sentskondlikud koosviibimised jne. Tänu tehnikale arenes ka kino ning filmikunst. Sport oli ka tollel ajal populaarne, eriti tõstmine ning maadlemine. Suured muutused toimusid elamutes. Hakati rajama suuri, uuri linnajagusid ning ka modernseid elamuid.Kodusisustuses ei kasutatud enam enda tehtud mööblit või tarvikuid, vaid vahetati need spetsiaalsete kvaliteetsete töödete vastu. Elu põhimõtteliselt moderniseerus. Hakati kasutama erinevaid kodumasinaid. Igapäevaseks said õmblusmasinad, elektripliidid, külmkapid, pesumasinad jne.Levima hakkasid ka telefonid ja raadiod. Ka rõivamood muudus. Naised hakkasid pidama dieeti ning moodi läks ka poisipea ja lühemad kleidid/seelikud. Meeste rõivastus jäi traditsioonilisemaks ja konservatiivsemaks, kuigi tegi samuti läbi mõne uuenduse. Teedepeal hakkasid liikuma moodsad bussid, sõiduautod ning ka jalgrattad.
jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv vool. Sellisele väljendusrikkusele panid aluse postimpressionistid, kes olid omamoodi vahelüliks vana ja nn moodsa kunsti vahel. Sellist progressi kunstivallas vöib seletada tohutute muudatustega inimüõhiskonnas- kirik oli taandumas oma juhtpositsioonilt, teadusele oli avatud köik teed, ühiskond urbaniseerus ja moderniseerus peadpööritava kiirusega, moodi tulid erinevad parateadused, -religioonid ning arusaamad. See köik möjutas inimeste hingeelu, andis neile motivatsiooni kujutada seda, mida kunstnik ise tahab, mitte seda, mida ühiskond vöi religioon nöuab. Teravalt kajastusid kunstis ka ühiskonna valupunktid. Cubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'I töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cezanne. Mõiste
kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikas. Selleks oli aga vaja 1. emakeelset jumalateenistust, 2. emakeelset piiblit, 3. lugemisoskust. - Ümberkorraldused hariduses: 1) rahvahulkade kasvatamine luterlikus vaimus, mistõttu pidi algharidus saama kättesaadavaks kõigile olenemata seisusest ja soost. 2) õppemetoodika kohandamine lapse ealiste iseärasustega. M. Lutheri sulest ilmusid spetsiaalselt lastele kirjutatud, piltidega kaunistatud katekismused. Kogu koolikirjandus moderniseerus. 3) Oluliseks kujunes pastorite ja ametnikekaadri koolitamine, mistõttu suurt tähelepanu pöörati keskastme koolide ja ülikooli reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti phiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. - rahvakoolid lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul - ladinakool seitse vaba kunsti alamaste - gümnaasium seitse vaba kunsti ülemaste
Aga 19 sajandi keskel oli rahvas valmis muutusteks. Algus Itaalia iseseisvuseks, reformiks ja ühendamiseks oli tehtud. Seda kutsuti Risorgimentoks ja oli juhitud Giuseppe Garibaldi poolt üks suurtest kangelastest tänapäeva Itaalias. See võttis tal aega 30 aastat, kuid lõpuks 1861 aastal sündis Itaalia kuningriik. Kuigi võttis veel 10 aastat kuni sellega ühinesid kaks suurt linna Rooma ja Veneetsia. Kahjuks polnud uus kuningriik kõigile hea. Sellel ajal kui põhjaosa moderniseerus ja sai suuremaltjaolt tööstususosaks, vajus lõunaosa tagasi feodaalkorda. Tänapäeva Itaalia. Itaalased võitlesid kõrvuti inglaste ja prantslastega esimeses maailmasõjas. Kuid sõda kurnas Itaaliat majanduslikult ja seetõttu tekkinud sotsiaalse rahutuse käigus seadis end võimule Benito Mussolini ja kuulutas end aastal 1925 diktaatoriks. Mussolini juhtis Itaaliat saksamaaga kõrvuti teise maailmasõtta.
