, vertebra thoracica ains.) fovea costalis proc. transversii ROIDMINE LOHK fovea costalis sup. et inf. ROIDMINE LOHK (ÜLEMINE, ALUMINE) Nimmelülid (L)5 X (vertebrae lumbales mitm., vertebra lumbalis ains.) processus accessorius - LISAJÄTKE proc. costalis ROIDMINE JÄTKE proc. mammilaris - NIBUJÄTKE Ristluu (S) 5 X (os sacrum, vertebra sacralis ains.) facies pelvina - PINDMINE VAAGNALUU facies dorsalis - SELGMINE KÕHR foramina sacralia pelvina - VAAGNALISED RISTLUU MULGUD foramina sacralia dorsalia SELGMISED RISTLUU MULGUD canalis sacralis - RISTLUUKANAL facies auricularis NIUDELUUGA LIIGESTUMISE KÕRVALESTJAS PIND basis RISTLUU ALUS hiatus sacralis - RISTLUU crista sacralis mediana, intermedia, lateralis - RISTLUUHARI KESKPIDINE, VAHEPEALNE JA KÜLGMINE promontorium ALUSE EESMINE SERV (NEEM) apex ossis sacri - RISTLUU TIPP cornu sarale RISTLUU SARVED proc. articularis superior - ÜLEMINE LIIGESJÄTKE linea transversa -
II SELGROOG (ehk lülisammas) III RINNAKORV (rindkere) IV ÕLAVÖÖDE JA ÜLAJÄSEME LUUD V VAAGNAVÖÖDE JA ALAJÄSEME LUUD Selgroog on paindlik S tähe kujuline, koosneb 5 piirkonnast ja 33 lülist. Kaela-, rinna- ja nimmepiir-konnad on omavahel ühendatud liigestega, mis võimaldab järgmisi liikumisi: painutada, sirutada, pöörata. Selgroolülide vahel on kõhrest kettad, mis teevad selgroo vetruvaks ja painduvaks. Kohakuti asetsevad selgroolülide mulgud moodustavad kanali, milles paikneb kaitstult seljaaju. Kuju ja pikkuse alusel jagunevad luud kolme rühma: pikad(reie- ja õlavarreluu), lühikesed (randme- ja kannaluud) ja lamedad luud (kolju). MÕISTED Luustik e skelett organismi luudest toes Liiges luude liikuv ühendus Lülisammas e selgroog luustiku keskne osa
-mineraalainete s�ilituskoht -talletab rasvu Luud on �hendatud 3 viisil: 1) Liigesed - luude liikuvad �hendused KERALIIGES PLOKKLIIGES 2) K�hrekettad - selgrool�lide vahel 3) �mblused - liikumatud �hendused, nt koljuluud LIIGES - kahe v�i enama luu �hendus, mis v�imaldab luudel liikuda Selgroog moodustab keha keskse toese. Koosneb 33 l�list, mis jagunevad 5 piirkonnaks. Selgroo vahel on k�hrest kettad, mis teevad selgroo painduvaks. Selgrool�lide mulgud moodustavad kanali, milles on seljaaju. NIKASTUS - liigesekapsli v�i liigesesidemete tugev venitus v�i rebenemine NIHESTUS - liigeses luuotste paigast nihkumine, liiges ei saa enam talitleda Nikastuse v�i nihestuse korral tuleb -peale panna midagi k�lma -vigastatud j�se fikseeruda -hoida j�se k�rgemal LIHASED Inimese kehas 3 t��pi lihaseid: SKELETILIHASED e v��tlihased - v��tlihasrakkudest, liigutada luid; talitlevad tahte
luud ja nendega seonduvad ülejäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud . Selgroog moodustab keha keskse toese .Selgroog koosneb 32-34 lülist . Kaelaosa moodustavad 7 kaelalüli , 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli . Selgroolülisid ühendavad elastse kõhrelise lülidevahe ketta kaudu . Puusa piirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud , need moodustavad ristluu . Selgroog lõppeb 3-5 õndralüliga . Kohakuti asetsevate selgroolülide mulgud moodustavad kanali milles on seljaaju . Selgroo rinnalülid , 12 paari roideid ja rinnak moodustavad rinnakorvi .Kõige alumised 2 või 3 on vallasroided . Kuju järgi võib luid jagada kolme rühma : pikad , lühikesed ja lamedad luud. Lamedad luud moodustavad näiteks kolju . Inimese kõige 2 pikemaks luuks on reie luu , kõige väiksemad luud on sisekõrvas asuvad kuulmeluukesed . Luustik kasvab naistel ja meestel erinevalt
