Ettevõtte eetikakoodeksi rikkumine toob üldjuhul kaasa ainult ettevõtte siseseid sanktsioone, mis võivad ulatuda töölepingu kakestamise või ettevõteist väljaheitmiseni. Mõnel juhul võib eetikakoodeksi rikkumine olla ka riigi silmis väärtegu või kuritegu. Eetikakoodeks on ettevõtte siseselt võibolla isegi üks tähtsamaid dokumente, mis reguleerib ettevõtte sisest elu -ja töökeskkonda. Kuigi eetikakoodekseid mõnikord nimetatakse ka moraalikoodeksiteks, mõeldakse moraalikoodeksi all tavaliselt siiski kõigile ühiskonnaliikmetele rakenduvate moraalinormide kirjapandud kogu.
sõltub sellest, mil määral juhtkond selle järgimist ergutab ja rikkumist karistab. Organisatsiooni eetikakoodeksi rikkumine toob üldjuhul kaasa ainult organisatsiooni siseseid sanktsioone, mis võivad ulatuda töölepingu katkestamise või organisatsioonist väljaheitmiseni. Mõnel juhul võib eetikakoodeksi rikkumine olla ka riigi silmis väärtegu või kuritegu. Eetikakoodeks ja moraalikoodeks Kuigi eetikakoodekseid mõnikord nimetatakse ka moraalikoodeksiteks, mõeldakse moraalikoodeksi all tavaliselt siiski kõigile ühiskonnaliikmetele rakenduvate moraalinormide kirjapandud kogu.
inimesed ei rgi? Miks tema raamatus on kik hoopis vastupidi, kui see peaks olema? Raamatus kasutatakse tihiti tegelaste kirjeldamiseks omadussnu , nagu paks, loll ja tdruku kohta isegi suur ja jme. Keegi hvardas isegi kellelegi peksa anda. Ma ei imesta, miks vanemad tdikesed tagajalgadele tusevad, kuuldes sellisest lasteraamatust. Nad tunnetavad selle raamatu vimu enda le, sest me kik teame, et inimesed puuksutavad, kuigi me ei rgi sellest igapevaselt. Kuid miks? Sest see on ks meie moraalikoodeksi alla kuuluv kirjutamata reegel, mis levib lapsevanemate suust laste krvadesse. Lapsi petatakse mingite krgemalt tasanditelt tulevate phimtete jrgi igesti kituma. Kehtestatakse piird, kus vib seda ja teist rkida vi teha. Me teame, et see on ige, sest me ise oleme nende reeglite sees, toodame neid ha uuesti ning allume neile kui teatavale vimule. Ja olgem ausad, keelatud vili on ju alati magusam. Ega raamatu pealkirgi on ju arvatavasti mginumbrite suurendamiseks ja uudishimu ratamiseks just
Õpetajate endi hinnangutest ja väärtushoiakutest oleneb nii õpi- kui hindamismeetodite valik. Kindlasti ka suhtlemisviis õpilaste, vanemate ja kolleegide vahel. Kui õpetaja ei sea õpilaste huve kahjustavaid reegleid või nõudmisi kahtluse alla, siis on ta käitunud ebaeetiliselt. Õpetaja kui väärtuskasvataja võimuses on inspireerida õpilasi saama teadlikuks oma väärtushinnangutest, toetada õpilaste moraalset arengut, nende isikliku moraalikoodeksi välja kujunemist ja anda neile oskus väärtuste üle reflekteerida ning arutleda. Õpetaja ei ole väärtuskasvatuse põhimõtete edasi kandmisel üksiküritaja. Eduka väärtuskasvatuse huvides on võtmeküsimus see, kuivõrd ühtsena kollektiiv toimib. Õpetajatel peab olema harjumus analüüsida praktikat ja teooriaid eetika printsiipidest lähtuvalt. Mõtestada õpetajakutset, kui inimesena eeskujuks olemist, väärtustada õpilasi ning kolleegidevahelist koostööd
On väga hea, kui poisil kujuneb arusaam, et tal on täielik õigus teada, mis temaga toimub. Tal tuleks tingimata uurida enda kohta käivat kirjandust ning esitada küsimusi usaldusväärsetele täiskasvanutele, õpetajatele, samuti pöörduda oma muredega noortekabinettide ja nõustamiskeskuste poole. Igal täiskasvanul, kes selles vanuses noorukitega suhtleb, tuleb igal juhul meeles pidada, et tänapäeva murdeealine esitab range moraalikoodeksi puudumise tõttu üha rohkem miksküsimusi ega pea adekvaatseks vastust "sest mina ütlen nii". Nooruk ootab kõigile oma küsimustele selgeid, arusaadavaid ja ausaid vastuseid. Ning kui nõuanded ei tulegi meelde puberteedi ajal, siis edasises elus kindlasti. Ühised arutlused ei kõla kindlasti kurtidele kõrvadele. Siiras läbisaamine on parim tagatis ka headele suhetele tulevikus.
