Ussilakk Jänesesalat Keskkonnatingimused Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Levinum puuliik on kuusk. Alustaimestu on vaheldusrikas. Puud paiknevad tihedalt, seega on temperatuuri erinevused päeval ja öösel väikesed. Moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Muld laanemetsas Iseloomulikud on keskmise sügavusega ja sügavad leetunud mullad, sageli ka gleistunud. Viljakas muld on kujunenud savikatel moreenidel, liivsavimoreenidel. Valitsevad keskmised niiskustingimused. Lubjavaene Huumusrikas Kõduhorisont on õhuke, huumushorisont karbonaatsel lähtekivimul tuse. Aineringe on kiire. Puurinne Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Arukask Arukask Harilik tamm Harilik haab Kuusk Vajab viljakat mulda, kuid vähe valgust. Eestis levikult kolmandal kohal (I mänd, II kask).
Tekke ja ehituse järgi jagatakse leetmullad primaarseks (põline huumushorisondita metsamuld), huumuslikuks (profiilis järgneb metsakõdule õhuke A-horisont) ja sekundaarseks (primaarse leetmulla ülesharimise või raiestike rohukamaraga kattumise järel uuesti metsakasvanud ala muld, mille profiilis on endise ja uue E-horisondi vahel A-horisont). Leetmuld Kõige rohkem esineb leetmuldi Lõuna-Eestis. Leetjad mullad Mitmesuguse karbonaatsusega moreenidel saviosakeste ümberpaigutumisel tekkinud mullad; savist vaesunud heledale E-horisondile järgneb tumepruun või ruske savirikas B-horisont. Leetjad mullad on neutraalsed või happelised vaid profiili ülaosas, nad on alustega küllastunud, huumusesisaldusega 2,54%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid põllu- ja metsamullad. Leostunud mullad Karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld. Huumushorisondi A all asub savistunud B-horisont
3. Go: 0/25-30. – Kõduhorisont puudub, huumushorisont haritaval maal 25-30cm. Kivisuse aste: Kivisuse aste II tähendab, et kivide maht m³/ha kohta on 5-20 kivi. Pindala, ha: Pindala näitab, kui suur on antud põllumassiivil erinevate mullatüüpide pindalad hektarites. Osatähtsus, %: Osatähtsus analüüsib, kui mitu protsenti on mõõdetud erinevate muldade kogu, märgitud maatüki ulatuses. Põllul esinevate muldade iseloomustus Leetjas muld on mitmesuguse karbonaatsusega moreenidel saviosakeste ümberpaigutumisel tekkinud muld. Savist vaesunud heledale Ew-horisondile järgneb tumepruun või ruske savirikas Bt- või Bwt-horisont. Leetjas muld on neutraalne või happeline üksnes profiili ülaosas, ta on alustega küllastunud, hea veehoide (kuni 200 mm) ja produktsioonivõimega (kuni 20 t/ha), huumusesisaldusega 2,5–4%, huumus on täiuslik ja aktiivne. Leetjas- ja leostunud muld on üks Eesti parimaid põllu- ja metsamuldi, kuigi need on head põllul siis
vertikaalselt diferentseerunud. Suurim on ibe- ja füüsikalise savi sisaldus Bt-horisondi ülemises osas. BC- ja C-horisondis on ibe ja füüsikalise savi osatähtsus väiksem kui B- horisondis, võrreldes A- ja EB- horisondiga aga enamasti suurem. Nende huumushorisondi lasuvustihedus on põldude puhul ligikaudu 1,5, metsades aga 1,1-1,2 g cm -3. Haritavate leetjate muldade muldkatte aktiivvee mahutavus on saviliiv-liivsavil liivsabi moreenidel kujunenud muldadel 145-155 mm piires [2 lk 33]. 3.5 Leetjate muldade keemilised omadused Leetjad põllumullad on oma reaktsioonilt (pHKCL 5,8-6,1) taimekasvatuseks sobivad. Looduslike alade leetjate muldade huumushorisondi keskmine pH KCL on 0,5-0,7 ühiku võrra madalam. Alumistes horisontides pH järjest suureneb, olles lähtekivimis üle 7. Asendushappesust võib esineda vähesel määral (<0,5 cmol kg -1), kusjuures kõrgem on ta looduslike muldade huumushorisondis
aine koostises ja 10% mineraalses vormis. Varud suurenevad org. ja lubiväetiste kasutamisel. Puudusel langeb toidunisu kvaliteet. Raud mullas 1,0-6,0%, peamiselt mineraalide koostises. Mangaan sisaldus muutub vegetatsioooniperioodi jooksul ja sõltub mulla niiskusest, biol. tingimustest ja ka agrotehnikas. Rohkem sademeid vähem puudust. Mikroelemendid Boori sisaldus sõltub lõimisest ja keem. koostisest. Raskemad booririkkamad. Molübdeeni on karb. moreenidel; hästi liikuv leeliselised keskkonnas. Vase sisald sõltub lähtekivimist ja org aine sisaldusest mullas. 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses- Lämmastik taimedes 0,5- 4%. Tähtsaim element kogu org. maailma elutegevuses. Asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli jt koostises. Puudusel taime kasv pidurdub. Fosfor Taimedes 0,1-0,3%. Asendamatu nukleoproteiinide, nukleiinhapete fermentide, vitamiinide jt koostises