hammasmine lohk (fovea dentis). Tagumine lülikaar (arcus vertebralis posterior) on tagumine osa. Ülemine liigeslohk (fovea articularis superior) ja alumine liigeslohk (fovea artucularis inferior). TELGLÜLI- axsis (2.lüli) Telglüli täidab telglülihammas (dens axis). LÜLI (vertebrae) Lülikeha (coprus vertebrae) on eesmine osa. Lülikaar (arcus vertebrae) on tagumine osa, mis piirab lülikehaga lülimulku (foramen vertebrae). Kõikide lülide mulgud moodustava lülisambakanali (canalis vertebralis). Ülemine lülisälk (incisura vertebralis superior) ja alumine lülisälk (incisura vertebralis inferior). Lülikaarelt tahapoole lähtub ogajätke (processus spinosus), küljele lähtub ristijätke (processus transversus). Ülespoole lähtub ülemine liigesjätke (processus artucularis superior) ja allapoole lähtub alumine liigesjätke (processus articularis inferior). 7 KAELALÜLI (aukudega)
Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Igal lülisambalüli kaarel on kaks lülisälku. Ülemise lüli alumine ja alumise lüli ülemine sälk moodustavad lülidevahemulgu, mille kaudu väljuvad lülisambakanalist seljaajunärvid. 18. Nimetage kaela-, rinna-ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus Kaelalülid: Ristijätketes on mulgud, mida läbib lüliarter. Lülimulk on suur ja kolmnurkne Rinnalülid: Lülimulk on ümmargune, ogajätked suunduvad allapoole Nimmelülid: Ogajätked on suunatud otse taha horisontaalselt 19. Lülisambalülid ühenduvad lülisambaks Lülidevahekettad, sidemed ja lameliigesed (liigesed) 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus (Joonis 21) Koosneb fibroosvõrust ja säsituumast 21. Nimetage lülisamba võimalikud liikumised Painutus ja sirutus ümber frontaaltelje
· Nimmeosa -> 5 nimmelüli mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. · Ristluuosa -> 5 ristluulüli · Õndraluuosa -> 4-5 õndralüli · Joonis lk 31 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus. · Kaelalülid keha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud, mida läbib lüliarter, ogajätked on otstest kaheks hargnenud. · Rinnalülid suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Ogajätked suunduvad allapoole, kattes üksteist. · Nimmelülid kõige massiivsemad. Nende keha on ristlõikes neerjas, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Plaaditaolised ogajätked on suunatud otse taha. 19. Lülisambalülid ühendavad terviklikuks lülisambaks:
tigude ja nälkjate kahjustused, kuid enamasti on viimaste kahjustuste kohal kuivanud lima. Putukate ja lestade pistmissuistega tehtud kahjustusega võivad mõnel juhul sarnaneda nematoodide kahjustused. 4 Haukamissuistega kahjuri kahjustused: · Laussööm - lehe kude kui ka sooned on kas täielikult söödud või on neist järele jäänud ainult väike osa. · Mulgud - lehe laba on söödud kohati täiesti välja · Käärud - lehe kahjustatud koha laius lehe serval · Sälgud - kahjustus ulatub lehe labas sügavamale, kui on kahjustatud osa laius lehe serval. · Täkked - lehe servades on peaaegu ühelaiuse vahega korrapärase kujuga käärukesed või sälgukesed. · Roodamine ehk skelteerimine - lehe kude on kas täielikult või suures ulatuses ühelt küljelt ära söödud, nii et terveks on jäänud lehe sooned ja osaliselt ka vastaspoole epidermis
2. Ankurliidustest on laiemalt levinud desmosoomid. Need on rakkusid ankurdavad ühendused, kus rakkusid seovad kadheriinid. Hemidesmosoomid on asümmeetrilised struktuurid, mis seovad epiteelirakkude basaalosad basaalmembraani basaalplaadile ja suurendavad epiteelide stabiilsust. 3. Auk- ehk sideliidused on moodustunud membraani integraalvalkudest, mida nimetatakse konneksiinideks. Aukliiduse puhul moodustuvad rakkudevahelised kanalid, kuna vastastikku paiknevates membraanides on mulgud. 4. Rakusisaldised ja nende funktsioon Rakusisaldisteks (inklusioonideks) nimetatakse raku tsütoplasmas esinevaid aineid, millised ei ole tingimata vajalikud raku elutegevuseks. Rakusisaldiste hulk ja vahekord rakus on muutuv. Inklusioonid jagunevad: 1. Troofilisteks (glükogeen või rasv) 2. Sekretoorseteks (tekivad sekreeti valmistavates rakkudes) 3. Ekskretoorseteks (rakule mittevajalikud ained, millised kuuluvad rakust väljutamisele) 4