Looduslähedasele ja realistlikule maailmavaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv kunst. Sellisele väljendusrikkuselepanid aluse postimnressionistid, kes olidki omamoodi vahelüliks vana ja niinimetatud moodsa kunsti vahel. Sellist progressi kunsti vallas võib seletada tohutute muutustega inimühiskonnas- kirik oli taandumas oma juhtpositsioonilt, teadusele oli avatud kõik teed, ühiskond urbaniseerus ja moderniseerus peadpööritava kiirusega, moodi tulid erinevad parateadused.-religioonid, ning -arusaamad. See kõik mõjutas inimeste hingeelu, andis neile motivatsiooni kujutada seda, mida kunstnik ise tahab, mitte seda, mida ühiskond või religioon nõuab. Teravalt kajastusid kunstis ka ühiskonna valupunktid. Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Enamik foovidest oli läbinud neoimpressionismi etapi. Niisiis on fovism tihedalt seotud eelmise sajandi lõpu
2/3 elanikkonnast tegeles põllumajandusega ning käsitöö ja kaubandusega. Riigis oli palju erinevate rahvuste esindajaid. Majandus valitses suurmaaomand kolmandik haritavast maast kuulus suurmaaomanikule. Tööstus arenes Austrias ja Tsehhias, kus olid suured ettevõtted ja pangad. Majanduses oli suur osa väliskapitalil. Venemaa soovis seal elavate slaavi rahvaste abil oma maid suurendada. JAAPAN Keisririik, feodaaliganditega. Majandus arenes järjest kiiremini ehk moderniseerus. 1904-1905.aasta Vene-Jaapani sõda, võitjaid ega kaotajaid polnud. Jaapan sai endale Salhalini saare lõunaosa ja vabad käed Koreas ning osalt ka Hiinas. Pinged Suurbritannia ja USA'ga. VENEMAA Isevalitsus, monarhia, venestamine (Poola, Baltimaad, Soome) Romanovite dünastia valitseb tsaar, Nikolai II. Majandus arenes kiirelt, kuid seda eelkõige madala lähtetasemega võrreldes ja tänu väliskapitali sissevoolule. Samuti
haritud spetsialiste. -1986- Glasnost e avalikustamine- sõnavabaduse järk-järguline laienemine (Massimeedia laienemine; Meedias said sõna dissidendid; Meedia õiguste laienemine tõi kaasa rahva aktiveerimise; Julgeti rääkida minevikusündmustest) Glasnost=> Poliitilise elu liberaliseerimine =>Kontanktide tihenemine läänemaailmaga (Suhete tihenemisega sai sai USA'lt küsida laenu või tagastamatut rahalist abi) =>Võidurelvastumise vähenemine -Riik moderniseerus nii palju, et Gorbatšovi ideed/vaated tundusid tagurlikud. -1989-Esimesed vabad valimised NL's: 1)Valiti NL Rahvasaadikute Kongressi Institutsioon, mida varem polnud. 2)Esimest korda sai valida mitmete kandidaatide vahel. 3)2/3 Rahvasaadikute kongressist oli valitav; 1/3 Rahvasaadikute kongressist oli täidetud NL valitsuse saadikutega -Rahvasaadikute kongress valis ülemnõukogu-> ülemnõukogu valis esimest korda presidendi-> Gorbatšov. -1990-seadustati kõkide parteide võrdus
Ta ühendas kirjandusliku viljakuse kirjanduselu organisaatori ja koordinaatori rolliga. Töötas Rootsis arhiivides ja muuseumites, rajas ajakirja ,,Tulimuld" (1950-1991) ning oli selle toimetaja ja omanik. Lundis loodi Eesti Kirjanike Kooperatiiv (1951), mille juhiks ta sai. Oli ,,kirjanduspaavsti" rollis. Kangro luule on isikupärane ja mahukas ning pidev. Kangrol luules olid hämarad, müütilised maailmad. Loodusluuletaja. Tema luule moderniseerus aeglaselt. Ta koostas ja kirjastas ise oma ,,Kogutud luuletusi" I-II, kus on kokku 1230 luuletust. 21. Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. Kontekst: teadmine, et ollakse paguluses ja seetõttu peab hoidma rahvuslikku järjepidevust. Terav oli traditsiooni ja modernismi vastasseis, kuid hiljem taandus, sest prantsuse sürrealismi asemele tuli angloameerika modernism. Traditsiooni hoidmine oli iseenesestmõistetav:
