1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Kujutamiskiirte asend on erinev, tsentraalprojektsiooni puhul algavad need ühest punktist, paralleelprojekteerimisel asetsevad kujutamiskiired paralleelselt. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Kaldprojektsioon (kiired ekraani suhtes kaldu) ja ristprojektsioon (kiired ekraani suhtes risti). 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Kui sirgjoon on ühtib projekteeritavate kiirtega. 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib sirglõigu moondetegur muutuda: a) ristprojekteerimisel? Nullist üheni b) paralleelprojekteerimisel? Nullist lõpma...
12. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Jooniselt nõutakse kolme omadust: lihtsust, mõõdetavust ja piltlikkust. 1) Kujutis on seda lihtsam, mida vähem jooni ta sisaldab ja mida lihtsamad need jooned on. 2) Kujutis on seda piltlikum, mida hõlpsamalt me tema järgi objekti ära tunneme. 3) Kujutis on mõõdetavuselt seda parem, mida rohkem objekti tasandilisi kujundeid on projekteerunud moondevabalt. 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. 1) Monge'i meetod 2) Kvooditud ristprojektsiooni meetod 3) Aksonomeetria meetod 14. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoodid? 1) Põhikvoot z-koordinaatlõik 2) Esikvoot y-koordinaatlõik 3) Külgkvoot x-koordinaatlõik 15. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Projektsioone ühendavat sirget 16. Sõnastage kolmvaate peaomadus.
12. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Jooniselt nõutakse kolme omadust: lihtsust, mõõdetavust ja piltlikkust. 1) Kujutis on seda lihtsam, mida vähem jooni ta sisaldab ja mida lihtsamad need jooned on. 2) Kujutis on seda piltlikum, mida hõlpsamalt me tema järgi objekti ära tunneme. 3) Kujutis on mõõdetavuselt seda parem, mida rohkem objekti tasandilisi kujundeid on projekteerunud moondevabalt. 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. 1) Monge'i meetod 2) Kvooditud ristprojektsiooni meetod 3) Aksonomeetria meetod 14. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoodid? 1) Põhikvoot zkoordinaatlõik 2) Esikvoot ykoordinaatlõik 3) Külgkvoot xkoordinaatlõik 15. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Projektsioone ühendavat sirget 16. Sõnastage kolmvaate peaomadus.
12. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Jooniselt nõutakse kolme omadust: lihtsust, mõõdetavust ja piltlikkust. 1) Kujutis on seda lihtsam, mida vähem jooni ta sisaldab ja mida lihtsamad need jooned on. 2) Kujutis on seda piltlikum, mida hõlpsamalt me tema järgi objekti ära tunneme. 3) Kujutis on mõõdetavuselt seda parem, mida rohkem objekti tasandilisi kujundeid on projekteerunud moondevabalt. 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. 1) Monge’i meetod 2) Kvooditud ristprojektsiooni meetod 3) Aksonomeetria meetod 14. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoodid? 1) Põhikvoot z-koordinaatlõik 2) Esikvoot y-koordinaatlõik 3) Külgkvoot x-koordinaatlõik 15. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks? Projektsioone ühendavat sirget 16. Sõnastage kolmvaate peaomadus.
Kaldaksonomeetrias – ring, mille raadius on võrdne raadiusega kera kaksvaatel. 65. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstrtuktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid) 66. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid) 67. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid) 68. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. Tuleb võtta ühe vaatega paralleelne lisaekraan.
Joonestamine II KT 1. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. Tuleb võtta ühe vaatega paralleelne lisaekraan. 2. Nimetage tahukate liike. a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul)
x h' p u' * 2) u'' e x f'' f' p u' 61. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. * Lisaekraan peab olema paralleelne antud sirgega B'' A'' x B' u B''' A' A''' u II A'B' 62. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline tasand projekteeruks seal sirglõiguks. * u e x
2) 61. Valida lisaekraan nli, et antud OldasendilinesirglOlkprojekteeruks seal moondevabalt. . Llsaekraanpeab olema paralleelneantud slrgega u II A'B' 62. Valida lisaekraan nil, et antud OIdasendiline tasand projekteeruks seal slrgl5lguks. * 63. Kuidas valitakse uute kujutamlsklirte vette puhul kaldkllrte siht tahuka ja Oldasendillse tasaplnna lolkejoone tuletamlseks * Uute kujutamlskllrtena soblvad kolk kaldkllred, mis on paralleelsed loikava tasandlga 64
x e x f'' h' p f' u' p u' Peab olema risti? 42. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. Lisaekraan peab olema paralleelne antud sirgega. B'' A'' x B' u B''' A' A''' u II A'B' 43. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline tasand projekteeruks seal sirglõiguks. u e x p v 44
31. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted. -Lisaekraani võte- muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes -Uute kujutamiskiirte võte- objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti -Objekti pööramise võte- muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel 32. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. Tuleb võtta II ühe vaatega 33. Nimetage tahukate liike. Tahukas- on tasandiliste hulknurkadega piiratud keha. See on kumer ning vastasel korral nõgus. Prismatoid on tahukas, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal. Ideaaltahukas on korrapärane tahukas, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad 34. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte 35. Nimetage kõik teist järku jooned.
120° y x x y Joon. 57 Joon. 58 30 9.3.3. Frontaalne kalddimeetria Moondeteguri väärtused on siin mx = mz = 1 ja my = 0.5. Tasandilised kujundid, mis on paralleelsed xz- tasapinnaga, projekteeruvad moondevabalt. Telgede x ja z kujutised on omavahel risti; y- telje kujutise kaldenurk horisontaali suhtes võib olla kas 30° , 45° või 60° (joon.59). 9.3.4. Horisontaalne kaldisomeetria Moondetegurite väärtused on mx = my = mz = 1. Moondevabalt projekteeruvad xy- tasapinnaga paralleelsed tasandilised kujundid. Telgede x- ja y- kujutised on omavahel risti; y- telje kujutise kaldenurk horisontaali suhtes võib olla 30° ,45° või 60° (joon.60).
