Iseseisev töö Kuidas langetada moraaliotsustusi? Iga päev langetama me tuhandeid ja tuhandeid otsuseid. Mõnikord on otsused nii lihtsad, et me isegi ei pane tähele, et me neid teeme (nt.millal magama minna, mida süüa). Teinekord on aga otsuste langetam hulga keerulisem, kui tegu on moraaliotsustega? Kuidas siis lahendada moraaliotsusi? Et sellele küsimusele vastata tuleks enne selgitada, mida sõna moraal endast üldse kujutab? Lihtsalt ja selgelt öeldes on moraal komme, tava. See on ühiskonna poolt aktsepteeritud
Kas ja mis alusel tohib sekkuda teiste riikide otsustamisel on olulised teo tagajärjed või on mingid teod siseasjadesse? iseenesest õiged/ebaõiged? Kas ja mis alustel peaks jagama M-eetika: Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? Kas ja kodakondsust? kuidas saab/tuleb moraaliotsustusi põhjendada? R-eetikas: Kas eutanaasia (abort, kloonimine vms) on moraalselt õigustatav? 3)Esteetika/kunstifilosoofia Kasutatud kirjandus Berlin, I. 1998. Valik esseid. Tln. Salumaa, E. 1992. Filosoofia ajalugu I.
Näiteks on julgus kuldne kesktee hulljulguse ja arguse vahel. Aristotelese ideaaliks näib olevat täiuslik isiksus ning selline arusaam vaevalt et kellelegi päris võõras on. Iseasi muidugi, milliseid loomutäiusi keegi oluliseks peab. 7 Moraalifilosoofia Moraalifilosoofia uurib, kuidas me peaksime elama. Ehkki igapäevaselt ei tule meil langetada tõsiseid moraaliotsustusi ning eetiliste valikute tegemiseks piisab loomulikust intuitsioonist, tuleb elus ette olukordi, kus peame oma tegude eest vastutama ning põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika erineb seadustest, religioonist ja etiketist. See erinevus kerkib esile õige ja väära teguviisi põhjendustes ning sanktsioonides, mis järgnevad väärale käitumisele. Moraali puhul määratleb õige ja väära südametunnistus või mõistus. Sanktsioonid
konkreetse utilitarismi versiooni kohta). Utilitaristid jagunevad teo- ja reegli-utilitaristideks. Teo- utilitaristid arvavad, et õige tegu on selline, mille tulemuseks on parimad tagajärjed, reegli-utilitaristid aga on seisukohal, et õige tegu on selline, mis on kooskõlas niisuguste reeglitega, mille tulemuseks (võrreldes teiste reeglistikega) on parimad tagajärjed. Veateooria (error theory) kohaselt tuleb moraaliotsustusi põhimõtteliselt tõlgendada kui tõeväärtustega väiteid, mitte kui emotsiooniväljendusi või ettekirjutusi. Moraaliotsustused püüavad osutada moraalifaktidele (omadustele) ning väljendada moraalitõdesid, kuid moraalifakte (omadusi) pole olemas. Järelikult ei saa olla ka moraalitõdesid. Tavamõistuslik moraalimõtlemine, mis eeldab moraalifaktide või omaduste olemasolu, eksib süstemaatiliselt. Veateooria esitas J. L. Mackie oma teoses Ethics: Inventing Right and Wrong (1977).
Teo tagajärg. 1)teleoloogiline ’tulemus’ 2)deontoloogiline ’kohustus’ 3)vooruseetika ’voorus’ M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise: Mida me teeme kui ütleme, et “tapmine on väär” Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? On nad kirjeldavad väited või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsustusi põhjendada? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogiline (kr telos – ‘tulemus’) e. konsekventsialistlik (ld consequentia ‘järgnemine’) e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed.Религ. блага и ценности стоят на первом плане. Deontoloogiline (kr deon – ‘kohustus’) e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis
mittenaturaalne maailm olemas, pole ka kunagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Eetikaotsused pole faktuaalselt, ratsionaalselt ega intuitiivselt õigustatavad. Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte faktuaalne, vaid pigem emotiivne. 59. Mida tähendab, et moraalilausungid on preskriptiivsed? Moraalilausungid ei kirjelda lihtsalt asjade seise, vaid on ettekirjutused käitumiseks. Moraaliotsustusi esitatakse selleks, et juhtida tegutsemist, vastata küsimusele kujul ,,mida ma peaksin tegema?" Moraaliotsused on väärtusotsuste liik ja need on ettekirjutavad. 60. Millise vea inimesed Mackie arvates moraali üle mõeldes teevad? Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, -omadustele). Objektiivseid väärtusi ei ole olemas ja kui meile isegi tundub, et on, siis eksime. Sooritame küll väärtushinnanguid, kuid ei leia maailmast väärtusi. 61
