Kui armastus on ees, siis meel on metsas. Armastus ei väsi iial ära. Veri ei via, arm ei hoia. Armastust ja vaesust ei saa varjata. Naine on elus kaks korda armas: siis, ku ta Armastus ei ole kartul, et sa ta ära sööd. võetaks, ja siis, ku ta maetaks. Armastusete abielu om hädäelu. Naise armastus on kui kana sääreluu pääl liha. Armastus lõpeb altari ehen. Kes armas, sii ilus. Armastus teeb kõik asjad heaks. Arm aitab enam kui hirm. Armastus teeb tugevaks. Armul ei ole mõõtu. Kus haige on, seäl on käsi; kus arm on, seäl on silm. Kes armastust külvab, see armastust leikab. Vesine on veliste arm, sõklane on sõsarde
der als Begründer der Psychoanalyse und als Religionskritiker Bekanntheit erlangte. Seine Theorien und Methoden werden noch heute kontrovers diskutiert. Freud gilt als einer der einflussreichsten Denker des 20. Jahrhunderts. Freud wird als Sohn jüdischer Eltern geboren. Sein Vater, der Wollhändler Kallamon Jacob Freud, ist bei Sigmunds Geburt schon fast vierzig Jahre alt und in dritter Ehe mit Amilia Freud verheiratet. Freud hat zwei ältere Halbbrüder aus den früheren Ehen seines Vaters sowie sieben jüngere leibliche Geschwister. 1882 trat Freud eine Stelle im Wiener Allgemeinen Krankenhaus unter Theodor Meynert an, die er bis 1885 innehat; dort arbeitete er im Laboratorium für Gehirnanatomie. Während einer Studienreise nach Paris 1885 besuchte er die psychiatrische Klinik am Hospital Salpertiére. Nach seiner Habilitation 1885 erhielt Freud im September eine Privatdozentur für Neuropathologie an der Universität Wien. Am 25. April 1886 ließ er sich
Mulgi rahvaluules on nende verbivormide lõpul veel k, mis viitab algsele moodustusviisile. · Tingiva kõneviisi minevikus on kasutusel sünteetilised vormid, nt ollus "olnuks" ei tullus "ei tulnuks". Nüüd on need mulgipärased vormid muutunud kirjakeeles üldtuntuks. · Käändsõnades on omapäraseks jooneks h või n- lõpulised seesütleva vormid mõnedes sagedastes määrsõnade vormides, nagu kähen "käes", ehen ~ ihen "ees", sehen ~ sihen "sees", mahan "maas", suhun "suus", pähen "peas". · Väga omased on mulgi murdele e-tunnuselised tugevaastmelised mitmuse vormid, nagu jalgel "jalgadel" laudest "laudadest", lehtel "lehtedel". Sõnamoodustus Mulgi murdes on produktiivsed (loovad) mitmed mujal vähelevinud sõnatuletusmallid. Nii esineb a-, ä- tüvelistest kahesilbilistest verbidest tuletatud k- liitelisi deverbaale, nt annak "väike and", nüssäk "lüps", testak "pärm"
'rääkida' · Epenteetiline palatalisatsioon, nt üits 'üks', näin 'ema', äit 'isa' · Palatalisatsiooni puudumine , nt nänni 'ema', lehtel 'lehtedel' Morfoloogilised erijooned · Käskiva kv keeldkõnes da-inf, ärä kõnelte 'ära räägi' · Tingiva kv minevikus lihtvormid, tullus 'oleks tulnud' · hVn lõpuline seesütlev, kähen 'käes', sehen-sihen 'sees', mahan 'maas', suhun 'suus', ehen-ihen 'ees' · e-tunnuseline tugevaastmeline mitmus, nt haudest 'haudadest', jalgeg 'jalgadega', lehtel 'lehtedel' Tartu murre Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste, Nõo, Otepää, Tartu-Maarja, Kambja, Võnnu. Lõunaeesti keeleala keskne murre. Siirdeala põhja- ja lõunaeesti keele vahel. Häälduslikud erijooned · Q3, tulli 'tuli' · Lühike klusiil nasaalide ja liikvidate järel, vigurdega 'viguritega'
annaabi.ee 
