Muinasaja arvestuslik töö (0)

ARVESTUSLIK TÖÖ EESTIMAA MUINASAJA KOHTA – 11.E2  Ülesanne nr.1  Määra lause õigsus või väärus kirjutades õige lause ette + märgi ja ebaõige lause 
ette – märgi. Ebaõiged laused kirjuta ümber õigeteks! 1. Eesti territoorium asustati paleoliitikumi ajajärgul.-VALE! PARANDATUD- Eesti territoorium asustati mesoliitikumi ajajärgul. 2. Eesti vanim inimasustuse leid on Kunda Lammasmäelt.- ÕIGE! 3. Mesoliitikumis toimus meie aladele 3 erinevat sisserännet-VALE! PARANDATUD- Mesoliitikumis toimus meie aladele 2 erinevat sisserännet(soome-
ugrilased ja indoeurooplased). 4. Eesti keeles on tänaseni sõnu, mis pärinevad nn protoeurooplastelt.- VALE! PARANDATUD- Eesti keeles on tänaseni sõnu, mis pärinevad nn indoeurooplastelt.- 5. Kammkeraamika kultuur seostub soome-ugrilastega.-ÕIGE! 6. Maaviljelus jõudis Eesti territooriumile nn venekirveste kultuuriga.-ÕIGE! 7. Muinasaja lõpul kasutati kõikjal raua saamiseks peamiselt kohalikku maaki.-
ÕIGE! (soo maaki).  8. Eestlaste esmamainimine seostatakse Tacituse kirjutises „aestide“ 
nimetamisega.-ÕIGE! 9. Muinaseestlane pidas ennast üheks osaks loodusest ja uskus, et isegi kividel on 
oma hing. -ÕIGE! 10. Muinaseestlane uskus, et kõik elusolendid omavad erilist väge, mida leidub eriti 
veres ja peas.-ÕIGE!  11. Eestlaste usundis puudusid nn suured jumalad. -ÕIGE! 12. Ristisõdijad alustasid Eesti alade vallutamist aastal 1201. -VALE! PARANDATUD- Ristisõdijad alustasid Eesti alade vallutamist aastal 1208a.  13. Muistse vabadusvõitluse pöördepunktiks võib lugeda aastat 1215.-ÕIGE! 14. Eestlased lõid muistses vabadusvõitluses puruks Rootsi kuninga väed.-ÕIGE! 15. Vabadusvõitluses võideldi nii ordurüütlite kui Taani kuninga vägedega. ÕIGE! 16. Viimane lahing muistses vabadusvõitluses peeti Muhu linnuse all. -ÕIGE! 17. Eestlaste nõrkuseks oli sidemete puudumine üksikute maakondade vahel.-
ÕIGE!  18. Vallutajate tugevuseks oli hea diplomaatika.-PIGEM VALE!


PARANDATUD- Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukam jõud- Katolik 
kirik.  Ülesanne nr.2  Selgita järgmised mõisted:  Muinasaeg- Esiajaloolineaeg. Ajajärk muistsete inimeste saabumisest kuni 
muistse vabaduse kaotamiseni  (9 aastatuhat eKr kuni 13.saj alguseni).   Maakond-  Territooriumi jaotus, mis muinasajal koosnes kihelkondadest. Muinasajal
oli 8 maakonda (Virumaa, Saaremaa, Rävala, Läänemaa, Ugandi, Sagadi, Järvamaa 
ja Harjumaa) ning Kesk-Eestis olid mõned kihelkonnad, mida nimetati väiksemateks 
maakondadeks (Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Soopoolitse ja Joentagana).   Linnus- Kaitseehitis muinasajal, mis oli asulate kaitseks.   Kivikirstkalme- Kalmetüüp. 3-8m läbimõõduga maapealsed ringikujulised 
hauarajatised, mis olid üldiselt ehitatud paekivist. Ringi keskele laoti kividest põhja-
lõuna suunaline rist, kuhu asetati surnu.   Tarandkalme- Kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale 
kividest laotud müüriga ümbritsetud ristkülikukujulist ala, mille keskele puistati 
põletatud surnukeha.   Kammkeraamika- Savinõude valmistamiseviis, kus savi pind oli ilustreeritud 
kammi meenutava riistaga, millest oli tekkinud anumale lohukesed ja täketeread.  
Saabunud Eesti aladele soome-ugri hõimudega.  Venekirveskultuur- ehk nöörkeraamika kultuur, kus savinõusid ilustati 
nöörijäljenditega. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks olid venet ehk paati 
meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Ohvrikivi- ohverdamiseks kasutatud püha kivi, tihti ühe või mitme lohuga.  Maarjamaa- oli tulevase Vana-Liivimaa alade (hilisema Eesti ja Läti) üldine nimi, 
mille 1201. aastal laskis käibele piiskop Albert.  Mõõgavendade Ordu-  Ristisõdijate organisatsioon, mis loodi 1202 a. ametliku 
nimega “Kristuse Sõjateenistuse Vennad”. Mõõgavendade orduks nimetati  
ordurüütlite mantlil mõõgakujutise pärast.   Ülesanne nr.3  Vasta järgmistele küsimustele?