mittenaturaalne maailm olemas, pole ka kunagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Eetikaotsused pole faktuaalselt, ratsionaalselt ega intuitiivselt õigustatavad. Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte faktuaalne, vaid pigem emotiivne. 59. Mida tähendab, et moraalilausungid on preskriptiivsed? Moraalilausungid ei kirjelda lihtsalt asjade seise, vaid on ettekirjutused käitumiseks. Moraaliotsustusi esitatakse selleks, et juhtida tegutsemist, vastata küsimusele kujul „mida ma peaksin tegema?“ Moraaliotsused on väärtusotsuste liik ja need on ettekirjutavad. 60. Millise vea inimesed Mackie arvates moraali üle mõeldes teevad? Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, -omadustele). Objektiivseid väärtusi ei ole olemas ja kui meile isegi tundub, et on, siis eksime. Sooritame küll väärtushinnanguid, kuid ei leia maailmast väärtusi
Moraaliotsustuste tunnused PRESKRIPTIIVSUS: Moraaliotsustused ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks. (Nt. “Joosep ei peaks petma”). Moraaliotsustused vastavad küsimusele “mida ma peaksin tegema?” LOOGILINE VORM: Vaid siis, kui arutluse eeldustes sisaldub imperatiiv, saab tuletada imperatiivset järeldust. 1. Tee alati X! (üldine imperatiiv) 2. See A on X-i juhtum (üksikväide) 3. Järeldus: Tee A! (üksik imperatiiv) UNIVERSALISEERITAVUS: moraaliotsustusi esitades ollakse valmis seda üldistama kõikidele samasugustele juhtumitele. Kõikidele kehtib samalaadses olukorras seesama ettekirjutus. (Nt. “Sa ei peaks oma ülemuse tagant varastama” Printsiibid Hare’i järgi on moraaliarutlustes kesksel kohal moraaliprintsiibid. Leidub ka eetikateooriaid, mis ei põhine printsiipidel - nende järgi tehakse otsustusi vastavalt olukorrale ning ei järgita alati neidsamu põhimõtteid
2.Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Eristage teoreetilist ja praktilist eetikat. Millega tegeleb metaeetika? Teoreetiline eetika jaguneb : normatiiveetika ja metaeetika. Praktiline eetika jaguneb : rakenduseetika ja kutse-eetika. Normatiiveetika : konstrueerib eetikateooriaid, põhjendab moraaliotsustusi teoreetilistes raamistikes . Metaeetika : uurib eetikaterminite (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne) tähendust, väärtusotsustuste loomust.keskseks küsimuseks on faktide ja väärtuste vahekord. Rakenduseetika : Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. Kutse-eetika : tegeleb erinevate professioonide hea käitumise tavadega, väärtustega (arsti-eetika, õpetaja eetika) . Kutset e
Moraaliotsustuste tunnused PRESKRIPTIIVSUS: Moraaliotsustused ei kirjelda olukordi,vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks. (Nt. "Joosep ei peaks petma"). Moraaliotsustused vastavad küsimusele "mida ma peaksin tegema?" LOOGILINE VORM: Vaid siis, kui arutluse eeldustes sisaldub imperatiiv, saab tuletada imperatiivset järeldust. 1. Tee alati X! (üldine imperatiiv) 2. See A on X-i juhtum (üksikväide) 3. Järeldus: Tee A! (üksik imperatiiv) UNIVERSALISEERITAVUS: moraaliotsustusi esitades ollakse valmis seda üldistama kõikidele samasugustele juhtumitele. Kõikidele kehtib samalaadses olukorras seesama ettekirjutus. (Nt. "Sa ei peaks oma ülemuse tagant varastama" Printsiibid Hare'i järgi on moraaliarutlustes kesksel kohal moraaliprintsiibid. Leidub ka eetikateooriaid, mis ei põhine printsiipidel - nende järgi tehakse otsustusi vastavalt olukorrale ning ei järgita alati neidsamu põhimõtteid.
neid ära tunda või identifitseerida. 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust? Normatiivne eetika uurib milles seisneb moraalne käitumine ehk milline käitumine on moraalselt õige ja milline on halb. Meta eetika uurib eetikatermineid endid laksumata otsustustesse, milline tegu on iseenest eetiline. Metaeetika erineb normatiiveetikast, mis konstrueerib eetikateooriaid ja esitab moraaliotsustusi mitmesuguste teoreetilisteraamistike sees. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline ehk tagajärje eetika deontoloogiline ehk kohuse eetika. Tagajärje eetika puhul teevad käitumise moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed, Kohuse eetika puhul on mõned teod vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudelt ainult
otsustused, mis hõlmavad printsiipe, mida võib omavahel võrrelda ning mille üle saab ratsionaalselt kaalutleda. Moraaliotsustuste tunnused preskriptiivsus – ei kirjelda olukordi, vaid teevad ettekirjutusi käitumiseks. vastavad küsimusele: mida ma peaksin tegema? loogiline vorm – vaid siis, kui arutluse eeldustes sisaldub imperatiiv, saab tuletada imperatiivset järeldust. universaliseeritavus - moraaliotsustusi esitades ollakse valmis seda üldistama kõikidele samasugustele juhtumitele. Kõikidele kehtib samalaadses olukorras seesama ettekirjutus. Printsiibid: Hare’i järgi on moraaliarutlustes kesksel kohal moraaliprintsiibid, kuid ta ei arva, et need peaks olema jäigad. Ilma nendeta pole võimalik õppimine, sest õpitakse tegude klasse teatud tüüpi olukordades, mitte individuaalseid tegusid. Preskriptivismi kriitika:
annaabi.ee 
