Betoonisegud jagunevad jäikadeks,plastseteks ja voolavateks. OMADUSED Survetugevus on betoonisegu puhul arvutuslikult eeldatav. Praktiliselt määratakse proovisegust kuupide survetugevus 28 ööpäevase normaaltingimustes kivinemise järel Plastsuse all mõeldakse betoonisegu omadust, mida iseloomustavad tsemendi, vee ja täitematerjalide suhe. Kui betoonis on vähe tsementi ja palju liiva. MÖRDID Kasutatakse materjalide ühendamisel monoliidiks, pindade tasandamisel, pragude täitmisel jne. Ehitusmördid valmistatakse mineraalsest sideainest, peenest täitematerjalist ja seguveest, mõnel juhul kasutatakse ka pigmente. Mördi omaduste reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilisi või mineraalseid lisandeid. Klassifikatsioon:1)tiheduse järgi-tavaline raskemört,kergeehitusmört2) otstarbe järgi:müürikatte, pinnakatte,eriotstarbelised.3.Sideainete järgi- tsement-,lubi,kips-,savi-,kukersiit jms mördid
· Jämetäitematerjal · Vesi · Lisandid 7. Betooni lisandid. 8. Täitematerjalide ülesanne. moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi. 9. Milleks on vaja plastifikaatoreid? Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka suurendamata, ilma et muutuks töödeldavus. 10. Mis on tihendamise eesmärgiks? 11. Milleks kasutatakse mörte? Kasutatakse materjalide ühendamisel monoliidiks, pindade tasandamisel, praegude täitmisel jne. 12. Kuidas jaotatakse mörte otstarbe järgi? 13. Mördile esitatavad nõuded. · Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus. · Kui kivide veeimavus on suur, siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemisprotsess peatub. · Kui aga kivide veeimavus on väga väike, siis ei saavutata head naket, sest tsemedipiim ei imendu kivide pinna sisse. 14. Krohvi eesmärgid.
Kui vundamendi all paikneb õhuke nõrk pinnasekiht, siis võetakse see välja ja asendatakse korralikult tihendatud killustiku või liivapadjaga. Kui asendatava pinnasekihi paksus on suurem kui 0,3m tuleb vajumisel tekkivate deformatsioonide vältimiseks vundament täiendavalt sarrustada(armeerid) Pinnase tsementimine Seisneb selle, et nõrka poorsesse pinnasesse surustatakse inektorite abil tsemendipiima või tsementmörti. Tsemendipiim seob kivistudes pinnaseoskesed terviklikuks monoliidiks, muutes pinnase tugevaks. Tsementmört tungib suure surve tõttu pinnase pooridesse, täites need ja suurendab nii pinnase kandevõimet. Pinnase tsementimist kasutatakse pinnase tugevdamiseks ka siis, kui olemasoleva honne vundamente praguneb ja vundamendi osad vajuvad erinevalt. Sellisel juhul lastakse, kaldu pinnasesse vundamendi talla alla surutud inektoriga, vundamendi alla tsementmörti, mis tugevdab vundamendi alust pinnast ja suurendab vundamendi
valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril cá 180°C. Sellistes tingimustes formeerub lubja ja liiva vaheliste reaktsioonide tulemusena sideainekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest. Need uusmoodustised seovadki liivaterad ühtseks monoliidiks ning saadava tehiskivi omadused sõltuvad suurel määral just nende hulgast ja struktuurist, mis kujunevad tehnoloogiliste parameetrite valiku tulemusena. Pikaajaline silikaattellise tootmise kogemus, muutunud turunõudlus ja tootmistingimused on võimaldanud viimasel aastakümnel tõsta toodetava silikaatkivi kvaliteeti ja laiendada oluliselt toodangu nomenklatuuri, sealhulgas ka mõõtmete osas. Täiendavat viimistlust vajavate müüritiste
