VIIES RISTISÕDA Viies ristisõda (1217-1221) oli kristlaste järjekordne katse tagasi vallutada Jeruusalemma ja Püha Maad moslemitelt. Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saanud. Otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel
5. RISTISÕDA 11/28/15 1 Viies ristisõda Viies ristisõda aastatel 1217-1221 oli kristlaste järjekordne katse tagasi vallutada Jeruusalemma ja Püha Maad moslemitelt. 11/28/15 2 Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saanud. Otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses. 11/28/15 3 Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid
· Saksid ei alistunud kergelt- omad tõekspidamised · Pidi keskenduma ka oma riigi valitsemise üle · Sõda Saksamaal kestis 33 aastat · Saksi alad liideti lõplikult Frangi impeeriumiga · Saksi sõdade kuulsaim sündmus oli Verdeni kaelakohus 782 · Massiline küüditamine Sõjad moslemite ja avaaridega · 778.aastal läks esimesele sõjaretkele mauride vastu · Pidi taanduma · Osad tema vägedest sattusid baskide rünnaku alla · Hiljem üritas moslemitelt tagasi võita Püreneed · Pidi leppima Barcelona krahvkonna vallutamisega Pärand · Surres oli Karl Suur umbes 65-72 aastat vana · Teotahe ning edukas riigijuhtimisvõime säilis lõpuni · Tema isiksuses olid ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav diplomaat, suur sisereformide läbiviija, Rooma impeeriumi taastaja ja riigiisa nii prantslaste kui ka sakslaste jaoks
Zeus,Aphrodite,Hermes ja ka Vana-Rooma Veenus ja Mars.Jumala,tema poja Jeesuse ja teiste Piiblitegelaste elu puudutavaid maaale on tohutult igas suuremas kunstimuuseumis või kirikus,mõningaid neist võib pidada oma aja meistriteosteks,nagu näiteks Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaeg“ või Michaelangelo loodud Sixtuse kabeli laemaaling. Tänapäeva usunditest on üks enim kõneainet pakkunutest islam,kuna see on üsnagi äärmuslik ja nõuab selle tavade järgijatelt,moslemitelt,üsna palju.Peale tiheda ja kohustusliku palvetamise ning palverännakute on igal inimesel ühiskonnas oma kindel roll ja kohus.Naiste ülesandeks on kanda ja kasvatada lapsi,neile on paljugi keelatud ja karistusedki kuritegude eest on naiste puhul karmimad.Mõlemale soole kehtib keeld tarbida alkoholi ja süüa sealiha.Kuigi need piirangud,käsud ja keelud on karmid,usuvad moslemid oma jumalasse kindlalt ning ei lase oma usku kõigutada,see on aga tekitanud neile palju vaenlasi.Paljude
INDIA USUNDID Hinduism "hindu" tuleneb moslemitelt; üldistus India usunditele Hinduism jaguneb: · monoteism usutakse ühte jumalat · polüteism usutakse mitut jumalat · monism on olemas ainult üks jumal läbi teiste erinevate jumalate · ateism jumala olemasolu eitamine · panteism jumal on kõikjal ("tat tuam asi" sina oled jumalas) Linnad Induse kõrgkultuurist Harappa ja Mohenjo Daro Lehma austamine 2000 a. eKr tungisid Indiasse aarjalased. Tõid kaasa sanskriti keele. Tõid kaasa kastikorra, mis määras inimese positsiooni. Mitte-aarjalased jäid kastikorrast välja ja olid puutumatud. India usundis on 300 000 000 jumalat. Hinduismi ajalugu · Vedade usund, "veda" tähendab teadmine; seda perioodi hakati arvestama, kui aarjalased tungisid Indiasse; polüteistlik ohverdamisusund; usuti, et õnn või lunastus on kättesaadav maapealses elus · Brahmanism (nimetus tuleb India preestri nimetusest "brahm...
