oru kõrgematel kallastel ja kõrgest puna-rohumaast, kus karjatati laamasid ja alpakasid. Selles kultuuris oli tähtsal kohal religioon. Linnad olid olulised religioossed keskused, keeruka monumentaalse arhitektuuriga, mida kaunistasid jahmatavad kujutised. Linnades tegelesid elanikud käsitöö ja kunstiga. Selles kultuuris ilmneb imetlus kaslaste kujutiste vastu. MOCHE KULTUUR 100-750 a pKr Moche tsivilisatsioon õitses Peruu põhjarannikul. Õigustatult on Moche kuulus oma kolme kultuurilise tunnuse poolest: nendeks on tohutud savitellistest ehitised, rikkalikult väljendusrikas modelleeritud ja maalitud keraamikapärand ja keeruka metallitöötlemise ainulaadselt uuenduslik traditsioon. Moche tsivilisatisooni võimu ja mõjuvõimu esindasid selle kultuuri kaks suuremat ehitist: Huaca del Sol ehk Päikese Püramiid ja Huaca de la Luna ehk Kuu Püramiid, mis mõlemad asetsevad Moche jõe alamjooksul.
Ühed vanimad Lõuna-Ameerika kultuurimälestised on ühtlasi ka kõige mõistatuslikumad ja suurejoonelisemad. Lennunduse arenedes avastati ühtäkki, et kõrbelises Nazca orus on maapinnale kantud tohutute mõõtmetega joonised, mis kujutavad küll linde, küll loomi, küll putukaid, küll taimi. Nähtavad on need ainult õhust ja jääb üle vaid mõistatada, miks küll nende loojad kilomeetritepikkuseid kraave kaevasid ja kivivalle ladusid. Moche Motsiika Kuldvaas Päikesepüramiid savikann. Chimust Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise leiukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani Lõuna-Ameerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000
Arheoloogid on kindlaks teinud erinevad arenguperioodid, mis tipnevad inkade riigiga. Esimesed kultuurid kujunesid välja umbes 1800. a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni XV sajandi keskpaigas sündisid mitmed kõrgkultuurid, mis kujunesid järk- järgult oma kindla sotsiaalse struktuuri, poliitilise ja majandussüsteemi, spetsialiseerunud käsitöönduse ning paljusid jumalaid austava religiooniga kõrgkultuurideks. Peruu kõrbesel rannikul asusid sellised riigid nagu Nazca, Moche ja Chimú. Mägedes olid Huari ja Tiahuanaco kõrgkultuurid. Ajavahemikul 1438. kuni 1534. võrsus nende kultuuride elementidest inkade impeerium. Põllumajandus oli Kolumbuse-eelsel ajal hästi arenenud. Põhiliselt kasvatati kartulit ja maisi. Peruus nägidki eurooplased esimest korda kartulit ja tõid selle endaga kaasa Euroopasse. Ma isiklikult ei kujutaks ette toidulauda ilma kartuliteta, on ju see eestlaste põhitoit. Võimalikult
Regionaalne areng Chavin'i langusega hakkasid mitmed piirkondlikud kultuurid esile tõusma, tekitades ajajärgu, mida tuntakse kui Piirkondliku Arenemise Periood või Klassikaline periood (200 eKr 900 pKr). Selle aja jooksul rajasid kultuurid, mille hulka kuulusid Moche'd (põhjarannik), Recuay'd ja Cajamarca'd (põhja mägismaa), Lima (keskrannik), Nazca (lõunarannik), Wari ja Tiahuanaco (lõuna mägismaa), tugevad piirkondlikud riigid, millest igal ühel olid unikaalsed eripärad. Moche (220 eKr 600 pKr) oli militaarne ühiskond, mis laienes mööda Peruu põhjarannikut. Nad olid osavad insenerid ning ehitasid suuremõõtmelised plonnist püramiidid, nagu näiteks Huaca de la Luna ning Huaca del Sol, ning ka muljetavaldava kõrbekastmise kanalite võrgustiku. Nad on kuulsad ka oma kaunilt meisterdatud metallurgia ning keraamika, mille parimad näited on Sipan'i Isanda hauakamber ning tätoveeritud naissoost muumia hauakamber El Brujo's asuvas Huaca Cao Viejo's, pärast
Kaugete maade kunst Islami kunst Tunnuseid: pole pilti ehk inimeste, loomade kujutamine keelatud (usk keelab kujutada; eriti jumalat); moseed (pühamud) ja minaretid; kuld või keraamika on kuplite katteks; ornament viimse piirini viidud; ehitistel kaare ja sirge vahel üles ulatuv jõnks; postid peenikesed ja kahekaupa; kõikjal keerlised matemaatilised mustrid; sinine glasuur ja kuld; koraani lugemisalus Fakte: Kaljukuppel kaljul, kus Aabraham püüdis ohverdada Isakit. Mihrab seina peal olev ehitus mosees (sopistunud uks, mis tegelikult lahti ei käi). Alhambra Granda (Hispaania) kuulsaim ehitis; sellega püüti luua paradiisi maa peal; kuulsaim koht Lõvide õu. Minaretid nõelteravad tornid. Tadz Mahal kuigi asub Indias, on tegemist Islami kunstiga Aafrika kunst Tunnused: dekoratiivsed; lapselikud; nagu Picasso näeb välja. India kunst Tunnused: pa...