Lubjast-liivast tehiskivide autoklaavne menetlus avastati Belgias 1880. aastal Michaelise poolt. Hüdrosilikaatne kivistumine - kulgeb lubja ja ränihapendi reageerimisel, mille tulemusel lubja-liiva segu muutub veepüsivaks ja tugevaks tehiskiviks. Segu kivistatakse hüdrotermiliselt autoklaavides aururõhul 8...12atü, millele vastab temperatuur 175...190 kraadi. Protsessi käigus tekivad terade pinnal kaltsiumhüdrosilikaadid, mis liidavad liivaterad tugevaks monoliidiks. Silikaltsiit - materjal, mille valmistamisel töödeldakse lubja- 1-trummelsõel liiva jaoks; 2-kustutustrummel; 3-lubjaladu; 4-lubjapurusti; 5-lubja- liiva segu desintegraatoris. veski; 6-separaator; 7-jahvatatud lubja punker; 8-kaaldosaator; 9-tiguajam; 10-koller- veski (või käppsegur); 11-toorkivi vormimise karusellpink; 12-autoklaavid
vormimine puistamisega tera puistatakse vormi, õhk jääb vahele, pitsilised augud ja lahtine struktuur; kalgendist vormimine lõigatud või lõikamata kalgend paigutatakse otse vormidesse, pehmed juustud 32. Milliste juustude valmistamisel kasutatakse juustu pressimist? Milleks on pressimine vajalik? Kirjelda juustude pressimist. Pressimist kasutatakse kõvade ja poolkõvade laabijuustude valmistamisel. Pressimine on vajalik juustutera liitmisel monoliidiks ja teradevahelise vadaku täiendavaks eraldamiseks. Pressitakse kas grupiviisiliselt vertikaalsetes ja horisontaalsetes riiulpressides või individuaalselt tunnel ja automaatsetes pressimisliinides. Pressimise efektiivsus sõltub rõhust, kestusest, vadaku drenaazist, juustumassi ja ruumi temperatuurist. Rõhk oleneb mõõtmetest, massist ja veesisaldusest, mida rohkem on sidumata vett, seda kergemini see eraldub. Pehmed juustud pressuvad ise, neid peab pöörama
Tekivad suured augud. · Vormimine tera puistamisega kuivalt saadakse vene tüüpi juustud nt. Atleet, Svecia tüüpi juustud. Lahtise tekstuuriga juustud. · Kalgendist vormimine (pehmete juustuse puhul Camembert, Brie 10. Milliste juustude valmistamisel kasutatakse juustu pressimist? Milleks on pressimine vajalik? Kirjelda juustude pressimist. Kasutatakse kõvade ja poolkõvade laabijuustude tootmisel. VAJALIK · juustutera liitmisel monoliidiks ja · teradevahelise vadaku täiendavaks eraldamiseks. survet tuleb tõsta järk-järgult surve sõltub juustupätsi suurusest ja kõvadusest temperatuur 16-20C. Kõrgemal temperatuuril eraldub vadak paremini aeg sõltub suurusest ja kõvadusest peale pressimist tuleb määrata pH (soolamisele suunamisel peab EDAMi ph olema 5,2-5,4, 35 Th peale pressimist tuleb kaaluda. Juustu pressitakse kas grupiviisiliselt vertikaalsetes ja horisontaalsetes
4. Silikaattoodete toorained, tootmine, omadused ja kasutamine. 4.1. Tootmine. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis- kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril cá 180°C. Sellistes tingimustes formeerub lubja ja liiva vaheliste reaktsioonide tulemusena sideainekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest. Need uusmoodustised seovadki liivaterad ühtseks monoliidiks ning saadava tehiskivi omadused sõltuvad suurel määral just nende hulgast ja struktuurist, mis kujunevad tehnoloogiliste parameetrite valiku tulemusena. Pikaajaline silikaattellise tootmise kogemus, muutunud turunõudlus ja tootmistingimused on võimaldanud viimasel aastakümnel tõsta toodetava silikaatkivi kvaliteeti ja laiendada oluliselt toodangu nomenklatuuri, sealhulgas ka mõõtmete osas. Täiendavat viimistlust vajavate müüritiste