Kristuse haua vabastamine, usuline vajadus ei täitunud, siiski said palverändurid seal käia, kuid kristliku Euroopa valitsuse alla see ei läinud. Väike- ja Ees-Aasia vabastamine, üleoleku näitamine Ei vabastatud territooriume idas, kuid Bütsantsist näidati üleolekut juba 1204. aastal, kui vallutati Konstantinoopol. VIIES RISTISÕDA · Viies ristisõda aastatel 12171221 oli kristlaste järjekordne katse vallutada Jeruusalemm ja Püha Maa moslemitelt tagasi. Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saa. Otsustati, et selleks tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid: Ajiubiidide dünastia Egiptuses. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria hertsog Leopold VI ja Ungari kuningas András II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis Hollandi krahv Willem I
Bütsantsi riigi koosseisu. Kristlus levis, juudid langesid üha enam ja enam põlu alla, juudid olid sunnitud elama diasporaas. Juudid jäid pärast Rooma riigi hävingut elama kõikjale Rooma riigi aladele Vahemeremaadesse. Läbi kogu keskaja kiusati juute tagaAastal 638 pKr vallutasid araablased Iisraeli riigi Bütsantsilt. Edaspidi kuulus Tõotatud maa moslemitele. Ristisõdade käigus üritasid kristlased edutult Püha maad moslemitelt tagasi vallutada. 1933 sai Adolf Hitler Saksamaal võimule. Juute hakati taga kiusama. Holokaust. Pärast II maailmasõda rändas massiliselt juute Iisraeli aladele. 1947 otsustas Suurbritannia, kellele Iisraeli alad kuulusid, jagada Iisrael kaheks riigiks Araablastega asustatud Palestiinaks ja juutidega asustatud Iisraeliks. 1948 Araabia-Iisraeli sõda. 1949 lahkusid inglased Iisraeli aladelt. Iisrael võitis kodusõja ning kuulutas välja Iisraeli riigi
Liivimaa ristisõda Taust · 12.saj lõpp 13.saj algus paavstivõimu kõrghetk. · 11.-13.saj katoliikliku Euroopa laienemine (Skandinaavia, Pürenee ps tagasivõitmine moslemitelt) · I ristisõda 1095, et vabastada Püha maa. Ristiusustamine · Saksa kaupmeeste ja Põhja-Euroopa kristlike valitsejate huvides (paganate rüüsteretked). · 1186 pühitseti Üksküla piiskopiks Meinhard. Üritas liivlasi ristiusustada, lasi Ükskülla kiriku ja kivikindluse ehitada. Abiliseks oli Theoderich, kes saadeti misjonitööga eestlaste juurde. Kumbki polnud edukas · II piiskop Berthold langes 1198 lahingus liivlaste vastu.
Algselt oli see mõeldud Aijubiidide riigi tuumiku Egiptuse vallutamiseks, kuid selle asemel vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn. Ristisõdijad osutusid võitjateks. Bütsantsi riigi olemasolu kuulutasid ristisõdijad lõppenuks. Nagu varem kokku lepitud, jaotati keisririik Venezia ning ristisõdijate juhtide vahel. Viies ristisõda (1217-1221) oli kristlaste järjekordne katse tagasi vallutada Jeruusalemma ja Püha Maad moslemitelt. Kristlased olid aru saanud, et Püha Maad otse tagasi vallutada ei saanud. Otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid- selleks oli Ajiubiidide dünastia Egiptuses. Ristisõdijad said suurelt lüüa ning olid sunnitud alistuma. Ristisõdijad ja ajiubiidid sõlmisid kaheksa-aastase rahulepingu, enamik vangistatud ristisõdijatest müüdi orjadeks.
osad olid piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Muidu oli rüütliväe taktika enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku mis hiljem kasvas üle mõõgavõitluseks. Kuid liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe üha haavatavamaks. Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati neid väga kõrgelt. Oma oskusi said nad demonstreerida jahiretkedel ja turniiridel. Nendest kõnelevad rüütlikirjandused, milles eristuvad 3 žanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid pole enamasti teada kuid tuntumad on "Rolandi laul", "Nibelungide laul". 4. Rüütellikkus Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki – rüütel pidi olema rüütellik.
Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu Saladiniga, millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine. Kolmas ristisõda oli läbi kukkunud. Neljas ristisõda 1202- 1204- kristliku Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli vallutamise järel loodi Ladina keisririik. Viies ristisõda 1228- 1229- kristlaste järjekordne katse tagasi vallutada Jeruusalemma ja Püha Maad moslemitelt. Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami- friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Kuues ristisõda 1248- 1254- ristisõda juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kes oma abielu kaudu pretendeeris ka Jeruusalemma kuningaks. Seitsmes ristisõda 1270- eestvedaja paavst Innocentius IV ja Prantsuse kuningas
osad olid piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Muidu oli rüütliväe taktika enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku mis hiljem kasvas üle mõõgavõitluseks. Kuid liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe üha haavatavamaks. Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati neid väga kõrgelt. Oma oskusi said nad demonstreerida jahiretkedel ja turniiridel. Nendest kõnelevad rüütlikirjandused, milles eristuvad 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid pole enamasti teada kuid tuntumad on "Rolandi laul", "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest ja
olevat seos saatanlike jõududega. Lisaks sõdalaste omaduste kirjendamisele olid ka populaarsed araablaste haaremite kirjeldused. Üldpilti moslemimaailmast iseloomustasid veel upsakus, liigsöömine ja joomine, luksus ja kõlblusetus. 4 Suurt osa Euroopast ja Väike-Aasiast valitses 600 aastat (1281-1924) otomanide dünastia. Türklaste riigi pikaealise püsimise põhjus oligi just islamiusk, mis tolereeris kristlasi, kuid nõudis moslemitelt ranget koraanist kinnipidamist. Osmanite riigis oli käibel 3 keelt: türgi keele hübriid, mis oli kõikides riiklikes ametiasutustes ametnike keel; araabia keel, milles peeti palvused; pärsia keel, mis peeti kirjanduse ja luule keeleks. Tänapäeval hõlmavad 20 araabia riiki suure territooriumi. Vaatamata piirkondade erinevustele on araablased on vaadetes elule ühtsemad kui lääne inimesed. Kõikidel araablastel on sama usk,
Rüütliga käisid kaasas ka abilised (tavaliselt 6 abilist). Lahingutaktika oli lihtne ja kohmakas. Väed olid rivistatud sirgjooneliselt ning liikusid vastase poole kiirenevas tempos. Kokkupõrkel piigid purunesid ning edasi mõõgavõitlus. Igaüks leidis lahinguväljal sobiva partneri ning lahing koosnes ausatest kahevõitlustest. Taktika oli kohmakas ning rüütliväed aeglased, mistõttu said Ristisõdades kiiretelt moslemitelt lüüa. 10. Talupojaseisus sunnismaisus, koormised, raharent Kuna maahärra maa oli ilma töölisteta väärtusetu, siis andis ta maa talupoegade harida ning muutis talupojad sunnismaisteks, sest kui talupojad lahkuksid, kaotaks maa oma väärtuse. Talupoeg haris maad ning sai sealt oma perele toidu. Maa kasutamise eest pidi maahärrale tasuma raharenti. Tihti maksti ka teotööd tehes või põllusaadustega. Talupoegadel oli kõige
kloostrisse, et end täielikult Jumalale pühendada. RISTISÕJAD Ristiusu kirik oli tugevnenud, eesmärgiks oli oma piire laiendada: 1) Püha sõda-uskmatute (muhameedlaste) vastu, et vabastada Jeruusalemm. Bütsantsi keiser palus ka abi (Rooma paavstilt), sest riiki hakkasid tungima türklased 2) Kristluse piiride laiendamine ja viimaste paganarahvaste ristimine 3) Rekonkista- Hispaania tagasi vallutamine moslemitelt oli alanud juba 711.a, see jätkus kuni 1492.a. Idee pühast sõjast kui õiglasest sõjast uskmatute vastu Augustinus: sõjad võivad olla õiglased kui neid peetakse kiriku kaitseks. Relvastatud palverännak (ristisõda), milles osalejad said patukaristuse kustutuse (osalesid jõukad ülikud) Rüütlid otsisid uusi väljakutseid Lihtrahvas- patukarituse kustutus
Juudid asusid kõikjale Euroopas Peamiselt suundusid juudid Kreekasse ja tänapäeva Itaalia alale, kuid nende kõige tähtsam varajane asustus Euroopas oli Hispaanias. 7. sajandil püüdis Hispaania kuningas sundida juute ristiusku pöörduma. Kui araablased 8. sajandil Hispaania vallutasid, eksisteerisid kristlik ja juudi kogudus kõrvuti, kumbki järgis oma traditsioone. Araablaste valitsusajal said juudi kogukonnad Hispaanias mõjutusi naabritelt, nii moslemitelt kui ka kristlastelt. 13. sajandil vallutasid kristlikud armeed Hispaania tagasi. Ja järgneva kahe sajandi jooksul eksisteerisid kolm religiooni sõbralikult kõrvuti. Ometi sunniti Hispaania inkvisitsiooni ajal 15. sajandi teisel poolel juute ristiusku pöörduma. Kuid kuningas Ferdinandi ja kuninganna Isabeli valitsemisajal hakati kahtlema, kas juudid ikka on tõelised kristlased. 1492. aastal otsustati, et kõik juudid peavad nelja kuu jooksul maalt lahkuma
annaabi.ee 
