Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Moosi keetmine (referaat)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moos, moosi, õuna, keetmise, marjad, santa, purgid, moosid, mahl, keetmine, peedi, rabarberi, safran, tüümian, safrani, hoidised, tulel, lõika, sidruni, retseptid, retsepte, keeraahepealahtitamiin, sulge, marjade, õunad, sule, tomatid, photos, juhendaja, sugugi, puuvilju, eksootilised, saadused, mustikad, pohladaarikad, maasikadirsikud1 Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajadus Lauri Luik Moos Referaat Olustvere 2015 2 Sisukord Moosi keetmise õpetus........................................................................................... 5 Moosikook............................................................................................................... 6 Näiteks: Piparmündimaitseline vaarika-sokolaaditort.............................................6 Fukntsionaalne moos.............................................................................................. 9 kokkuvõtte................................
Õunakoogid (jm magustoidud) Mõnus kreemine õunakook Vaja läheb: PÕHI 3dl jahu 3spl suhkrut 0.5tl küpsetuspulbrit ~75g võid (toasoe) 1 muna ÕUNAD 3-4 suuremat õuna 50g võid 3sl fariinisuhkrut 2sl konjakit kaneeli KREEM 4dl piima 4 muna 6sl suhkrut 4sl jahu 2tl vanillisuhkrut Põhja jaoks sega omavahel kuivained, lisa või ja töötle purutaoliseks massiks. Lisa ka muna ning sõtku (puulusikaga) tainaks. Suru tainas 24cm küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi, toksi kahvliga taina sisse väikesed augud ja pane külmkappi. Samal ajal koori õunad, eemalda südamikud ja lõika paksemateks sektoriteks. Kuumuta pannil või ning sulata selles fariinisuhkur
mõlemalt poolt kuldseks. 4. Lõika praetud Kastme lihaviilud väiksemateks ribadeks. Säilita kuni serveerimiseni. valmistamine 1. Puhasta ja haki küüslauk peeneks. 2. Haki ansoovisefileed. 3. Vahusta munakollane sinepiga 4. LIsa peene nirena, pidevalt vahustades õli, kuni kaste pakseneb. 5. Sega kastmesse hakitud küüslauk, ansoovisefileed, riivitud Parmesani juust ja sidrunist pressitud mahl. 6. Kontrolli maitset ja maitsesta soola ja pipraga. Krutoonide valmistamine 1. Prae röstsaia viilud õliga kuldseks. 2. Hõõru veidi jahtunud saiaviiludpoolitatud küüslauguga üle. 3. Lõika sai või murra väiksemateks tükkideks. Salati valmistamine 1. Rebi slatilehed väiksemateks tükkideks ning aseta suurele serveerimisnõule. 2. vala kaste salatilehtedele, puista peale riivitud Parmesani juust ning sega salatilehed kastmega läbi. 3
Valmistamine: Sega jahud piimaga, lisa soola. Lase tainal paisuda 15 minutit. Klopi muna kergelt lahti ja lisa tainale, siis sulatatud või. Küpseta tainast õhukesed koogid ja paku neid koos pohla- või jõhvikamoosiga. Kama-jäätisekokteil Vaja läheb: 4 dl vanillijäätist, 4 dl piima, 2 dl maasikaid, mustikaid või muid marju, 3 sl kamajahu. Valmistamine: Vahusta jäätis ja piim saumikseriga, lisa sinna purustatud marjad ja kamajahu. Enne lauale andmist lase kokteilil 5 minutit seista. http://www.sloleht.ee/2006/08/05/sookjook/203100/ Eesti kama sai Leedu messil kuldmedali Vilniuses 6.-9. mail toimunud messil AgroBalt 2004 pälvis ASi Cibus toodetav kama messi kuldmedali. AgroBaldil näitavad Eesti ametlikul stendil kodumaist toodangut kuus ettevõtet. AS Cibus kandideeris ainsana Eestist messi kuldmedalile. Messi kuldmedalile kandideeris 49 toiduainet. Kokku anti välja 15 kuldmedalit, mille
· Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Näiteks: vahustamine hakkliha valmistamine pooltoodete paneerimine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid · Keetmine keetmine rohkes (tangained, makaronitooted, kuivatatud herneid ja ube) väheses vees (kala, köögiviljad) veeaurus (köögiviljad) omas mahlas (köögiviljad, kala, toiduaineid milles on rohkelt vett) vesivannil (munahüüve, munamagustoidud, piimakreemid, toiduained mis kiiresti võivad kõrbema minna või rõhu all
Petersell: on tõeline kasulike ainete pomm ja aitab organismist eemaldada liigset vedelikku. Sobib eriti linnulihaga ja näiteks hakkliha kebabidega. Peterselliga võib maitsestada ka ürdivõid, mida koos sooja grill-lihaga serveerida. Vahemere ürdisegu: Ürdisegu sisaldab basiilikat, pune (oregano), tüümiani, vürtsi, küüslauku, koriandrit, sibulat, paprikat ja aed-piprarohtu. Sobib suurepäraselt kõikide lihadega ning samuti köögiviljadega. Vahemere ürdisegu on saadaval näiteks Santa Maria valikus. Ürdiaia segu: Annab põneva maitse lihale, kalale, aedviljale ja salatitele. Koostis: sibul, pipar, petersell, sinepiseemned, paprika, rosmariin, pune, basiilik, majoraan koriander jt. Vürtsid. Saadaval näiteks Santa Maria valikus. Toiduainete säilitamisviisid 1) konserveerimine kõrge temperatuuri abil pastöriseerimine 60-100° juures 5-30 min (piim, aedviljahoidised) mikroorganismid hävivad, seepärast säilitusaeg on pikkem
Köögiviljade koorimine. Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. Erineva toiteväärtusega osade eraldamine: Kontide eraldamine lihast. Kõõluste eraldamine lihast. Kalade fileerimine. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine: Toiduainete tükeldamine. Toodete vormimine. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti: Vahustamine. Hakkliha valmistamine. Toiduainete või pooltoodete paneerimine. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid lehekülg 14-19 Toiduainete kuumtöötlus põhivõtted on keetmine ja praadimine: Toiduainete keetmine Toiduainete praadimine Muud kuumtöötlemisviisid Keetmine väheses vedelikus-lühike Praadimine väheses rasvas 5-10% Hautamine Keetmine rohkes vedelikus-pikk Praadimine rohkes rasva 1/3 Töötlemine mikrolaineahjus Keetmine veeaurus. 100 c juures Frittimine-180 kraadi õlis Suitsutamine Keetmine omas mahlas-kalad, Röstimine-kuival pannil Barbecue-BBQ-ahi
seda sportlastele mõeldud jookides. Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut (maltoos), mis tekib tärklisest otrade idandamisel. Linnasesuhkrut kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. Täistoor-roosuhkur Täistoor-roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Selle saamiseks pressitakse suhkruroost välja mahl, mida keedetakse, et vesi välja aurustuks ning lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid, mineraalid 5 ja muud toitained. Tervislikkuse seisukohast on parim, kui tarbida just täistoor- roosuhkruid. Hinnalt on need erinevatest suhkrutest kõige kallimad. Täistoor-roosuhkrud liigid on:
1. TOIDUAINETE KULINAARNE TÖÖTLEMINE. 1. Mis on toiduainete külmtöötlemine? Selleks, et toiduaineid saax toorelt süüa või kuumtöödelda, tuleb neid eelnevalt pesta, koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5
Toitainerühm Ühe portsjoni Päevane soovitatav kogus kogus Leib, sepik 30 g 4-7 portsjonit Kartul 90 g 1 portsjon Teised teraviljatooted: puder, 1 dl 2-3portsjonit pastatooted, helbed 24 II põhikorrus: puuviljad ja marjad, köögiviljad ja kaunviljad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav kogus Puuviljad ja marjad 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või 2 dl puuvilja/marjamahla või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
