küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Maalid mõjuvad suurejoonelise ja efektse lavastusena. Väga teatraalne ja kohatika skandaalne oli Dali igapäevane elu ja käitumine. Ka MAX ERST i(1891-1976) loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest ja enamasti süngetest olenditest. JOAN MIRO( 1893-1983) arendas omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Absurdne huumor oli ka Joan Miro töödes tavaline. Prantslane ANDRE MASSON (1896-1987) alustas joonistamist ilma mingi plaanita lihtsalt kritseldades, püüdes töö teadlikku juhtimist igati edasi lükata. Sürrealistid ei tunnistanud piire, sealhulgas mitte ka kunstiliikide vahel. Enamik sürrealiste harrastas ka sõnakunsti ja valmistas kolmemõõtmelisi teoseid. Paljude maalide pealkirjad olid miniluuletused või sõnamängud.
vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. 4. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga vabastada alateadlikke jõude harrastati nt automaatset kirjutamist ja vabu assotssiatsioone. 5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud). 6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania) fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Töödes oli ka absurdne huumor. 7. Ka ANDRE MASSON ja YVES TANGUY kasutasid spontaansust, aga mitte täielikult. 8. 1920 ja 1930 aastate sürrealismile oli tüüpiline otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallukates või laste / hullude eneseväljenduses. 9. Osa kunstnike olid jällegi traditsioonilised ja kujutasid maailma realistlikult seda stiili hakati nimetama veristlikuks. Esemed ja suhted olid tavaliselt aga moonutatud. Veristliku
Viiekümnendatel ehitas Miró sõber, arhitekt Josep Lluís Sert Mallorcal ateljee, kuhu Miró 1956. aastal sisse kolis. Nüüd võis ta fantaasia vabalt lennata ning kunstnik võis ühel ajal töötada mitmete erinevate projektide kallal. 60ndate lõpul algas Miró kunstielu viimane periood. Sel ajal keskendus ta aina rohkem ja rohkem suurejoonelistele avalikele töödele. Omapärastest ja fantaasia-ning värviküllastest kujunditest arendas Miró dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Ta keskendus oma töödes sümbolitele ning nendest ei puudunud ka absurdne huumor. "Ma ei hakka maalima mõttega kujutada midagi kindlat. Pildi tegemise käigus hakkavad pintsli alt tulema vormid,mis meenutavad midagi-- näiteks lindu või naist. Esimene staadium on vaba, alateadlik, alles siis tuleb sisse arutlus." Miró maalidel on kõrvuti abstraktsete vormidega ka sageli täiesti
SÜRREALISM(sünnib II MS järgses Pariisis, Prantsusmaal)- tekkepõhjused: avastati H.Bosch'i looming; S.Freud'i unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteooria. Kompositsioon: tavalised esemed seotakse omavahel ebatavalistesse seostesse. Pintslikäsitlus: traditsiooniline, realistlik, ülitäpne, tõene, veristlik. SALVADOR DALI tahab kustutada reaalse ja ebareaalse piiri; seksuaalsus on liikumapanev jõud. JOAN MIRO dekoratiivstiil, mida sai kasutada monumentaalsetes seinamaalides. Absurdne huumor; unenäolised miljööd; ruumilst sügavust ei rõhutata. Veel sürrealiste: RENE MAGRITTE, GIORGIO DE CHIRICO, YVES TANGUY NAIVISM eripära: nad pole saanud kunstiharidust, täiskasvanud maalivad lapsepäraselt, nö pühapäevamaalijad, pärit kõrvalistest paikadest, kus kunstikoole pole lähedal(Eestis Saarmaa). Tihti jätkavad nad rahvakunsti traditsioone; eriline jutustamisrõõm ja huvi detailide vastu. FRIDA