Kohtlõige tehakse eseme konstruktsiooni näitamiseks ühes kitsalt piiratud kohas. Kohtlõige eraldatakse vaateosast kas pideva vabakäejoone või murretega peenjoone abil. Ka kohtlõiget ei tähistata. Ristlõige on kujutis, mis saadakse eseme mõttelisel läbilõikamisel tasapinnaga. Ristlõike ülesandeks on selgitada eseme läbilõigatud koha geomeetrilist kuju moondevabalt. Ristlõikel (erinevalt lõikest) näidatakse üldjuhul ainult lõikavale tasapinnale langevaid eseme elemente. Väljatoodud ristlõige - Seda liiki kujutis joonestatakse välja pideva jämejoonega. Joonisel on võimalik teda siduda kriipspunktpeenjoone abil lähtekujutisega sellevahetus läheduses. Pealejoonestatud ristlõige -Seda liiki ristlõige joonestatakse pideva peenjoonega detaili vaatekujutise peale viimase kontuure katkestamata. Pealejoonestatud ristlõiget ei tähistata
x h' olema risti olema risti p põhijäljega f' esijäljega u' p u' 61) Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. B'' A'' x B' u lisaekraan peab olema B''' paralleelne A' antud sirgega A''' u II A'B' 62) Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline tasand projekteeruks seal sirglõiguks. u lisaekraan tuleb e
59. Missuguse koordinaatlõiguga võrdub punkti uue vaate kaugus uuest teljest, kui lisaekraan on risti põhiekraaniga (risti esiekraaniga)? z koordinaatlõiguga põhiekraanist (põhikvoot) y koordinaatlõiguga esiekraanist (esikvoot) 60. Valida liaaekraan nii, et antud horisontaal (frontaal) projekteeruks seal punktiks. tuleb lisaekraan võtta risti pealtvaatega (eestvatega) 61. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. tuleb võtta II ühe vaatega. 62. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline tasand projekteeruks seal sirglõiguks. tuleb uus ekraan valida risti ühe ekraaniga ning jälgsirgega. 63. Kuidas valitakse uute kujutamiskiirte võtte puhul kaldkiirte siht tahuka ja üldasendilise tasapinna lõikejoone tuletamiseks Uute kujutamiskiirtena sobivad kõik kaldkiired, mis on paralleelsed lõikava tasandiga a. Võtame
väärtus? Geodeetiline alus (ellipsoidi suurus, orienteeritus, kaardiprojektsioon, ristkoordinaatide alguspunktist), mõõtühikud ( pikkusühikud: SI, briti mõõtühikute süsteem, vana vene m.s, nurgamõõtühikud). 30. Mida näitab projektsiooni omadus, milliseid projektisooni omadusi esineb? Projektsiooni omadus näitab moonutuste iseloomu. Õigenurksed (konformsed): nurk kahe suuna vahel on alati õige, kuju esitatud moondevabalt, moondellips on ringjoon, meridiaan risti paralleeliga, suureM topo.kaardid, erikaardid. Õigepingsed (ekvivalentsed): pindade proportsioon säilib, nurgad moonutatud, väikeM kaardid ja statistilised teemakaardid (pindala ühiku kohta). Õigepikkulised (ekvidistantsed): teatud jooned esitatud moonutusteta, kasutatakse erikaartidel (raadiolokatsioon). Vähimmoondelised: põhilised moonutused viidud miinimumi, väiksemõõtkavalised teemakaardid
Kui kujutamiskiiredon valitudnii, et y-teljekujutis tuleb telgede x ja z vahelise tdisnurga Joon.6.4 poolitajale ning Uhikl6ik teljel projekteerub poole lUhemana, on tegemist kabinet- proiektsiooniga(joon.6.3,a). Frontaalse kald- 6.2 Koordinaatpindade paralleeltasanditel aksonomeetria eriliseksomadusekson see, et asetsevate ringjoonte kujutamine koik xz-pinnaga paralleelsedtasandilised aksonomeetrias kujundid projekteeruvad moondevabalt. Joonisel6.3,b on antudlihtsaobjektikabinet- projektsioon. Koordinaatpindadelv6i nendegaparalleelsetel tasanditel olevate ringjoonte kujutamine ristaksonomeetriason suhteliseltlihtne, sest vastavate kujutisellipsitetelgede asend ja pooltelgedepikkuson kergestimddratavad.
projektsiooni järel ongi enamlevinud kooniline projektsioon, mida kasutatakse topograafiliste kaartide valmistamiseks. Sobib eelkõige idaläänesuunalise konfiguratsiooniga alade jaoks, nagu seda on ka Eesti. 9. Eesti baaskaardi TM (Transversal Mercator) projektsioon Geodeesias on x-teljeks telgmeridiaan ja y-teljeks ekvaatori kujutis projektsioonitasandil. Kuna maakera on ellipsoidi kujuline, siis teda kaardil moondevabalt on võimatu kujutada. Selleks, et ikkagi kaarte valmistada, kasutatakse erinevaid maakera tasandile projekteerimise meetodeid. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994-96 Eesti- Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Koos Läti ja Leedu baaskaardiga moodustub ühtne Baltimaade kaardisüsteem. Baltimaade baaskaardi on TM Baltic projektsiooni parameetrid on:
annaabi.ee 
