134 1 18. Arvutusülesanded Aine hulk väljendab osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool. Üks mool = 6,02 • 1023 osakest. molaar- n— osakeste mass mass ruumala molaarruumala ainehulk tihedus arv 3 g/mol dm = I dm3/mol mol g/cm g kg kg/kmol m3/kmol kmol kg/m IV n Molaarmass on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades indekseid. Näide = 24 • 3 + 31 • 2 + 16 • 8 = 262 g/mol Gaaside molaarruumala (ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel) 22,4 dm3/mol Normaaltingimused (nt.) on t = O oc ja p = I a...
Tallinna Tehnikaülikool Immunoloogia Praktikum Õppejõud: Lilian Järvekülg Õpilane: Agnes Kivistik 112483YAGB42 Tallinn 2012 SDS-PAGE ELEKTROFOREES Meetod võimaldab valkude komplekside lahutamist molekulaarmassi järgi ja annab liigikaudse hinnangu valgu kontsentratsioonist. Valgud jooksevad geelis „+“ poole, kuna nad on kaetud SDS-ga, mis annab neile „-„laengu. Liikumine geelis toimub lahuses oleva OH - rühma tõttu. Geelile kanname mitte ainult uuritavad valgud, vaid ka markeri. Marker- valkude segu, mis on kindla suurusega. Töö käik: 1. Geeli valmistamine: Lahutav geel (alumine Kontsentreeriv geel
Praktikum Õppejõud: Lilian Järvekülg Õpilane: YAGB-42 Tallinn 2012 SDS-PAGE ELEKTROFOREES · Meetod võimaldab valkude komplekside lahutamist molekulaarmassi järgi ja annab liigikaudse hinnangu valgu kontsentratsioonist. · Valgud jooksevad geelis ,,+" poole, kuna nad on kaetud SDS-ga, mis annab neile ,,- ,,laengu. Liikumine geelis toimub lahuses oleva OH- rühma tõttu. · Geelile kanname mitte ainult uuritavad valgud, vaid ka markeri. Marker- valkude segu, mis on kindla suurusega. Töö käik: 1. Geeli valmistamine: Lahutav geel (alumine geel), Kontsentreeriv geel (Ülemine
• tihedus 0,90-0,92 g/cm³; • ei lahustu orgaanilistes lahustites, sealhulgas keevas heptaanis; • MMP 3-20 Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu kõrgele löögikindlusele. Propüleenile on omased kõrge löögisitkus, korduvate murdumiste taluvus, hea kulumiskindlus (võrreldav polüamiidide kulumiskindlusega), mis tõuseb molekulaarmassi suurenemisega, samuti on omased dielektrilised omadused. Polüpropüleen juhib halvasti soojust. Sõltuvalt molekulaarmassist: • Tõmbetugevus (Tensile Strength) 30-35 Mpa; • Voolamispiir 27-30 Mpa; • Suhteline pikenemine 200-800%; • Löögisitkus (sisselõikega) 5-12 kJ/m²; • Erisoojus C⁰ 1,93 kJ/(kg*K); • Soojusjuhtivus 0,15 W/(m*K); • Soojuskindlus Viki järgi 95-110⁰C, külmakindlus alates -5 kuni -25⁰C; • pᵥ 1014 Om*cm.