1. Milliste rahvaste kokkusulandumise teel kujunesid meie esivanemad? VASTUS: Vanimad ja esimestena pärast jää taandumist tulnud inimesed Eesti 
aladele olid soome-ugrilased ning indoeurooplased, kes võiksid olla ka meie 
esivanemateks.   2. Kuidas olid muinaseestlased seotud viikingitega?  VASTUS: Suhted ja piirikaubandus, mingil määral ka rüüstamisretked. Kuna siidi 
tee kulges läbi Eesti, siis eestlased võtsid nii öelda “läbimismaksu”. Viikingitel ei 
olnud mõttet vastu puigelda, sest nad piidid ka samat teed tagasi liikuma. 
Saaremaal äritseti viikingitega rauaga, mida saadi soo maagist (Gotlandi 
viikingitega). Viikingid kartsid ka saarlasi.  3. Milline oli võiduristimise tõeline eesmärk? VASTUS: Ristiusk, Teiste uskude lõpetamine ja hävitamine.   4. Milliste riikide ja rahvastega võitlesid eestlased muistses vabadusvõitluses ja 
milliste tulemustega?  VASTUS: Venelased, sakslased, taanlased ja rootslased. U 1208-1210a ehk siis kui 
Vabadusvõitlus algas olid eestlased võitluses tugevad vastased ja omakorda andis 
see usku oma võimetesse. Kahjuks sõja lõpus oli kogu Eesti ala langenud 
võõrvõimude kätte ning viimane lahing peeti 1227a.  5. Mida tähendab Danebrog ja kuidas on see seotud eestlaste võitlusega? VASTUS: 1219a. Toimus Tallinna lahing eestlaste ja Taani ristisõdijate vahel, keda 
juhits Valdemar II ja peapiiskop Andreas Sunesen. Võitlus lõppes taanlastele 
võiduga. Dannebrog- Taani Kuningriigi lipp, üks maailma vanemaid riigilippe. 1219a.
Tallinnas lipp langes taevast alla, mille tõttu taanlased võitsid lahingu.   6. Mida oleks tulnud eestlastel ja ka teistel paganlikel rahvastel oma võitluses teha 
teisiti?  VASTUS: Eestlased ja muud rahvad oleks võinud luua koostöö suhted/sidemed ja 
astuda ühekoos vastu vaenlastele. Samuti oli nõrk suhtlus eestlaste maakondade 
vahel.  7. Millistest arheoloogilistest allikatest pärinevad meie teadmised muinasaja kohta? VASTUS: Arheoloogilised allikad muinasaja kohta pärinevad leidudest- töö-ja 
tarberiistad, ohverdamiskohad, kalmistud, linnused, relvad, ehted jt.   8. Millistest kirjalikest allikatest pärinevad meie teadmised muinasaja kohta? VASTUS: Kirjalikes allikates leidub viiteid muinasaja lõpu Eesti haldusjaotusele 
Hanriku Liivimaa kroonikas, veidi hilisemas Taani hindamisraamatus ning (eelkõige 
Saaremaa kohta) lepingutes Eesti ala jagamiseks vallutajate vahel. Muinasaja algus 
aegade kohta allikad puuduvad. 


Ülesanne nr.4  Loetle eestlaste lüüasaamise põhjused muistses vabadusvõitluses alustades kõige 
olulisema põhjusega ja edasised järjestada samuti olulisuse alusel tähtsamast 
vähemtähtsatele liikudes. (min 6)  Eesti vallutati rüüstamisretkedega, kuni murti ja kurnati välja majanduslik 
kandejõud  Puudus koostöö Lähemate naaberrahvastega, ei saanud koostööga vastu 
hakkata vaenlastele.   Eestlaste maakondade vaheline suhtlus oli nõrk  Ordurüütlid oli hea väljaõppega ja elukutselised sõjamehed.   Eestlastel oli vaja võidelda mitme vaenlasega korraga.   Vallutajatel oli mõjukam jõud- Katolik kirik.  Ülesanne nr.6  Nimeta ja selgita, mida näed piltidel ! 1. KIVIRiSTKALME- kalmetüüp, mis on levinud varasel rauaajal. Maapealsed  haudrajatised. Ehitamiseks kasutati paekive. Ring 3-8m läbimõõduga, mille 
kesekele laoti kividest põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu asutati surnu.  2. SÕLG- (täpsemalt hoburaudsõlg) tarandkalmete leiududest väga arvukas  ehteliik. 3. MÕÕK- sõjarelv
4. OHVRIKIVI- ohverdamiseks kasutatud püha kivi, tihti ühe või mitme lohuga.
5.


Vasakult poolt on kaks Mõõgavendade Ordu rüütlit, kellel käes sõjarelvadeks 
oda. Järgmistel kahel on sõjarelvadeks oda ja sõjakirves. Kahjuks ei oska vastata,
mis maalastega tegu on. Initernetis kahjuks infot ei leidnud. Ülemisel pildil on 
amb, mida kasutati sõjarelvana ja alumisel pildid on kivihitemasin, mis oli 
muinasaja lahingul eestlatele tundmatu.  Vastaja: Viktorija Anissimova 11E.2