igapäevaste küsimuste lahendamisega. Kohtud · Rootsi valitusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.sajandi lõpuni. Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. · Eestimaa Ülemaa kohtud või Liivimaa Õuekohtus lahendati raskemaid kuritegusi, samuti ka kõik aadlike kohtuasjad. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks. · Adrakohtud ja Liivimaal sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid, need kohtunikud olid välja valitud mõisnike hulgast. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. Rootsi riigivõim ja balti aadel · Kuninga võim oli nõrk · Rootsi kõrgaadel oli huvitatud balti aadli privileegide sälitamisest ja suurendamisest.
ajasid nende asju maanõunikud, kes määrati ametisse maapäevadel lugupeetavamate aadlike hulgast kogu eluks. Maamarssal ehk rüütelkonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi. Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, kes tegutsesid maakonna tasandil. Liivimaal aga maakohtud, kes arutasid kõigi mitteaadlike süüasju. Kubermangu tasandil lahendati raskemaid kuritegusid ning aadlike kohtuasju: Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Sealt võis ka edasi kaevata kuni monarhini, kelle otsus oli lõplik. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning uurisid ja karistasid väiksemaid ülesastumisi. Rootsi tahtis allutada siinset aadlit tugevamalt keskvõimule, kuid see tal ei õnnestunud. Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, mille tõttu alustas ta reduktsiooni erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. 1680
maapäevadel lugupeetavate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Nad tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulistemate küsimuste arutamisega. Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) lahendas igapäevasi küsimusi. Meeskohtu tegutses Eesti- ja Saaremaal, Liivimaal maakohtu. Arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtu ja Liivimaa Õuekohtu seal lahendati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Nende kohtude otsuste peale võis kaevata monarhini, kelle sõna oli viimane. Adrakohtunik Eestimaal ja sillakohtunik Liivimaal olid valitud kohalike mõisnike poolt ja täitsid politseilisi ülesandeid. Vastutasid avaliku korra eest ja tegelesid väiksemate uurimiste ja karistamistega. Reduktsioon oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaa tagasivõtmine Restitutsioon riigi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele
14)Wastne testament tõlgiti Lõuna-eesti keelde 1686 Andreas ja Adrian Virginuse poolt 15) Barokk stiil (kõrged kivikatused ärklid, astmikviilud ja eriti rikkalikud portaalid). Kadrioru Loss, Palmse mõis, Laupa mõis KOHTUVÕIM Meeskohtud- Eesti- ja Saaremaal Maakohtud- Liivimaal -Arutati talupoegade ja mitteaadlikke süüasju Eestimaa Ülemmaakohus; Liivimaa Õuekohus- Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad; lõplikult võis kaevata kuni monarhini Adrakohtunikud ja Liivimaa sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid, vastutasid avaliku korra tagamise eest, uurisid ja karistasid väiksemaid seaduste üleastumisi.
kõige lugupeetavamate aadlike hilgast eluks ajaks ametisse *Igapäevaste küsimuste arutamine jäi rüütelkonna pealiku (Liivimaal maamarssal) hooleks *Rootsi valutsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19. sajandi lõpuni *Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju *Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendate Eestimaa Ülemmkohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks *Politseilisi ülesandeid täitsid adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes vastutasid avaliku korra tagamise eest ja tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Rootsi riigivõim ja balti aadel: *Karl XI Rootsi kuningas, kes viis läbi absolutistliku valitsusreformi 1680.aastal *Alustas reduktsiooni eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine *1680
rüütelkonna pealik, Liivimaal maamarssal. 4. Rootsiaegne kohtusüsteem. Rootsi ajal loodi kohtusüsteem, mis jäi püsima kuni 19. sajandini. Eesti- ja Saaremaal tegutsesid maakonna tasandil meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil kas Eestimaa Ülemaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini. Tema sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks. Eestimaal kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. 5. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välis- migratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemiseni; Suur Nälg.