agrotehnikast. Sademeterikkal suvel esineb mangaanipuudust harva Mikroelemendid Boori sisaldus mullas sõltub enamasti mulla lõimisest ja keemilisest koostisest. Raskemad mullad on booririkkamad. Kerge lõimisega ja happelistes muldades allub boor kergesti väljauhtumisele. Lubjarikastes ja lubjatud muldades on omastatava boori sisaldus madalam. Boorivaesed on Lääne-Viru, Võru, Harju ja Jõgeva maakonna mullad. Molübdeeni on üldiselt rohkem Põhja- ja Kesk-Eesti karbonaatsetel moreenidel välja kujunenud muldadel. Erinevalt teistest mikroelementidest on Mo hästi liikuv leeliselises keskkonnas. Lubiväetiste kasutamine suurendab liikuva molübdeeni sisaldust mullas. Molübdeenivaesed mullad on Pärnu ja Kasari jõgikonnas ning Võrtsjärve põhjaosas. Vase sisaldus sõltub eelkõige lähtekivimist ja orgaanilise aine sisaldusest mullas. Vaserikkad mullad on Pärnu ja Kasari jõgikonnas, Põhja-Eesti looaladel ja Saaremaa huumusrikastes muldades
= (2.6) m pinnasparaf - m pinnasparafvees m pinnasparaf - m pinnas - vesi paraf Looduslike pinnaste mahumass on enamasti piires 1500 kuni 2100 kg/m3. Orgaanilist ainet sisaldavatel pinnastel võib ta olla väiksem turbal näiteks isegi 1000 kg/m3. Väga tihedatel moreenidel võib olla ka mõnevõrra suurem eespooltoodud piiridest. 2.11.2 Erimass (pinnase osakeste mahumass) s Erimass on pinnase osakeste mahumass mahuühikus. Kasutades joonisel 2.13 toodud suurusi saame mt kg/ m 3 ( t/ m 3) s = (2.7) Vt
8. Missuguste ökoloogiliste tingimuste poolest erinevad mustikas ja pohl? 9. Kirjeldage palumetsade samblarinnet! 10. Millised metsatüübid esinevad palumetsades? 11. Mille poolest erinevad nõmmemetsad ja palumetsad? 26 4. LAANEMETSADE TÜÜBIRÜHM Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Viljakas muld on kujunenud savikatel moreenidel. Üldiselt on põhipuuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Laanemetsades puhmarinne puudub, rohurinde sees võib leida üksikult pohla ja mustikat. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Puhmarindega kallakutel või küngastel olev mets on sürjamets. E.Lõhmuse süsteemis kuulub sürjamets sinilille kasvukohatüübi alla. Laanemetsades eristatakse jänesekapsa ja sinilille kasvukohatüüpe. 4.1. JÄNESEKAPSA KASVUKOHATÜÜP (Jk)
(N: 2 ühesugust anumat, 1.1.3 Uuringud 1) eeluuring, 2) põhiuuring peab määrama kõik asjad, 3) väheneb, terade maht jääb muutumatuks: Pooride maht =(terade mis täidetud ühesuguse kõrguseni liivaga. Mõlemas anumas ühtib veepind kontrolluuringud kui tekib kahtlusi. Iga uuring koosneb etappidest: 1) mahumass/ pooride mahumass)-1 0,6>tihe pinnas, moreenidel 0,3<, liivapinnaga. Mõlema anuma põhjale mõjuv kogupinge h ja neutraalpinge hw. ettevalmistusetapp kuidas ja mida teha; puuraukude sügavus ja asukoht, 2) looduslikud liivas 0,6-0,8, savidel 2<. Terade maht =1/(1+poorsustegur). Järelikult on efektiivpinge h-hw=h(-w)=h´, kus ´ on vee väiuuring proovide võtmine, surfid. Penetreerimine - varras, mis surutakse, Terade + pooridemaht = 1
6) m pinnasparaf - m pinnasparafvees m pinnasparaf - m pinnas - vesi paraf Looduslike pinnaste mahumass on enamasti piires 1500 kuni 2100 kg/m3. Orgaanilist ainet sisaldavatel pinnastel võib ta olla väiksem turbal näiteks isegi 1000 kg/m3. Väga tihedatel moreenidel võib olla ka mõnevõrra suurem eespooltoodud piiridest. 2.11.2 Erimass (pinnase osakeste mahumass) s Erimass on pinnase osakeste mahumass mahuühikus. Kasutades joonisel 2.13 toodud suurusi saame mt s = kg/ m 3 ( t/ m 3) (2.7) Vt
peaaegu üldse kaitstud. Liivadel olevad leetunud gleimullad (Lääne- ja Vahe-Eestis, Hiiumaal, Peipsi ääres ja mujal) erinevad leede-glei- ja turvastunud leet-gleimuldadest ainult huumushorisondi olemasolu poolest. Keemilised saasteained satuvad hõlpsasti põhjavette. Mõnevõrra paremad on moreensel lähtekivimil paiknevad leetunud gleimullad, kuid neid on Eestis väga vähe. Leostunud ja leetjad gleimullad on pidevalt liigniisked savistunud horisondiga mullad, paiknevad karbonaatsetel moreenidel ja neid õhukeselt katvatel keskmise ja raske lõimisega veesetetel Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis. Nende võimalik viljakus säilib suhteliselt hästi ka ebakvaliteetselt tehtud kultuurtehniliste tööde korral. Vajavad kuivendamist mitte ainult põllumajanduskõlvikutel, vaid ka metsamaadel. Põhjavett suudavad nad õhust ja inimtegevusest tuleneva saastamise eest kaitsta märksa tõhusamalt kui leetunud gleimullad,
annaabi.ee 