INHIBIITORID PELGULINNA GÜMNAASIUM 11K KRISTINA MARDI Tallinn 2010 INHIBIITOR Inhibiitor on bioloogiline ühend, mis aeglustab või peatab organismi elutegevusprotsesse. aine, mis seostub sihtvalguga ja vähendab selle aktiivsust Võimalikult selektiivne ning väikese molekulaarmassi ja optimaalse polaarsusega. Vastupidine katalüsaatorile. INHIBIITOR · Ühesubstraatne inhibiitor seostub ühe konkreetse substraadi sidumistaskusse ensüümi aktiivsentris. · Mitmesubstraadsed inhibiitorid sisaldavad selliseid struktuuriüksusi, mis blokeerivad ära mitme substraadi seostumisala. KATALÜSAATOR Katalüsaator on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, kuid vabaneb pärast reaktsiooni lõppu endises koguses. Enamasti peetakse
Selleks, et osake saaks lahkuda vedeliku pinnalt, peab ta ületama esiteks vedeliku osakeste vahelise molekulaarjõu, teiseks pindpinevusjõu ning kolmandaks paisumistööks vajaliku energia. Paisumistööks, mis on määratud vedeliku ja gaasi tihedusete vahega ning osakestevahelise tõmbejõu sõltuvusega osakestevahelisest kaugusest gaasilises faasis. Osakese väljumistöö valem: Av = ML : Na Osakese väljumistöö on arvuliselt võrdne aine molekulaarmassi M ja aurustumissoojuse L korrutise ning Avogadro arvu NA suhtega. Siirdesoojus on aurustumissoojus, mis on vajalik ühikulise massiga vedeliku aurustamiseks teatud temperatuuril. Teatued temperatuuril tähendab seda, et mida kõrgem on vedeliku temperatuur, seda väiksem on aurustumissoojus, seda vähem tuleb juurde anda energiat. Valemid: Q=ml L= Q:m Vedeliku aurustamiseks vajalik soojushulk on arvuliselt võrdne vedeliku massi m ja aurustumissoojuse L korrutisega.
Tallinna Tehnikaülikool IMMUNOLOOGIA Praktikum Õppejõud: Lilian Järvekülg Õpilane: YAGB41 Tallinn 2012 SDS-PAGE ELEKTROFOREES · Meetod võimaldab valkude komplekside lahutamist molekulaarmassi järgi ja annab liigikaudse hinnangu valgu kontsentratsioonist. · Valgud jooksevad geelis ,,+" poole, kuna nad on kaetud SDS-ga, mis annab neile ,,- ,, laengu. Liikumine geelis toimub lahuses oleva OH- rühma tõttu. · Geelile kanname mitte ainult uuritavad valgud, vaid ka markeri, mis on kindla suurusega valkude segu (selle järgi teeme hiljem kindlaks enda uuritud valgu suuruse, kD). Töö käik: 1. Geeli valmistamine:
Vx2= 33 + 2 8= 49 ml eluaadi kogumaht kuni DNP-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx3= Vxmax= 33 + 2 29= 91 ml Arvutatud Vxmax= 91,8 cm3 Mõõdetud Vxmax= 91 cm3 Müoglobiini liikuvusteguri Rf väärtus, kasutades arvutuslikku Vxmax väärtust Rf= (Vx-Vxmin)/(Vxmax-Vxmin)= (49-37)/(91,8-37)0,22 Järeldused Katse põhjal võis kindlaks teha, et suurim molekulmass on dekstraansinisel, talle järgneb väikese vahega müoglobiin ning väikseimat molekulaarmassi omab DNP-aspartaat. Kromatogrammil on ainete kontsentratsioonide üleminekud kindlalt piiritletud ning sujuvad.
seda on lihtne keevitada. Külmakraadidega võib muutuda rabedaks. Head keemilised ja elektrotehnilised omadused. Värvitu ja termoplastiline. Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu kõrgele löögikindlusele. Propüleenile on omased kõrge löögisitkus, korduvate murdumiste taluvus, hea kulumiskindlus (võrreldav polüamiidide kulumiskindlusega), mis tõuseb molekulaarmassi suurenemisega, samuti on omased dielektrilised omadused. Polüpropüleen juhib halvasti soojust. Polüpropüleen oksüdeerub kergesti õhus, eriti enam kui 100C juures, termooksüdeeruv destruktsioon kulgeb autokatalüütiliselt. Termiline destruktsioon algab 300C juures. Maksimaalne polüpropüleenist toote ekspluateerimise temperatuur on 120-140C. Polüpropüleen allub hästi kloreerimisele. d) Polüvinüükloriid (PVC)
