Siberi katk Kristiine Mäss ja Marie Pappel Viimsi Kool 10.a 2011 Haigusest · Siberi katk ehk antraks ehk põrnatõbi · Ülemaailmselt levinud imetajate nakkushaigus · On tingitud spoore moodustavast Bacillus anthracis'est. · Siberi katku haigustekitaja avastas 1849. aastal Aloys Pollender. · Peamiselt ilmneb loomadel. · Haiguse üleelanud loomad on uue nakatumise vastu immuunsed. · Inimesed saavad nakkuse loomadelt või neist valmistatud toodetest. · Inimeselt inimesele haigus ei levi. · Siberi katku spoore võib toota in vitro ja kasutada neid bioloogilise relvana Nakatumine · Nakatuda võib kolmel viisil - naha, hingamisteede ja seedetrakti kaudu.
Levinumad Maad moodustavad keemilised elemendid on: raud 34,6% (massiprotsent) hapnik 29,5% räni 15,2% magneesium 12,7% nikkel 2,4% Väävel 1,9% Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb valdavalt aga kergematest elementidest: hapnik 46% räni 28% alumiinium 8% raud 5% kaltsium 4% naatrium 3% kaalium 3% Magneesium 2% Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud mineraalid ja kivimid. Elu Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad). Praeguse teadmiste põhjal võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil asteroidid Maad intensiivselt pommitasid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor
Reageerimine soola lahustega: 2Fe + 3Cl2 ---> 2FeCl Reageerimine mittemetallidega: 4Al + 3O2 ---> 2Al2O Metallide redutseeriv toime väheneb metallide aktiivsuse reas vasakult paremale. Need metallid, mis paiknevad vesinikust vasakul, võivad lahjendatud hapetest vesiniku välja tõrjuda. Näiteks Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageerigi lahjendatud hapetega ning need paiknevad vesinikust paremal. Iga metall võib välja tõrjuda teise metalli selle soola vesilahusest, kui ta paikneb soola moodustavast metallist vasakul. http://www.chemicum.com/?video=50&lan=EE Metallide korrosioon Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, Aeglustada saab kivimi, koe või materjali, enamasti metalli osaline hävin mitmel viisil: keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda 1. Metalli pinna tumenemine jne
· Raud 34,6% (massiprotsent) · Hapnik 29,5% · Räni 15,2% · Magneesium 12,7% · Nikkel 2,4% · Väävel 1,9% Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoore koostis Maakoor koosneb aga kergemaist elementidest: · Hapnik 46% · Räni 28% · Alumiinium 8% · Raud 5% · Kaltsium 4% · Naatrium 3% · Kaalium 3% · Magneesium 2% Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud mineraalid ja kivimid. 9. Atmosfäär Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest , mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa
4,4-dimetüül-2-pentüün (või 4,4-dimetüülpent-2-üün) Küllastumata asendajate nimetuses näidatakse nii küllastumatuse määr (kaksik- või kolmikside) kui ka selle (nende) asukoht. Kui asendaja on tüviühendiga seotud kaksiksideme kaudu, siis nimetamisel kasutatakse eesliidet alkülideen, kolmiksideme korral aga alkülidüün. Erandiks on ühe C-aatomiga kaksiksidemega asendaja metüleen. Asendaja numeratsioon algab alati tüviühendiga sidet moodustavast aatomist. 1-etünüültsükloheksanool 2. Halogeenühendid Alküülhaliidid (alkaan + halogeen), alkenüülhaliidid (alkeen + halogeen), arüülhaliidid (alküün + halogeen). Halogeeni (fluor, kloor, broom, jood) aatom on vahetult seotud süsiniku aatomiga. Halogeeni aatomite asukoha märkimiseks kasutatakse süsiniku järjekorranumbreid. Ühesuguste halogeeniaatomite arvu näitamiseks kasutatakse eesliiteid (di-, tri-, tetra- jne) ning