Vähemal määral jõuavad lõhnaained haistmisepiteeli juurde ka difusiooni teel suuõõnest läbi tagasõõrmete (choanae). Seetõttu kombineeruvad söömisel maitse- ja haistmisaistingud segaaistinguteks. Maitsmis-ja haistmisrakud on mõlemad pidevalt uuenevad, mistõttu kõik rakud ei pruugi pidevalt olla talitlusvõimelised. Inimesel on haistmisregioonis umbes 10 miljonit retseptorit. Tsentraalne tee Haistmisrakkude aksonid läbistavad sõelluu sõellestme mulgud ning suunduvad suuraju haistmissibulasse, kust algab teine neuron. Haistmistee lõpeb limbilise süsteemi erinevates kohtades. Haistmisnärvid sisenevad sõelluu mulkude kaudu koljuõõnde ja lõpevad haistmissibulas. Haistmisrakkude neuronite lõppharud moodustavad haistmissibulas asuvate mitraalrakkude tugevasti hargnevate dendriitidega ühinedes haistepäsmakesi. Mitraalrakkude neuriidid moodustavad haistmistee põhimassi ning jagunevad
Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. Ogajätked on lihaste kinnitamiseks. 19) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus Kaelalülidel –Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel – lülimulk ümmargune ogajätked suunduvad allapoole. Nimmelülide – ogajätked horisontaalselt 5 20) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 21) Lülisambalüli vaheketta ehitus?
lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätked muundunud roidejätketeks. 19) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3):
lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel – on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel – on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide – on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätked muundunud roidejätketeks. 19) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3):
lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on 2 lülisälku. Selgroolüli kaarest lähtuvad jätked. Ogajätke suunatud tahapoole, paarilised ristijätked külgedele. Liigesjätkeid on 2 paari, ühed suunatud üles ja teised allapoole. 18) Nimetage kaela-, rinna,- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus? Kaelalülidel on lülikeha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud lüliarterite jaoks, ogajätked otsast kaheks hargnenud Rinnalülidel on lülimulk ümmargune, ristijätketel on roidelohud liigestumiseks roidekõbrukestega. Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätked muundunud roidejätketeks. 19) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3):
Risti- ja ogajätked on rinnalihaste alguskoht. 12 rinnalülil paiknevad lülikehade ja ristijätkete külgedel täiendavad liigesepinnad roietele. Kahel esimesel kaelalülil on teistsugune kuju kui ülejäänud lülidel. Esimene kaelalüli (atlas) on ringikujuline ja teine kaelalüli (axis või epistropheus) kannab oma keha ülemisel pinnal (katteplaat) käbikujulist jätket (dens axis). Kaelalülide ristijätketel on mulgud kaelalülisambaga paralleelselt kulgeva kaela lülisambaarteri (a. vertebralis cervicalis) jaoks. Lülid on omavahel ühendatud lülidevaheliste ketastega (lülivahekettad) ja lülidevaheliste sidemetega. Koos lülikeha tagaseinaga lülisambakanalit eestpoolt piiravad lülivahekettad koosnevad tugevast kiudkõhrelisest rõngast ja pehmest sültjast tuumast. Lülivaheketta funktsioneerimine on võrreldav veepadja omaga, mis jaotab rõhu ühtlaselt ja võimaldab pöörata igasse suunda
annaabi.ee 