saj löpuni. Adrakohtunikud (sillakohtunikud), vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega. Eesti- ja Saaremaal meeskohtud (Liivimaal maakohtud), mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod, ka köik aadlike kohtuasjad lahendati juba Eestimaa Ülemmaakohtus väi Liivimaa Öuekohtus. Viimati nimetatud kohtute otsuste oeale vöis edasi kaevata kuni monarhini, kelle söna jäi alati viimaseks ja löplikuks. |kohaliku vöimu esindajad peamiselt sakslased, möisnikkond kuj vasallidest, 14. Rootsi riigivöim ja balti aadel Rootsi püüded allutada siinne aadel tugevamalt keskvöimule ei andnu d pikk aega tulemusi , sest kuingavöim oli nörk ning Rootsi riigi valitsemisel kasvas aristokraatia möju. Rootsi körgaadel, kes omandas nii Eesti-kui k a Liivimaal roheksti maid, oli
Tänu selllele hakkas Rootsi riigivõim hakkas korraldama reduktsiooni- mõisate ära võtmist aadlike käest. Nad arvustasid Rootsi võimu. 8.Milline oli Rootsi-aegne kohtukorraldus Eesti- ja Liivimaal? (lk 99) Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati juba kubermangu tasemel Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus, nendest võis kaevata kuni monarhini. 9.Mis on reduktsioon? Millal, kuidas ja miks seda teostati? Reduktsiooni tulemus? Milline oli mõisnike suhtumine reduktsiooni? (lk 99 100) Reduktsioon- erakätesse antud tiigimaade tagasivõtmine 1680. aastal. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, tahtis ta riigi tulusid suurendada. Reduktsiooni positiivsete tulemuste alla võib lugeda näiteks seda, et suur osa eramõisatest läks tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle kitsenes
tähtsamate küsimuste arutamisega · igapäevaste küsimustega tegeles rüütelkonna pealik(liivimaal nimetati teda maamarssaliks) · Maakonna tasandil tegelesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, arutasid talupoegade ja mitteaadlike süüasju · Kubermangu tasandil tegutsesid Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad, mille otsute peale võis kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi lõplikuks · Politseilised ülesanded kuulusid adrakohtunikele ja Liivimaal sillakohtunikele,tagasid avaliku korra, väiksemad uurimised ja karistused · reduktsioon - Karl11 alustatud, millega ta andis oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaad tagasi riigile, kuna talle pärandati tühi riigikassa, enamasti Rootsi valitsuseajal aadlikele annetatud mõisad, mis anti rentida nende endistele omanikele, sellega
TRANSLATIO IMPERII: Tähendab võimu kandumist ühe valitseja käest järgmisele (impeeriumite järgnevus). Võimu, kultuuri kandumist idast läände alates tsivilisatsiooni algusest. Ajalooline konseptsioon, mis tähendas lineaarset aja ja ajaloo käsitlust. Keskenduti ainult enda piirkonna võimule, muu maailma võimuvahetused ei puudutanud keskaja inimesi . Keskaegsed autorid käsitleisd võimu kandumist kuni nende piirkonda valitseva monarhini. OTTODE REINCHSKIRCHE: Otto I hakkas looma vaimulikke vürtskondi, et tugevdada kuningavõimu võitluses hertsogitega. Määras ise ametisse kõik piiskopid ja abtid, võttes neilt läänivande- vaimulikud said poliitilise võimu, samas tugevnes kuningavõim kirikuvalduste üle. Tihti jäeti piiskopi või kloostriülema koht mõneks ajaks vakantseks, sest siis läksid kõik tulud kuningale. Lõpus kuulus kuningale spoolia-õigus (Spolienrecht), st. õigus surnud vaimuliku
Translatio imperii Tähendab võimu kandumist ühe valitseja käest järgmisele (impeeriumite järgnevus). Võimu, kultuuri kandumist idast läände alates tsivilisatsiooni algusest (usk Euroopa arengusse). Valitses lineaarne aja ja ajaloo käsitlus. Keskenduti ainult enda piirkonna võimule, muu maailma võimuvahetused ei puudutanud keskaja inimesi. Keskaegsed autorid käsitlesid võimu kandumist kuni nende piirkonda valitseva monarhini, valitsejale omistati tihti müütilisi esivanemaid, nt kreeka antiikkangelasi (J. Le Goff). Ottode Reichskirche Otto I hakkas looma vaimulikke vürstkondi, et tugevdada kuningavõimu võitluses hertsogitega. Määras ise ametisse kõik piiskopid ja abtid, võttes neilt läänivande vaimulikud said poliitilise võimu, samas tugevnes kuningavõim kirikuvalduste üle (kirikust sai riigi ühtsuse tagaja). Kuningate käsutuses laialt kirikumaid, võttis neilt nagu omadeltki maa-aladelt
annaabi.ee 
