hajunud kogu auahnus, mis oli juhtinud tema senist elu, julgeb Julien lõpuks olla ta ise: siiras ja tundlik noormees. Tema südames on veel vaid armastus proua Renali vastu ning naise üürikestel külaskäikudel saab Julien kogeda täiuslikku õnne niisugust, nagu ta polnud kunagi varem läbi elanud. Stendhal rõhutab, et inimese tähtsaim kirg on armastus, ning sellele tundele jääbki Julien kuni oma hukkamiseni truuks. 2) Sotsiaalse ebavõrdsuse moraalitus Julien tunneb, et peab olema kõiges tasemel ja teistest parem. Põlgab oma perekonda - isa ja vendi, sest need on ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Vennad peksavad teda tihti, sest tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Isa peab teda kasutuks logardiks. Linnapea naine, proua Rénal, on õrn ja kogenematu, ligi kolmekümneaastane naine, kes pole kunagi mõelnud, et naised võiksid meestega võrdväärsed või targemad olla. Ta on leppinud
Mis ühele on rämps, võib teisele olla aare. Kolmas heidab kunsti aga hoopis kõrvale nagu härra Klöterjahn "Tristanis". Thomas Manni novellides esineb pidevalt vastuolusid. Vastuolud vaimu ja elu, kunstniku ja ühiskonna, kunstniku ja tavainimese vahel. Novellis "Gladius Dei" on selgelt näha vastuolu esteetilisuse ja moraali vahel. Kui enamus inimesi tänavalt näevad Madonna pildis puhast naiseilu, siis Hieronymuse jaoks on see absoluutselt kole moraalitus. Ta väidab, et moraalitu kunst on ebavajalik ja seda ei pea armastama ainult esteetilisuse pärast, kuna see rikub vaimu; ilu ei tohiks ülistada, kuna see ei varja maailma viletsust. Samas ütleb sama novelli tegelane, noor müüja, et pilt on kunstiteos, mida tuleb mõõta vastava mõõdupuuga. Seega ei tohiks kunsti moraaliga üldsegi piirata. Midagi uut kunstniku eesmärgis leiab novellis "Seadus", kus Mann kujutab Moosest
Kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi. Oma poliitiliste vaadete tõttu elas 20 a. Belgias. Juba teismeeas kirjutas ta värsstragöödiaid ja luulet. Kirjutas näidendeid ja ajaloolisi romaane. ,,Jumalaema kirik Pariisis" Kujutab 15. sajandi Pariisis. Põimuvad ülev ja madal, koomiline ja traagiline. Vastuolude romaan. Sisemine ilu ja välimine ilus, välimine ilu ja sisemine tühjus Phoebus. Suhteliselt sisemiselt tühi mees. Näiline kõlbelisus ja sisemine moraalitus Claude Frallo ( kiriku õpetaja). ,,Hüljatud" kujutab ühiskonna kitsaskohti ja heidikuid: orbusid, langenud naisi, sunnitöölisi. Peategelane Jean Valjean, kes mõistetakse vangi 4 a leiva varastamise eest, veedab 19 a. sunnitööl, tänu piiskopi heateole aga muudab ennast. Varastab piiskopilt, piiskop andestab talle. Saab vabriku omanikuks ja linnapeaks. Üritab aidata vaest ja õnnetut Fantine´i, kes ohverdab oma välimuse ja au tütre nimel. Last koheldakse halvasti
raha olemasolu kohustuslik. Inimesed ei tundnud enam kirge armastatu mida pole nii kerge purustada kui teisi, lömastab ta kohe sellegi ja jätkab vastu, vaid otseselt materiaalsete väärtuste suunas. oma triumfisõitu." Ühiskonna karmi kombestiku taga peituv barbaarsus, Pariisi ,,Kes suudakski otsustada, mis on masendavam, kas kalestunud koorekihi moraalitus Hoolimata eetika- ja moraalikoodeksist, hulgast südamed või tühjad kolbad." viisidest, kuidas peaks seltskonnas käituma, valitses Pariisi koorekihis ,,Võib-olla on inimloomusele omane panna kannatama just see, kes kas alandlikust meelest, nõrkusest või ükskõiksusest kõike nurisemata talub." ,,Üks kääbushingede kõige närusemaid omadusi on pidada teisi niisama väiklasteks kui nad ise."