Vee puhul nimetatakse solvatatsioon hüdratatsiooniks. Sortsioonvesi on liikumatu, solvatatsioonivesi on raskelt liikub ja tera pinnast üle 0,0005 mm kaugusel olema vesi liikuv s.o. Vaba. Lisaks veele on pinnase pooride ka vee aur , mis ligub raskusjõust sõltumatu. Mida õhem on veekile seda tugevaim on vee molekulid kivimi pinnaga ja seda tugevamini hoiab vesi pinnase teri koos. Jämeterise pinnase puhul veist jõududest ei piisa vahelise hõõrde ületamiseks ja vesi ei seo neid monoliidiks. Muldkeha külmumisel protsessi käigus moodstub temperatuuride vahe +4 - +6 c-st (pinnasevete paiknemise sügavuses) kuni miinimukraadideno pinnase lemises külmunud kihis. Tempertuuride vahest põhjustatult hakkab vesi liikuma soojemast pinnasest külmumispiiri poole. Vee külmumise mõju võib jagada kaheks- esmane on vee paisumine poorides, teine sekundaarne, mis seisneb täiendavas vee juurdevoolus külmumispiirkonda ja jääläätsede tekkimiseni
menetluse patenteerimist ja ,,Silikaat" on aegade jooksul olnud ainuke silikaatkivi tootja Eestis. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril cá 180°C. Sellistes tingimustes formeerub lubja ja liiva vaheliste reaktsioonide tulemusena sideainekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest. Need uusmoodustised seovadki liivaterad ühtseks monoliidiks ning saadava tehiskivi omadused sõltuvad suurel määral just nende hulgast ja struktuurist, mis kujunevad tehnoloogiliste parameetrite valiku tulemusena. Pikaajaline silikaattellise tootmise kogemus, muutunud turunõudlus ja tootmistingimused on võimaldanud viimasel aastakümnel tõsta toodetava silikaatkivi kvaliteeti ja laiendada oluliselt toodangu nomenklatuuri, sealhulgas ka mõõtmete osas. Täiendavat viimistlust vajavate müüritiste
5. Plastsuse all mõeldakse betoonisegu omadust, mida iseloomustavad tsemendi, vee ja täitematerjalide suhe. Kui betoonis on vähe tsementi ja palju liiva, on betoon pude ja halvasti paigaldatav. Vee lisamine muudab sellest segust saadava betooni tugevuse veelgi madalamaks, mistõttu tuleb lisada nii tsementi kui vett või kasutada lisandeid. On ette nähtud ka segude minimaalne lubatud tsemendi sisaldus. MÖRDID Kasutatakse materjalide ühendamisel monoliidiks, pindade tasandamisel, pragude täitmisel jne. Ehitusmördid valmistatakse mineraalsest sideainest, peenest täitematerjalist ja seguveest, mõnel juhul kasutatakse ka pigmente. Mördi omaduste reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilisi või mineraalseid lisandeid.
Mullpolüstüreenid jagunevad · Paisutatud polüstüreen EPS · Ekstruuderpolüstüreen XPS, DOW Omadused : =10-70 kg/m3; =0,033-0,055W/mK Veeimavus kuni 2% Kasutus temp. kuni + 100 C 28 6 Ehitusmördid Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Kasutatakse materjalide ühendamisel monoliidiks, pindade tasandamisel, pragude täitmisel jne. Klassifitseeritakse 1. tiheduse järgi tavaline raskemört o 1500....2200 kg/m3 (kvartsliiv) kerge ehitusmört o < 1500 kg/m3 (perliit jt. kerged täitematerjalid) 2. otstarbe järgi müüri- pinnakatte eriotstarbelised (akustilised, veetihedad, röntgenikiirgust takistavad jms) 3. sideainete järgi tsement, lubi, kips, kukersiit- jms mördid segamördid
lisamisel. Tselluvill on raskelt süttiv materjal, tihedus 40 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,037- 0,041 W/m.Cº. Seda paigaldatakse puhuriga mööda voolikuid, sobib raskesti ligipääsetavates kohtades (madalad pööningud). Võib pritsida ka vertikaalsetele pindadele niisutades, siis ta kleepub. Termoliit: on saepuru (soovitavalt okaspuidust) millele on lisatud 8-10% pulberlupja. Lubi seob saepuru üheks monoliidiks. Termoliidi tihedus on 300-500 kg/m3 ja soojaerijuhtivus ca 0,10 W/m.Cº. Termoliiti on Eestis kasutatud vanemate puidust sõrestikhoonete soojustamiseks. Granuleeritud vahtplast: kujutab endast 5-10mm jämedusi vahtplastkuule, milliseid kasutatakse seinte ja lagede soojustamiseks. See on ülikerge materjal, sest kuulikestes olevatele mikropooridele lisanduvad veel kuulikeste vahelised tühemed. Granuleeritud vahtplasti tehakse kõige sagedamini fenoolformaldehüüdvaikude (mipoori)
annaabi.ee 