lahtisi kraave kaevamata ja rajada mitmesuguse otstarbega maa-aluseid tunneleid. Kasutatavad meetodid: a) horisontaalne puurimine (toimub kahel viisil: mehhaaniline, toimub pöörleva spiraalpuuriga millele võib kergete pinnaste korral kohe järgneda paigaldatav toru ja hüdromehhaaniline puurimine, selle korral toimub pinnase töötlemise protsess puurpeaga ja samaaegse veejoaga juhtimise teel b) läbi löömine, pinnase radiaalne tihendamine toimub ilma selle eemaldamiseta moodustavast avast (mehhaaniliselt ja vibrotoimeliselt) c) läbi surumine, toru ots varustatakse koonilise läbindusotsikuga ja ta surutakse pinnasest läbi hüdrotungraudade abil, selle alaliigiks on läbi tõmbamise meetod d) kilpläbindus, kasut peamiselt suuremõõtmeliste maa-aluste jalakäijate ja kanalisatsiooni tunnelite rajamiseks ja ka metrooliinide ehitamiseks kinnise meetodiga. 30. Puurmasinate otstarve ja liigitus. puurimismasinad kasut silindriliste avade, mida
7) kuivata preparaat õhkkuivaks ning seejärel mikroskopeeri immersioonsüsteemis ! Grampositiivsed: säilitavad esialgse kristallvioletse värvi ka peale värvitukstegeva reaktiiviga töötemist. Gramnegatiivsed: Värvuvad algul lillaks, kuid muutuvad värvutuks peale töötlemist värvilahustiga. Viimane värvimine tehakse safraniiniga ning selle toimel muutuvad gramnegatiivsed roosaks-punaseks. 10. Milline näeb välja Grami järvi värvitud endospoore moodustavast bakterikultuurist valmistatud preparaat valgusmikroskoobi vaateväljas? 11. Millist meetodit kasutatakse endospooride värvimiseks? Endospoorid ei värvu bakterite lihtsate meetoditega. Endospooride värvimine põhineb tugevatoimeliste värvide kasutamisel. Värvimiseks kantakse fikseeritud ja kuivale preparaadile 5%-line malahhiitrohelise vesilahus, kuumutakse leegil 5min, seejärel pesti värv maha. Viiakse läbi täiendvärvimine safraniiniga 2 minuti jooksul
(järjepidev süütegu), nt narkootiliste ainete käitlemine väikestes kogustes, vargus samast allikast, kassapidaja omastab ettevõtte arvelt kas ülekandeid tehes või võttes sularaha (jätkuv süütegu). Kõik osateod peavad olema deliktistruktuuride kõikide osade puhul tuvastatav. Nt isiku kinnihoidmine ühes kohas ja teises kohas kuulub vältava süüteo alla. Seadusainsus – juhul kui kahes iseenesest kohaldamisele kuuluvast ning ideaal- või reaalkogumi moodustavast ..... ebaõigusest. Kolm liiki: 1. Spetsiaalsus – 3 koosseisu, kuid nende kõrval võib olla veel üks koosseis, mis hõlmab veel need kõik teised. A+B+C ja D hõlmab nad kõik. Nt. Mõrv neelab endasse tapmise koosseisu. 2. Subsidiaarsuse põhimõte – tuleb kohaldamisele siis, kui primaarnorm ei kohaldu. See hõlmamine toimub õigushüvede kaudu. Teod peavad olema ühe õigushüve kaitse all.