murtus, võõrandunud inimene. Lunastuse leidmine läbi Solveigi- ootamisest ja Peer' i lubatusest , mõlemad pidasid oma lubadust (Solveig ootas, oli truu ja Peer tuli tagasi). Peeri olemus- puudub südametunnistus, puudub enesekriitika, ei hoolinud teiste tunnetest, nõrk (läks ahvatlustega kohe kaasa), hoopleja, lennukas fantaasia, valelik, tugev ja aktiivne loomus, otsis end, kuid ei leidnud, egoism, lähtub iseendast, muretu, liiderlikkus, moraalitus, tahtis saada kuningaks, raha ja võim olulised, alati rahul. Solveigi armastus muutis- tekkis enesekriitika, leidis Solveigis oma hinge. Talle oli jäänud Solveigi armastus, ainus mis midagi veel uges. Armastus peab alati suutma andestada (Ibseni meelest tõeline armastus). Solveigi nägemine= Fausti ,,oh kaunis hetk, oh viibi veel". Võrdlus ,,Ekke Mooriga"- iseloomus: egoism, fantaasiarikkad, valelikud,
Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on hea või halb? moraalitus. Senised kehtivad eetika normid, neist ei peeta kinni, aga pole olemas ka uusi. Eetika kui teadus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks: teoreetiline tegeleb küsimustega, et kuidas me saame üldse teada, mis hea ja halb. Kas hea ja halb on inimese enda poolt välja mõeldud asjad või on inimesega kaasa antud. Kas maailmas, kus pole inimesi on teada, mis on hea ja mis halb? praktiline tegeleb sellega, kuidas ühte või teist küsimust elus lahendada. Tegeleb moraaliküsimustega.
Eestis ja Moldaavias. Viimase kahe riigi KK otsuseid ametlikult vastu ei jõutud võtta, kuna 26. juuli 1953. aastal arreteeriti Lavrenti Beria ning igasugune jätkuv tegevus seisati. Seetõttu ei jõutud Eesti ja Moldaavia kohta otsuseid ametlikult vastu võtta. Beria tembeldati rahvusvahelise imperialismi agendiks. Sellele järgnes süüdistuste esitamine. Ta oli peamine repressioonide läbiviija, välispoliitikasse sekkuja, lisaks moraalitus. Hoolimata tõsiasjast, et ametlikult Eesti kohta otsust vastu ei võetud, hakkas uus rahvuspoliitika mais lõpust/ juuni algusest selgelt tööle. Jõulisemalt leidis aset ENSV siseministeeriumis. Asjaajamiskeelena eesti keel. Üldjoontes uue rahvuspoliitika eesmärk Berial oma võimu kindlustada. Taotleti 1939.-1940. aastal liidetud alade orgaanilisemat sidumist NSV Liiduga. Balti riikide kohapealt oli eeskujuks Balti erikord. “Sula-aja” poliitilised olud.
elurännakul liikuda, kuid mida saab omada vaid ajutiselt või kavalusega väljapetetult. Publius Papinius Statius (u 40/5096) Thebais (,,Teeba lugu"), 12 rmt Vennatapusõja teisend: Teeba kuningapoegade Eteoklese ja Polyneikese võimuvõitlus Kombineerib kogu varasema eepika jooni (Homeros, hellenistlik eepos, Vergilius) Sünge sisu sarnaneb Lucanuse ja (Seneca) tragöödiaga, stoitsismi mõjud Vääramatu saatus: inimeste moraalitus ja pahed hullus, roimad, kättemaks kaos uus ajastu ja maailmakord 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladinakeelsest lüürikast? · Algselt: loits, maagiline tõotustekst, vanne, needus, leping, juriidiline vm vormel: rütmistatud proosa · Võtted: algriim, harva lõppriim, palju kõlakujundeid; fraasid enamvähem ühepikkused, kasvavate liikmete seadus, figura etymologica
Noore inimese eneseotsimist peegeldavad novellid. III periood. "Poiss ja liblik" (1915): oluline kogu. Sisaldab kunstmuinasjutte ja miniatuure. Oluline Wilde'i mõju. "Juudit" ('21) isikudraama. Näidatud massipsühhoosi toimumist. "Kõrboja peremees" ('22) Katku peremehe kuju hiljem ~Vargamäe Andres. "Elu ja armastus" ('34) romaan. Vaene matüdruk tuleb linna, saab rikka mehe, mees petab, puhaste ideaalidega naine tapab enda. Vilksab läbi T&Õ 4. Osa temaatikat (moraalitus). "Ma armastasin sakslast" romaan. "Põrgupõhja uus Vanapagan" ('39) romaan. 2 stereotüüpset tegelast: KavalAnts ja Vanapagan. Romanis Vanapagan on mats, KavalAnts neg. tegelane. "Kuningal on külm" ('36) näidend, allegooriline. Oludest ja nende muutumisest ühel suvalisel Euro maal, 30ndate II poole iseloomustus. Fantastiliste novellide kogud "Pöialpoiss" (1923), "Meie rebane" (1932), essee "Hiina ja hiinlased" (1938). 22.2