moraali alavääristama, öeldes iniminstinktidele ,,ei". Kristlus pidavat inimesi kohandama ümber teiste tingimustega, mis võivad olukorda raskendada, kuid sellega tuleb harjuda. Tema arvates tuleb kõike muuta, kuigi ta suhtus Kristusesse tegelikult hästi. Ta vihkas kristluse järgimist, sest see oli ebaoriginaalne. Ta vihkas inimesi, kes toetasid kristlikku kultuuri, kuid ise polnud kristlased. Tema arvates pole olemas universaalset moraali. Tugev inimene loob ise endale moraalikoodeksi, mille järgi elada. Tugev inimene on mõistetest ,,hea" ja ,,halb" üle või kehtestab ise uued reeglid. Ta vastandab apollilist ja dionüüsilist ellusuhtumist. Dionüüsiline on ürgne ja loomulik seisund, mida pole võimalik kontrollida ja see avaldub elujõus nagu võimutahe isandamoraalis. Apolliline kutsub inimest ennast ohjeldama, et hoida koos ühiskondlikku vormi ja korda, et luua ennast kontrolliv orjamoraal
loobumist, eriti naudingutes, ülimaks kasvatuse näitajaks. Pidusöömingute juurde kuulusid lõhnaained. Lõhn oli üks esteetilisi naudinguid. See oli antiikmaailma esteetilise kasvatuse üks kindel osa. Kreeklase kohta võib öelda, et teda kasvatas kõik see, mis oli väljaspool kodu, ta kasvas väljas. INIMENE-KODANIK . ROOMA Järeltuleva põlvkonna kasvatamine seisnes muistsete uskumuste, traditsiooniliste moraaliväärtuste ja käitumisnormide edasiandmiseks. Rooma moraalikoodeksi alusteks olid üllus, truudus, tõsidus, kindlus ning kõiki neid ühendav mehisus, vaprus suursugusus. Isade, vanaisade ja üldse esivanemate autoriteet oli kõige alus. Säärane suhtumine saavutati kasvatusega. Rooma arhailine kogukond idealiseeris vaesust ja mõistis rikkuse hukka. Poliitiline elu, avalikud kohtuprotsessid stimuleerisid kõnekunsti veenmisoskuse arengut, need omakorda loogilise mõtlemise arengut, mis suures osas kujundas nii filosoofia kui teaduse meetodeid.
üldist loomulikku moraali kuna ütleb ei instinktidele. Kristlus kohandab inimesi ümrbitsevate tigimustega. Inimene peaks ise olukordi, keskkonda muutma. Kristlusesse suhtus respketiga, pidas konkurendiks, kuid vihkas kristluse järelkäimise ideed. Tuleb olla originaal, mitte imitaator. Vihkas kristliku kultuuri toetajaid. Ei saanud aru neist, kes ise polnud kristlased, kuid toetasid kristlikku kultuuri. Sai aru, et ei ole olemas universaalset moraali. Tugev loob ise moraalikoodeksi, mille järgi ta elab. Tugev on üle mõistetest ,,hea" ja ,,halb". Kasutab kahte jumalat: Apollon ja Dionysos. Vastandab need kaks maailmapilti: apolliline (kutsub inimest end ohjeldama, et hoida koos mingit ühiskondliku vormi ja korda) ja dionüüsiline (püüab ühtsuse poole ühtse loomuliku seisundiga. Kontrollimatu, avaldub vitaalsuses, elujõus, aktiivsuses) ellusuhtumine. Siit kaks moraali: 1.) ennast kontrolliv orjamoraal 2.) isanda moraal (lähtub võimutahtest).
