaldu asetseval kivimikihil või tõusmine kapillaare mööda üles. Ülavesi on ajutine ning nõrgub aegamööda allapoole või nõrguva gravitatsioonivee juurdetuleku puudumisel ka tagasi ülemistesse mullakihtidesse, kus moodustab rippuva kapillaarvee. Gravitatsioonivesi (nõrgvesi, ülavesi ja põhjavesi) on taimede poolt omastatav, kuid selle olemasolu korral on muld halvasti õhustatud ja oksüdeerumisprotsesside asemel valitsevad redutseerumisprotsessid. Vee tungimist mulda, liikumist, kogunemist mullas ning lahkumist mullast iseloomustab mulla veereziim, mis on nähtuste süsteem. Taimede varustamist veega iseloomustab mulla niiskusreziim, mida peegeldab erineva
cal cm³, õhk 0,0003 cal cm³. Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda suurem soojus-juhtivus. Mulla soojusreziim on soojuse mulda tungimise, seal leviku ja soojuse äraandmisega seotud nähtuste tervikut. Päikeseenergia maale tulek on tsükliline: päevane tsükkel sügava-matesse mullakihtidesse tungimine teatava hilinemisega umbes 0,5m-0,6m kihis kõige soojem südaöösel. Ööpäevase tsükli muutus ulatub sügavamale - 70cm sügavusele. Aastane tsükkel mulla pindmise kihi soojenemine toimub märtsist juulini. Ülejäänud kuudel toimub jahtumine. Aastane tsükkel ulatub 2-2,5m sügavusele. Turba puhul, mis on halva soojus-juhtivusega ja millel on suur soojusneeldumisvõime, võib isegi juulikuus lumi maas olla. · Liigniisketes muldades valitsevad anaeroobsed protsessid
lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee puhul 1,0 cal cm³, kvarts 0,52 cal cm³, õhk 0,0003 cal cm³. Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda suurem soojus-juhtivus. Mulla soojusreziim on soojuse mulda tungimise, seal leviku ja soojuse äraandmisega seotud nähtuste tervikut. Päikeseenergia maale tulek on tsükliline: päevane tsükkel - sügava-matesse mullakihtidesse tungimine teatava hilinemisega umbes 0,5m-0,6m kihis kõige soojem südaöösel. Ööpäevase tsükli muutus ulatub sügavamale - 70cm sügavusele. Aastane tsükkel - mulla pindmise kihi soojenemine toimub märtsist juulini. Ülejäänud kuudel toimub jahtumine. Aastane tsükkel ulatub 2-2,5m sügavusele. Turba puhul, mis on halva soojus-juhtivusega ja millel on suur soojusneeldumisvõime, võib isegi juulikuus lumi maas olla. · Liigniisketes muldades valitsevad anaeroobsed
Juurte aktiivsuse filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, toitainete neeldumise metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, toitesoolad ülemistesse mullakihtidesse, kust neid Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja madalsoo turvasmuld) saavad kasutada pindmise juurestikuga rohttaimed vanusest langeb igal aastal metsaalusele 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud ja kust osa neist uhutakse vihmaveega tagasi maapinnale 2...7 t/ha orgaanilist ainet - varist. abinõud (raied) sügavamatesse mullakihtidesse
60. Kamardumine. Huumusakumulatiivne protsess, toimub huumuse ja orgaanilis-mineraalsete komplekside tekkimine ja seostumine mulla mineraalse osaga. Moodustub A-ehk huumushorisont, protsessi intensiivsus näitab A-horisondi tüsedus ja huumuslikkus. Tekkiva huumushorisondi täpsem iseloom sõltub paiga ökoloogilistest tingimustest. 61. Leostumine. On mulla karbonaatide lagunemine ja lagunemisel moodustunud veeslahustuvate soolade väljauhtumine mullast või ümberpaiknemine alumistesse mullakihtidesse. Leostumisele allunud mullakihi sügavust näitab mulla kihisemise ülemine piir. Vastandprotsessiks on küllastumine kaltsiumist. 62. Küllastumine. On lubiainete välja settimine mullaprofiili ulatuvast kapillaarselt tõusvast kaltsumkarbonaadi rikkast karedast mullaveest ja akumulleerumine mulla tahketele osadele, mille tulemusena moodustuvad lubiainete kogumid või terved horisondid. Põhimõtteliselt leostumise vastandprotsess. 63. Muldade klassifikatsiooni põhimõtted.
Metsapuude mõju mullale Metsapuud avaldavad mullale kõige tugevamat mõju oma juurestiku ja maapinnale langeva orgaanilise varise kaudu. Peale selle mõjutab mets mulda mikrokliima muutmisega (temperatuuri, valguse, niiskuse jt.) mullatekkeprotsessidele mõju avaldavate tegurite kaudu. Varis Metsapuud ammutavad toitesooli sügavatest mullakihtidest. Varise kaudu satuvad toitesoolad ülemistesse mullakihtidesse, kust neid saavad kasutada pindmise juurestikuga rohttaimed ja kust osa neist uhutakse vihmaveega tagasi sügavamatesse mullakihtidesse. Metsa mõjul toimub nii pidev toitainete ringkäik, mis looduses omab suurt tähtsust. Toitainete ringkäigus eristatakse kahte tsüklit: C1 - väike tsükkel, mis kujutab endast mineraalainete vahetust kergesti laguneva varise (lehed, okkad, peened oksad, juured, kooretükid) ja mulla vahel. See tsükkel kestab võrdlemisi lühikest aega, 1...5 (8) aastat
Transpiratsioon on intensiivsem nooremates ja keskealistes puistutes, kus aastane juurdekasv on kõrge ja väheneb puistute vanuse suurenedes. Kui põhjavesi asub sügaval ja puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei kasuta, võib põhjaveetase metsa mõjul tõusta (pindmine äravool väheneb ja sademeid ning lumesulavett jõuab rohkem sügavamatesse mullakihtidesse). Põhjaveetase tõuseb eriti siis, kui metsa mõjul suureneb pinnase filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. 7.4 Mets ja atmosfäär 7.4.1 Atmosfääri tähtsus ja koostis Atmosfäär ökoloogilise tegurina, võib mõjutada metsa kasvu ja arengut olulisel määral. Maad
annaabi.ee 