Nii Euroopa kui Ameerika suurlinnades leidus tollal maju, kus suuremal osal tubadest polnud muud valguse ja õhuallikat kui vaid kitsas pragu majade vahel. Ühes toas mitu perekonda, ei vett, ei kemmerguid. Epideemiad. Lisage sellele veel paks söesuits vabrikute ja elumajade korstnatest, reostunud ja haisev vesi linna veekogudes. 12-tunnine tööpäev ja viletsad palgad... Linna kodanlust hirmutas ka kasvav kuritegevus ja üldine moraalitus tööliskvartalites. Mida teha? Marx soovitas teadupärast revolutsiooni. Aga oli ka muid ideesid. Selleaegsed linnaplaneerimisteooriad püüavad kõik luua mingisugust korda kaootiliselt kasvavas linnas. Korda, et vältida suuri tulekahjusid, tänavarahutusi, kuritegevust, liiklusummikuid ja epideemiad. Idee, et keskkond mõjustab inimest, pärines utopistidelt (Owen). Seega on moraalitus ja kuritegevus osalt põhjustatud viletsate elamistingimuste poolt. Järelikult tuleb linna
Platon leiab, et inimeste tõug areneb samamoodi nagu loomadegi oma lihtsalt aretuse teel. Muusikal on hariduses väga oluline roll. Muusikast jõuab hea korra harjumus inimestesse ja riiki. Platon leiab, et muusikat tuleb hoida algsel kujul, ühtki uuendust ei tohi muusikasse tuua. Muusikalised uuendused on ohuks kogu riigile ning peavad olema keelatud. Kui muutuvad muusikavormid, siis nende koos muutub ka kogu riigi ülesehitus, tulemuseks pole mitte harmoonia, vaid seadusetus, lõbustused, moraalitus. Inimese haridustee määrab inimese tuleviku ja elu. Kommunism Demokraatia iseäralise veana nägi Platon ebakompetentsust (see on probleem tänaseni, et puudub mehhanism, mis tagaks ekspert-teadmiste teostumise). Nagu teistelegi valitsusvormidele, on ka demokraatiale omane vägivald ja ühiskonnagruppide vahelised konfliktid. Peamiseks probleemiks on seega klassivastuolud. "Aristokraat on lojaalne oligarhilisele valitsusvormile, lihtkodanik
Erinevaid naiste tüüpe. Noore inimese eneseotsimist peegeldavad novellid. III periood. "Poiss ja liblik" (1915): oluline kogu. Sisaldab kunstmuinasjutte ja miniatuure. Oluline Wilde'i mõju. "Juudit" ('21) isikudraama. Näidatud massipsühhoosi toimumist. "Kõrboja peremees" ('22) Katku peremehe kuju hiljem ~Vargamäe Andres. "Elu ja armastus" ('34) - romaan. Vaene matüdruk tuleb linna, saab rikka mehe, mees petab, puhaste ideaalidega naine tapab enda. Vilksab läbi T&Õ 4. Osa temaatikat (moraalitus). "Ma armastasin sakslast" - romaan. "Põrgupõhja uus Vanapagan" ('39) romaan. 2 stereotüüpset tegelast: Kaval-Ants ja Vanapagan. Romanis Vanapagan on mats, Kaval-Ants neg. tegelane. "Kuningal on külm" ('36) - näidend, allegooriline. Oludest ja nende muutumisest ühel suvalisel Euro maal, 30ndate II poole iseloomustus. Fantastiliste novellide kogud "Pöialpoiss" (1923), "Meie rebane" (1932), essee "Hiina ja hiinlased" (1938). Pilet 4 7
Platon leiab, et inimeste tõug areneb samamoodi nagu loomadegi oma lihtsalt aretuse teel. Muusikal on hariduses väga oluline roll. Muusikast jõuab hea korra harjumus inimestesse ja riiki. Platon leiab, et muusikat tuleb hoida algsel kujul, ühtki uuendust ei tohi muusikasse tuua. Muusikalised uuendused on ohuks kogu riigile ning peavad olema keelatud. Kui muutuvad muusikavormid, siis nende koos muutub ka kogu riigi ülesehitus, tulemuseks pole mitte harmoonia, vaid seadusetus, lõbustused, moraalitus. Inimese haridustee määrab inimese tuleviku ja elu. Kommunism · Platon räägib absoluutsest kommunismist, mitte ainult ühisomandist vara suhtes, aga ka naiste (meeste?) ja laste suhtes. · Looduse/loomu poolest inimene omab vaid oma ihu, ihad sunnivad inimest oma omandit suurendama. Sellist madalamat iha (oma vara laiendamisele) suudab ohjeldada vaid filosoofia, madalamal tasemel muusika.
annaabi.ee 