Päsmakese verekapillaaridel on väga paks GBM. GBM-le kinnituvad podotsüüdid. Neerukehakeses eristatakse soonpoolust ja tubulaarpoolust. Soonpoolusele jääb toomasoon ja viimasoon. Soonpooluse vastasküljelt tubulaarpooluselt algab tuubulite proksimaalne osa. 63. Glomerulaarne basaalne membraan GBM on kapillaare kattev makromolekulaarne filter. Moodustab koos kapillaari endoteeli ja podotsüütidega neerude makromolekulaarse barjääri, kust ei pääse läbi suure molekulaarmassi ja diameetriga proteiinid. GBM koosneb kolmest kihist: 2 elektronhelekiht – lamina rara externa, lamina rara interna elektrontume kiht– lamina densa. Lamina densa kõige olulisem komponent on kollageen IV. Glomerulaarsele basaalsele membraanile kinnituvad jätketega rakud – podotsüüdid. 64. Isassuguorganite ja (67.) emassuguorganite jaotus. Isasuguelundid – organa genitalia masculina. Paarilised munand, munandimanus ja seemnejuha. Paaritud isaskusiti, suguti ja munandikott
filtreeritakse esmane uriin Päsmakese moodustavad verekapillaarid (35-50), mesangiaalrakud ja ekstratsellulaarne mesangiaalmaatriks Mesangiaalrakud on suured ja ebakorrapäraste jätketega – osalevad fagotsütoosis, säilitavad basaalmembraani ja kindlustavad glomerulaarse verevoolu Neerude filtratsioonibarjääri moodustavad kapillaari endoteel, glomerulaarne basaalne membraan (GBM) ja podotsüüdid – läbi selle barjääri ei pääse suure molekulaarmassi ja diameetriga proteiinid Päsmakese verekapillaaridel on väga paks GBM (2-3 korda paksem kui teiste organite basaalmembraanid) ja viimane mängib neerude filtratsioonis väga olulist osa GBM koosneb kolmest kihist: kahest elektronheledast kihist ja elektrontumedast kihist Elektrontumeda kihi kõige olulisem komponent on kollageen IV, lisaks sisaldab laminiini, proteoglükaani, heparaan sulfaati Elektronheledad kihid sisaldavad fibronektiini
Ionosfäär on atmosfääri osa, mis on päikesekiirguse poolt ioniseeritud. Ionosfäär ulatub 501000 km kõrguseni, ning katab tavaliselt nii eksosfääri kui termosfääri. Ionosfääris paiknevad ka virmalised. Homosfäär ja heterosfäär erinevad teineteisest segunenud gaaside poolest. Homosfääris keemiline atmosfääri paigutus ei olene molekulmassist, sest gaasid on segatud turbulentsi abiga[6]. Heterosfääris sõltub gaaside paigutus kõrgusest ning selles kihis paigutuvad gaasid molekulaarmassi alusel. Suurema molekulmassiga gaasid nagu lämmastik ja hapnik paiknevad ainult heterosfääri allosas. Heterosfääri ülaosas leidub enamjaolt ainult vesinikku. Pinna piirkiht on troposfääri osa, mis on maapinnale kõige lähemal. See kiht on otseselt mõjutatud õhu turbulentsest liikumisest ööpäeviti. Keskmine atmosfääri temperatuur Maa pinnal on 14...15 °C (287...288 K) 16. Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende tekkepõhjused. Liikumisreziimid
tekke metaanis (CH 4 ). Joonisel 2.32 on sama protsess esitatud 4 sp3 orbitaali moodustumisena, kus 4 ekvivalentset 4 sp3 orbitaali on suunatud sümmeetriliselt tetraheedri nurkadesse. Orbitaalide vaheline nurk on 109,5°. Vaatamata sellele, et kovalentne side metaani molekulis on tugev, on side üksikute molekulide vahel väga nõrk, mis viib lõpptulemusena metaani väga madalale sulamistäpile. Joonistelt 2.33 ja 2.34 ilmneb, et süsivesinike stabiilsus ja sulamistäpp suurenevad nende molekulaarmassi suurenemisega. Mitmekordne side (joonis 2.34). süsivesinikus on reaktsioonivõimelisem kui ühekordne C-C side ja võimaldab polümerisatsiooniprotsessi läbiviimist. Joonisel 2.34.a. on esitatud keemiline side etüleeni molekulis. On näha, et kahe süsiniku aatomi vahel on kaksikside s.t. sideme tekkest võtab osa 2 elektronpaari. Kaksiksideme lõhkumisega (kaksiksideme üleviimisel kaheks üksiksidemeks) on võimalik üksikud etüleenimolekulid liita
annaabi.ee 