NB! Võidukas tiimis on abikaasad "elumängus" ühel pool, mitte ei või(s)tle teineteise vastu. Moraali seesmine väärtus Kanti järgi on moraal "kalliskivi, mis särab omaenese valguses" tal on väärtus ka siis, kui keegi ei saa sellest otsest kasu. Miks peaksin MINA olema moraalne? Küsimus jaguneb kaheks: · Miks peaksin ma üldse tunnustama moraalset vaatevinklit? · Miks peaksin ma olema alati moraalne, isegi kui ma (harvadel juhtudel) võiksin moraalikoodeksi rikkumisest suurt kasu saada? Kas võiksin näida moraalne? Ülim küsimus: kas otsus elada moraaliprintsiipide järgi põhineb mõistusel või on see lõppkokkuvõttes meelevaldne valik? Glaukos ja Sokrates Platoni dialoogis "Riik" o Kas moraalile allumine on vajalik? (nähtamatu karjane Gyges) o Jim ja Jack kumba eeskujuks võtta? Moraalse valiku küsimus · Kas olla ebaõiglane inimene, kes näib õiglane ja on uskumatult edukas?
Näiteks ideoloogilised müüdid on tänapäeval üsna laialt levinud. Kuid samas korduvad nende ,,süzeegrammatikate kategooriad". Muistsel ajal oli inimesel ( näiteks teaduslike ) teadmiste asemel hoopis mütoloogilised ,,ebareaalsused". Need tegelikult kompenseerivad inimeste tolle aja teadmiste puudumise. Näiteks võib inimese abitustunde kompenseerida maagia. See annab inimesele usu oma soovide täitmisele. Ka narratiivse moraalikoodeksi võivad Emile Durkheimi arvates müüdid luua. Kuid Ameerika 7 teadlase Joseph Campbelli arvates kompenseerib müüt just ,,ajavahesid". Müüdid seovad mineviku, oleviku ja ka tuleviku tema arvates ühtseks tervikuks. Kui inimene mõtleb mütoloogiliselt, siis eemaldub ta üha enam reaalsusest. Niiviisi muutub mütoloogiline kujund sümboolseks mõtete väljendamiseks. Seda nimetatakse sümboliseerumiseks
Näiteks ideoloogilised müüdid on tänapäeval üsna laialt levinud. Kuid samas korduvad nende ,,süzeegrammatikate kategooriad". Muistsel ajal oli inimesel ( näiteks teaduslike ) teadmiste asemel hoopis mütoloogilised ,,ebareaalsused". Need tegelikult kompenseerivad inimeste tolle aja teadmiste puudumise. Näiteks võib inimese abitustunde kompenseerida maagia. See annab inimesele usu oma soovide täitmisele. Ka narratiivse moraalikoodeksi võivad Emile Durkheimi arvates müüdid luua. Kuid Ameerika 7 teadlase Joseph Campbelli arvates kompenseerib müüt just ,,ajavahesid". Müüdid seovad mineviku, oleviku ja ka tuleviku tema arvates ühtseks tervikuks. Kui inimene mõtleb mütoloogiliselt, siis eemaldub ta üha enam reaalsusest. Niiviisi muutub mütoloogiline kujund sümboolseks mõtete väljendamiseks. Seda nimetatakse sümboliseerumiseks
Näiteks ideoloogilised müüdid on tänapäeval üsna laialt levinud. Kuid samas korduvad nende „süžeegrammatikate kategooriad“. Muistsel ajal oli inimesel ( näiteks teaduslike ) teadmiste asemel hoopis mütoloogilised „ebareaalsused“. Need tegelikult kompenseerivad inimeste tolle aja teadmiste puudumise. Näiteks võib inimese abitustunde kompenseerida maagia. See annab inimesele usu oma soovide täitmisele. Ka narratiivse moraalikoodeksi võivad Emile Durkheimi arvates müüdid luua. Kuid Ameerika 6 teadlase Joseph Campbelli arvates kompenseerib müüt just „ajavahesid“. Müüdid seovad mineviku, oleviku ja ka tuleviku tema arvates ühtseks tervikuks. Kui inimene mõtleb mütoloogiliselt, siis eemaldub ta üha enam reaalsusest. Niiviisi muutub mütoloogiline kujund sümboolseks mõtete väljendamiseks. Seda nimetatakse sümboliseerumiseks
annaabi.ee 