k. The Kiss) teemasid. Tema maal ,,Elevandi kuulsus" (ing.k The Elephant Celebes) kuulub tema algus sürrealimi aegade kuulsamate teoste hulka. See kombineerib ereda ja unenäotaolise sürrealismi dadaismi kollazi aspektidega. Juan Miro Katalaani sürrealisti Juan Miro loomingus on kasutatud palju alateadvust ja sellega seonduvat segadust. Fantaasia ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem dekoratiivstiili, mida sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Tema töödes on ka tavaline absurdne huumor. Ta oli esimeste seas, kes võtsid kasutusele ,,automaatse joonisatmise". Miro esimene sürrealistlik suurteos on ,,Maaharija põld" (ing.k. The Tilled Field ), kus valitseb keeruline objektide ja figuuride korraldus. Andre Masson Prantslane Andre Masson kasutas oma teostes spontaansust veelgi enam kui Miro. Näiteks alustati joonistamist ilma mingi plaanita ja selle teadlikku juhtimist üritati
II ms alguses suundusid enamik sürrealiste USA-sse. Max Ernsat (1891-1976) Sakslane. Tegi frotaaze (hõõrdunud pilt). Teosed olid täidetud fantaasiaküllastest ja veidratest, aga enamasti süngevõitu olenditest. Süngus seguneb absurdse huumoriga. "Célébes or Elepfant Célébes"; "Sõprade kokkutulek"; "Püha Anthony kiusatus" 1945. Joan Miró (1893-1983) Fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas ta hiljem dekoratiiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Absurdne huumor. Kindlad selged värvid. "Katalaani maastik"; "Koer haugub kuu poole" André Masson (1896-1987) Kasutas maalides spontaansuse abi. Näiteks hakati lihtsalt kritseldama. "Automaatne joonistamine"; "II labirinto" 1938 Yves Tanguy (1900-1955) Teostel on näha kummalisi, pisut loodusvorme meenutavaid objektide masse, mille lähtekohaks olevat olnud spontaanne joonistamine. Kasutas segatud värve. "Mama, Papa in Wounded
· Müüri sees laskepilud · Keskse tähtsusega peatorn donjon · Enamasti ka eeskindlus o Muldvall ja puutara · Kaitsefunktsiooni kõrval hakatakse tähelepanu pöörama ka elamistingimustele · Kodanlik arhitektuur o Linnakodanluse rikkus väljendub monumentaalsetes avalikes hoonetes Raekojad Kohtumajad Tsunftide hooned jne kohtupaleed 10. Gooti arhitektuur Inglismaal, Saksamaal, Itaalias. · Inglismaa o Gootika võeti suhteliselt varaku vastu o Prantsuse mõjud töötatakse ümber saavutatakse omapäraline värk o Canterbury katedraal esimene gooti stiilis hoone inglismaal
Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Teoseid: „Hollandi interjöör“, „Emadus“ (1924). ● ANDRÉ MASSON (1896-1987) Veelgi rohkem, kui Miró, kasutas prantslane Masson oma maalides spontaansuse abi. Näiteks alustas ta joonistamist ilma mingi plaanita, lihtsalt kritseldades. Teoseid: „Kalade võitlus“ (1927). ● YVES TANGUY (1900-1955) Tanguy maalidel näeb mingeid amorfseid vorme kõledas ruumis. Võrreldes Massoni „kritseldustega“ on neil aga kompaktsem, töödeldum vorm
Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Teoseid: „Hollandi interjöör“, „Emadus“ (1924). Joan Miró (1893–1983): Kartul (1928) Joan Miró (1893–1983): Isik linnu pihta kivi viskamas (1926) ● ANDRÉ MASSON (1896-1987) Veelgi rohkem, kui Miró, kasutas prantslane Masson oma maalides spontaansuse abi. Näiteks alustas ta joonistamist ilma mingi plaanita, lihtsalt kritseldades. Teoseid: „Kalade võitlus“ (1927)
Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Teoseid: ,,Hollandi interjöör", ,,Emadus" (1924). ANDRÉ MASSON (1896-1987) Veelgi rohkem, kui Miró, kasutas prantslane Masson oma maalides spontaansuse abi. Näiteks alustas ta joonistamist ilma mingi plaanita, lihtsalt kritseldades. Teoseid: ,,Kalade võitlus" (1927). YVES TANGUY (1900-1955) Tanguy maalidel näeb mingeid amorfseid vorme kõledas ruumis. Võrreldes Massoni ,,kritseldustega" on neil aga kompaktsem, töödeldum vorm. Siiski on nende vormide
Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Teoseid: ,,Hollandi interjöör", ,,Emadus" (1924). ANDRÉ MASSON (1896-1987) Veelgi rohkem, kui Miró, kasutas prantslane Masson oma maalides spontaansuse abi. Näiteks alustas ta joonistamist ilma mingi plaanita, lihtsalt kritseldades. Teoseid: ,,Kalade võitlus" (1927). YVES TANGUY (1900-1955) Tanguy maalidel näeb mingeid amorfseid vorme kõledas ruumis. Võrreldes Massoni ,,kritseldustega" on neil aga kompaktsem, töödeldum vorm. Siiski on nende vormide algupära
annaabi.ee 
