09.2015 Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: Iga protsess kahandab traditsioonilisi sotsiaalpoliitilisi arusaamu, millele tööstuslik ühiskond tugineb, et toimuks paljunemine
mõttevoolu või end manifesteerivat tegevust, kindlat suunda, aega või ajastut; olulisel kohal refleksioon. 5. Mis on modernistide arvates kunsti ülesanne? Teha inimeste seniseid seisukohti iroonilisemaks ja skeptilisemaks, pigem panna neid esitama endale küsimusi kui leida tekstist vastuseid. 6. Seleta mõistet avangardistlik modernism. Avangardism: radikaalsem suund modernismis. A. elemendid pärit modernsusest kuid liialdatud, suurendatud jne. kuulub romaani keeltesse & kultuuridesse (Prantsusmaa, Itaalia). Need maad vastuvõtlikumad teoreet. probleemidele + vaatlevad kunsti ühiskondlike kalduvuste positsioonilt. Hiljem: äärmuslikumad kunsti ja kirjanduse voolud 20. saj I poolel. 7. Keda võib nimetada modernismi nn. maaletoojaks Eestis (proosas ja luules). Eduard Vilde proosas ja Gustav Suitsu luules. 8. Milline on kirjanduse/lugeja ja lugeja/teksti suhe modernistlikus kirjanduses?
suutnud, poleks ta end fasistiks nimetanud. See ei tähenda, et ta otsis tulekoldeid. See ei tähenda, et see polnud tema eesmärk number üks. See tugevdas tema põlgust Vanade Olijate ja nende argpüksliku psühholoogia vastu. Võitleja ja sõdur võttis kasutusele jõu." (Skidelsky, 1975, 358) 1932. aasta jaanuaris külastas Mosley Itaaliat, et lähemalt tutvuda fasistliku ideoloogia ja korporatiivse riigisüsteemiga. Ta oli vaimustatud Itaalia tüüpi fasismist, eriti selle modernsusest ja dünaamilisusest (Stevenson & Cook 1994, 222). Sama aasta sügisel otsustas ta Uue Partei laiali saata ja rajada oma fasistliku liikumise: British Union of Fascists (B.U.F.). Loodud organisatsioon oli tugevalt antikommunistlik ja võitles majandusliku uuestisünni eest, mille eelduseks olnuks valitsusepoolne rahastamine ja korporatism. Seni B.U.F.-i tegevust finantseerinud ja liikumise propagandategevust juhtinud lord Rothermere loobus aktiivsest tegevusest, kuna süvenesid tema
inimestel kujundada endale oma meetodid. Kas planeerimine on moderne või postmoderne? Postmodernne mõtlemine nii epohhi kui ka sotsiaalse teooriana omavad mõlemad tähtsust planeerimise jaoks. Näiteks loetakse maakasutuse planeerimist modernseks ning perioodi, milles planeerimine on tänapäeval postmodernseks. Postmodernne sotsiaalne teooria on andnud uusi võimalusi, kuidas mõista planeerimise rolli ühiskonnas vastamisi ühiskondliku kontrolli ja võimuga. Planeerimine on osa modernsusest ning peab muutuma, selleks et suudaks rohkem mõista võimusuhteid, kohalikke vajadusi ja nõudmisi. Leonie Sandercock on öelnud: ,,Tänapäeva planeerimine on mittedemokraatlik, ei arvesta rassi ega sugu ning on kultuuriliselt homogeenne." Postmodernistliku planeerimist iseloomustab läbi mõeldud planeerimine, ehk planeerija on kursis kõikide oludega selles piirkonnas, kus planeeringut hakatakse läbi viima. On samuti võtnud
Impressionism oli prantsuse maastikumaali tugevamaid perioode. Kunstnikud maalisid Pariisis ja selle äärelinnades, Normandias ning Ile-deFrance'is Seine'i ääres, maakohtades ja mererannas. Uute värviaistingute otsingul reisisid kunstnikud ringi (Claude Monet käis Normandias, Londonis, Hollandis). Sageli maaliti ühte ja sama objekti erinevatel aasta- ja päevaaegadel. Teoste pealkirju täpsustasid kohanimed, aasta- või kellaajad. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest maalisid kunstnikud hobuseid, raudteid, sildu, pargaseid, purjekaid, lippe, suitsu, taevast, pilvi, tantsijannasid, vett ja peegeldusi selles. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Impressionistid loobusid frontaalsest vaatepunktist ja sügavuseillusioonist. Nad kadreerisid pilte sageli ülalt- ja altvaates. Piirjooned, tihedus ja ruumilisus hajuvad liikumises ja valguses. Impressionistid püüdsid maalidel kujutada valguse muutlikkust ja
Jarvis, D. S. L. (2007) Risk, Globalisation and the State: A Critical Appraisal of Ulrich Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 – vt. ka lisamaterjali ’U. Beck – Riskiühiskond’ 1. Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. 2. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: Iga protsess kahandab traditsioonilisi sotsiaalpoliitilisi arusaamu, millele tööstuslik ühiskond tugineb, et toimuks paljunemine
Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. NEOIMPRESSIONISM Viimase etapina impressionismi arengus saab vaadelda neoimpressionismi, mille pooldajad rajasid oma kunsti teaduse (füüsika) saavutustele. Termini võttis kasutusele
Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süźeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ● ÉDOUARD MANET (1832 – 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult
Nietzsche modelleerib kaasaegset situatsiooni. Filosoofial tuleb oma roll leida. Räägib modernismi kriisist. Tegemist on modernismi kriitikaga. See modernismi kriitika – millisest positsioonist kritiseerib? Modernism on vastandmõiste traditsioonilisele. Selle kriitika mõte ei ole tagasi pöörduda traditsioonilise poole, vaid modernismi kriitika sellelt seisukohalt, et see pole piisavalt unikaalne, ebapiisavalt moderne tema jaoks. Tal on oma idee modernsusest. Modernism on pealiskaudne tema silmis, varjatud ja on jäänud traditsiooniliste sidemetaga seotud. Mis on selle kaasaegse modernsuse iseloomulikud jooned?: roiskunud rahu, arg kompromiss, ebapuhtus, väljapääsu puudumine, tolerantsus, alistumus, progress. Mis on hüperborealaste iseloomulikud tunnused?: tunnevad teed / „meil ei olnud mingit teed“ (lk 7) – üks asi, mida nad on oma loomult, ja teine asi, mida nad on teadlikult. On teatud
Suur osa kriitikast on endiselt aktuaalne ja selleläbi võib kirjeldada meie oma ühiskonna probleeme. Jürgen Habermas (1929) Põhiteooria on ,,Kommunikatiivse tegutsemise teooria" III (1981) Üle 1000 lk. Ta on väga viljakas ja kirjutanud suure hulga muid teoseid. Senine Frankfurdi koolkond on üldiselt olnud pessimistlik või äärmiselt pessimistlik, siis Habermase puhul hakkab sisenema mingisugune optimistlik noot ja positiivne programm. Ühes omas varases artiklis rääkis ta modernsusest kui lõpetamata projektist. Väitis, et valgustusaja ideaalne ei või sugugi mitte kõrvale heita. Probleem ei ole selles, et ideaalid ise oleks väärad vaid nende ellurakendamises. Ideaalid on vaja uuesti üles võtta, viga üles leida ja parandada. · Modernsus kui lõpetamata projekt Totalitaarseks muutunud mõistuse asemel pakubki ta välja kommunikatiivse ratsionaalsuse:
Tähtis on ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult
Tähtis on ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult
annaabi.ee 