kosmoselaev Apollo 11. Kokku on Kuu pinnal kõndinud 12 inimest, kelle viisid sinna kosmoselaevad Apollo 11 … Apollo 17 (välja arvatud Apollo 13, mis pidi oma Kuu- missiooni katkestama). Pildil Apollo 17 missiooniga Kuul käinud Eugene Cernan. 4) VAHENDID, MILLE ABIL UURITAKSE UNIVERSUMIT Läätsteleskoop; refraktorteleskoop; peegelteleskoop; Eristatakse – raadioteleskoope, UV-teleskoope, IR-teleskoope, röntgenteleskoope ja gammateleskoope. Läätsteleskoop mitmest optilise süsteemi moodustavast läätsest optiline seade, mille ülesandeks on koondada valgust ning suurendada läbi selle vaadeldavate objektide nurkmõõtmeid. Peegelteleskoop on ühest või mitmest peeglist ja läätsedest koosnev optiline süsteem, mille ülesandeks on koondada valgust ning suurendada läbi selle vaadeldavate objektide nurkmõõtmeid. Peale elektromagnetlainete avastamist hakati taevast skaneerima ka eriliste antennide –
tegevust. Kasvatusteaduse ülesanded. - kasvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitustegevuse teoreetilisi aluseid. - kasvatusteaduse ülesanne on kirjeldada kasvatuse, õpetuse ja koolituse ning vastavalt ka kasvu ja õppimise olemust, eeldusi ja tagajärgi. - kasvatusteadusliku töö eesmärk on koolitada tööjõudu. Mõistete määratlemine Kasvatusteaduse põhimõisted on võimalik seletada. 1. Igal teadusel on uurimisobjekt, mis on omane just sellele teadusele. 2. Teadusala moodustavast tervikust on võimalik leida teatud olulisi jooni, mida saab väljendada mõisteliselt ehk keele abil. Mõisteanalüüs. Põhimõistete avamiseks sobib empiirilisest uurimusest paremini mõisteanalüüs. Põhimõisteid ei tohiks olla liiga palju nii võiks kaduda arusaam kõige olulisemast. Ühine keel. Millal vajame uusi mõisteid? Paljudes teadustes on püstitatud teaduse terminoloogilise täpsuse ja ühtsuse ideaal. See tähendab, et teadusala esindajad peaksid püüdma
Seedekulgla limaskestas on diferentseeritud 18 rakutüüpi, milles on tõestatud gastrointestinaalse toimega hormoonide või peptiidide olemasolu. Klassikalised GI hormoonid on gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin, mis vastava ärrituse puhul lähevad verre ning avaldavad oma toimet lõpporganile. Bioloogiliselt aktiivsed peptiidid ei vasta kõigile hormooni kriteeriumidele, kuid avaldavad GI hormoonide omaga sarnast toimet. Mõned neist difundeeruvad neid moodustavast rakust otse lähedal olevasse efektorisse ilma vere abita (parakriinsus), teised vabanevad närvilõpmetes, toimivad samuti otsesel teel (neurokriinsus). Mõnedele neuropeptiididele, mida peeti ainult ajus olevateks, nagu enkefaliinid ja endorfiinid, on ka sooles olemas opiaadiretseptorid. Näärmerakke on eriti rohkelt maos ja peensooles. Endokriinsed rakud toodavad hormoone, mis toimivad kas vere kaudu või parakriinselt. Parakriinselt toimib näiteks histamiin (mao
nähtavaks ja suurendatakse objektiivi fookuses olev kujutis. Teleskoobid jagunevad neis sisalduvate optiliste süsteemide põhjal lääts- ehk refraktor- ja peegel- ehk reflektorteleskoopideks. Samuti võib teleskoope liigitada selle põhjal millist elektromagnetlaine skaala osa temaga vaadelda saab. Eristatakse – raadioteleskoope, UV-teleskoope, IR-teleskoope, röntgenteleskoope ja gammateleskoope. 3.2.2. Läätsteleskoop Läätsteleskoop mitmest optilise süsteemi moodustavast läätsest optiline seade, mille ülesandeks on koondada valgust ning suurendada läbi selle vaadeldavate objektide nurkmõõtmeid. Esimene, kahest koondavast läätsest koosnenud, läätsteleskoop valmistati tõenäoliselt kas XVI sajandi lõpus või XVII sajandi alguses Hollandis. Kuuldus sellest seadmest jõudis Veneetsias elanud Galileo Galileini, kes 1609. aastal „leiutas“ oma variandi läätsteleskoobist.