I Kuningal täitevvõim: nimetas ministreid ja kõrgemaid riigiametnikud ja otsustas rahulepingute ja liidusuhete sõlmimise II Seadusandlik võim riigipäeval III Sõltumatu kohtukorraldus (vana traditisoon) Stabiilsus: riigiametnike lahtilaskmine poliitilistel põhjustel raskendatud (traditsioon ka Soomes) Rootsi sisepoliitika 1809-1865 Kuninga posititsioon tugev ja aadlikel ja kõrged riigiametnikud juhivad riiki. Majandus moderniseerus kiiremini kui poliitilised struktuurid. Ettevõtlusvabadus kehtestus 1846-64. Koolikohustus (1848). Omavalitsusreform (1862), vana kirikliku süsteemi asemele ilmalik struktuur, hääleõigus sõltus varandusest. Paljud liberaalsed reformikavad luhtuvad eliidi vastusesu tõttu (1848), kes kardab ,,ontliku alamklassi" sotsialismi. Riigipäevareformi läbiviimine (1865-66) Rootsis olid konservatiivsed struktuurid tugevamad kui teistes Põhjamaades. Uus liberaalne
Rahvuse loob südametunnistus ega ole nende ülemiste punktide ori. Millal tekkisid rahvused? Mitu koolkonda: 1. modernistid(Ernest Gellner) rahvus loodi 18.saj lõpus, kui tekkis poliitiline rahvuslik eesmärk ja kõik mis oli varem, pole tähtis. Tõmbavad võrdusmärgi poliitiliste taotluste ja rahvuse vahele. Rõhutavad veel moderniseerumise tähtsust. Rahvus sai võimalikuks alles siis, kui ühiskond moderniseerus. Rahvuse jaoks oli vaja agitatsioon, palju suurem ühiskondlik kooskäimine ja ideede vahetamine. Alles tööstuse areng, linnsatumine, hariduse kasv modernsuse tunnused tegi võimalikuks, et leivisd rahvuse ideed ja propaganada. 18.saj lõpus, 19.saj alguses ttekkis rahvus identiteedina teiste kõrvae(usuline identiteet, klassikuuluvus). Peab ka eestlasi tüüpiliseks rahvuse näiteks, kes tekkisid 19.sajandil. 2
sest niikuinii ei meeldi. (,,Ei meeldi", 1992) Ülesanne Vali üks Runneli luuletus ja kirjuta, millest see räägib. Mis on luuletuse idee, mille pärast autor muretseb, milliste kujunditega ta oma mõtteid väljendab? Milles avaldub Runneli luuletuste laululisus? 1960. aastate proosa 1960. aastatel jäi proosa luule varju ja selle muutumine oli aeglasem. Debüteerisid Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Mats Traat, Jüri ja Ülo Tuulik, Teet Kallas, Aimée Beekman. Proosa moderniseerus 1960. aastate algul. Põimiti 26 ajatasandeid, paisati segi sündmuste kronoloogia, kõrvutati ja vahetati vaatepunkte. Siiski oli kesksel kohal realistlik sotsiaalpoliitiline või -psühholoogiline romaan. Kirjutati lähiminevikust, kuid mitte täit tõde (Paul Kuusbergi "Enn Kalmu kaks mina" ja "Südasuvel", Lilli Prometi
32. Kas alaealisus on karistuse mõistmisel kergendav asjaolu? 50 Lääne tsivilisatsioon, inimõigused, rahvusvahelised koostööorganisatsioonid ja konventsioonid 1. Millise usundiga samastatakse Lääne tsivilisatsiooni? 2. Missugune Euroopa riik on õigeusklik? 3. Millal kujunes välja Lääne tsivilisatsioon ja millal see moderniseerus? 4. Miks asutati NATO? 5. Millised Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on saanud NATO liikmeks? 6. Mis on põhilised inimõigused? 7. Kellel on inimõigused? 8. Kellele kehtivad kodaniku- ja kellele inimõigused? 9. Mis on Euroopa Nõukogu põhiülesanne? 10. Kus asuvad Euroopa Nõukogu ja Euroopa Inimõiguste Kohus? 11. Millal Euroopa Nõukogu asutati ja mitu liikmesriiki seal on? 12. Miks võeti vastu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon? 13
põhjust organiseerumiseks ja lahingutegevuse vallandamiseks. Vene kodusõja põhjuseks on läbi aegade peetud ka endiste Vm valitsejate tegematajätmisi. Vm oli pol korralduselt Lääne-Eur moodsatest riikidest maha jäänud, on ette heidetud, et keisrivalitsused ei teostanud piisava järjekindlusega kiiresti demokr reforme ja aitasid kaasa enamlaste võimuletulekule. Enamlus võinuks küll tekkida demokr tingimustes, kuid ei oleks saanud nii massiliseks ehk. Vm tasapisi moderniseerus. Liikus edasi omas tempos, aga päris demokratiseerimata ka ei olnud. 1905 tulemusena tekkis ju duumamonarhia, anti kodanikuõigused, lubati erakondi jne. Enamlaste võimuletulek paiskas Vm järgmiseks 70 a-ks sügavamasse diktatuuri kui oli olnud keisrivõimu viimastel aastatel. On ka väidetud, et Vm kodusõja otseseks põhjustajaks oli Vm lüüasaamine I ms-s. Ilmselt on väitjatel omamoodi õigus, kokku varisemine maailmasõjas süvendas kõiki pol,
annaabi.ee 