9 42) Silma optilise süsteemi põhiosad ja omadused. Kujutise teke silma võrkkestal. Silma optiline süsteem on läätsede süsteem, mis projitseerib võrkkestale ümbruse vähendatud ja ümberpööratud kujutise. Silma dioptriline aparaat koosneb läbipaistvast sarvkestast, vesivedelikuga täidetud ees- ja tagakambrist, silmaava e pupilli moodustavast vikerkestast, läätsest ja klaaskehast (läbipaistev geel). Lisaks on kujutise tekkel oluline silmamuna tagumist sisepinda kattev võrkkest ehk reetina, kus on sensorrakud kepikesed ja kolvikesed. (võrkkesta ümber on soonkest, selle ümber kõvakest) Optiline tugevus D=1/f dioptriat. Silma keskmine optiline tugevus on 58,6 dioptriat. Silma tööpõhimõte on sarnane kaamerale. Silm koondab valgust läätse abil (see lääts on
· hapnik 29,5% · räni 15,2% · magneesium 12,7% · nikkel 2,4% · väävel 1,9% Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb valdavalt aga kergematest elementidest: · hapnik 46% · räni 28% · alumiinium 8% · raud 5% · kaltsium 4% · naatrium 3% · kaalium 3% · magneesium 2% Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enam levinud mineraalid ja kivimid. 28. Maavärinad. Maavärinaid iseloomustavad suurused. - maakoore (maapinna) järsud ja lühiajalised võnkumised Maavärinate tekkepõhjused · tektoonilised · vulkaanilised · langetusvärinad · tehnogeensed Mercalli skaala - hinnatakse purustuste hulka, tähistatakse I-XII Richteri skaala - aluseks on maavärina toimel vabaneva energiahulga mõõtmine. Magnituud - maavärina tugevust iseloomustav arv '
mütseeliume. Streptomütseetide puhul toimub kompleksne multitsellulaarne diferentseerumine, millel 2 faasi: 1) Vegetatiivne mütseeliumi kasv optimaalsetes tingimustes; 2) Reproduktiivne mütseeliumi kasv nälgimise korral. Reproduktiivsel kasvamisel mütseelium diferentseerub niidistiku pinnalt kasvavad välja õhu kätte ulatuvad spoore moodustuvad struktuurid, mida nimetatakse sporangiumiks. Sporangiumiks spetsialiseerunud hüüfid võivad koosneda pikkadest, 50 või enamat spoori moodustavast rakkudeahelast. Diferentseerumise käigus produtseerivad streptomütseedid sekundaarseid metaboliite, milleks on enamasti mitmesugused antibiootikumid. Streptomütseetide diferentseerumise regulatsioon Streptomütseetide mütseeliumi reproduktiivne diferentseerumine toimub vastusena toitainete näljale. Diferentseerumist indutseerivad mitmed erinevad signaalid. 1. Metaboolsete signaalidena toimivad nii GTP kontsentratsiooni langus kui ka ppGpp
mütseeliume. Streptomütseetide puhul toimub kompleksne multitsellulaarne diferentseerumine, millel 2 faasi: 1) Vegetatiivne mütseeliumi kasv optimaalsetes tingimustes; 2) Reproduktiivne mütseeliumi kasv nälgimise korral. Reproduktiivsel kasvamisel mütseelium diferentseerub niidistiku pinnalt kasvavad välja õhu kätte ulatuvad spoore moodustuvad struktuurid, mida nimetatakse sporangiumiks. Sporangiumiks spetsialiseerunud hüüfid võivad koosneda pikkadest, 50 või enamat spoori moodustavast rakkudeahelast. Diferentseerumise käigus produtseerivad streptomütseedid sekundaarseid metaboliite, milleks on enamasti mitmesugused antibiootikumid. Streptomütseetide diferentseerumise regulatsioon Streptomütseetide mütseeliumi reproduktiivne diferentseerumine toimub vastusena toitainete näljale. Diferentseerumist indutseerivad mitmed erinevad signaalid. 1. Metaboolsete signaalidena toimivad nii GTP kontsentratsiooni langus kui ka ppGpp kontsentratsiooni
annaabi.ee 