mis tipnevad inkade riigiga. Esimesed kultuurid kujunesid välja umbes 1800. a eKr. Sellest alates kuni inkade esilekerkimiseni 15. sajandi keskpaigas sündisid mitmed kõrgkultuurid, mis kujunesid järkjärgult oma kindla sotsiaalse struktuuri, poliitilise ja majandussüsteemi, spetsialiseerunud käsitöönduse ning paljusid jumalaid austava religiooniga kõrgkultuurideks. Peruu kõrbesel rannikul asusid sellised riigid nagu Nazca, Moche ja Chimú. Mägedes olid Huari ja Tiahuanaco kõrgkultuurid. Ajavahemikul 1438. kuni 1534. võrsus nende kultuuride elementidest inkade impeerium. · PÕLLUHARIMINE JA MAJANDUS Põllumajandus oli Kolumbuseeelsel ajal hästi arenenud. Inkade kultuur oli üldse põlluharijate kultuur. Nad kasvatasid põldudel puuvilju, punast pipart, mitmesuguseid tomati ja kõrvitsaliike, oaliike, püha kookat, kartulit ja maisi
augustis vihmaperiood septembrist jaanuarini. Leitakse üks vaesemaid linnu Peruus. Chachapoyas- linn põhja-Peruus. Üsna isoleeritud piirkond. Kuna see on mägine ala, siis matkajad käivad seal ronimas ja seiklemas. Kuna seal on kruusateed, siis sinna ei soovitata minna vihmaperioodidel. See on Amazonase vihmametsade regiooni pealinn. Kohalikuks põllumajanduseks on suhkruroog, orhidee ja kohv. Trujillo- linn loode-Peruus, mis asub rannikul. See asub Moche jõe rannikul, mis on lähedal Vaikse ookeani suudmele Mochica Valleys. See oli ala suur eelajalooline Moche ja Chimu kultuur enne Inkade vallutamist. 6. REISITINGIMUSED Eesti kodanikud võivad Peruus viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Peruus asub Eesti aukonsul.( Estudio Francisco Espinosa Bellido) Lima 27 aadressil. 6.1 Ohud reisimisel
Lennunduse arenedes avastati ühtäkki, et kõrbelises Nazca orus on maapinnale kantud tohutute mõõtmetega joonised, mis kujutavad küll linde, küll loomi, küll putukaid, küll taimi. Nähtavad on need ainult õhust ja jääb üle vaid mõistatada, miks küll nende loojad kilomeetritepikkuseid kraave kaevasid ja kivivalle ladusid. Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise leiukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani LõunaAmeerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Moche Päikesepüramiid Kuldvaas Chimust
Lennunduse arenedes avastati ühtäkki, et kõrbelises Nazca orus on maapinnale kantud tohutute mõõtmetega joonised, mis kujutavad küll linde, küll loomi, küll putukaid, küll taimi. Nähtavad on need ainult õhust ja jääb üle vaid mõistatada, miks küll nende loojad kilomeetritepikkuseid kraave kaevasid ja kivivalle ladusid. Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise leiukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani LõunaAmeerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgeltarenenud riik püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on motsiikade inimpeade kujulised savianumad. Moche Päikesepüramiid Kuldvaas Chimust
-3. sajand eKr). See on kaugemal sisemaal, ilmselt asus sisemaa ja rannikuareaalide piiril suur rituaalkeskus, millel oli väga lai religioosne mõju. Sealt pärinevad esimesed jumaluste kujutised (El Lancon steel) ja Raymondi steel. Sellel kujutatud jumala kultus oli nii ruumiliselt kui ajaliselt lai (nt veel 17. saj andil tehti Chavini palverännakuid). Selle keskuse ümber on linn ning leiduvad ka uhked ülikuhauad. 3. -7. sjandil kujunes esimene suurem territoriaalne riik Moche Peruu põhjaosas. See ühendas mitmed jõeorud (varem oli põhimõte, et üks jõeorg üks rituaalkeskus ja ilmselt ka üks poliitiline üksus. Linnriigilaadsed?). Pealinnas Mochas oli kaks uhket ehitist valitseja palee ja rituaalkeskus. Linnasl oli suur tänavatevõrk ja ka kanalite süsteem. Linnast veidi eemalt Sipanist on leitud suurejoonelised ülikumatused (12 hauda, kolm neist eriti uhked), kuhu on kaasa pandus ka inimesi.
Asteegid uskusid ,et jumalad omakorda olid loonud maa. Selles protsessis oli oluliseim Põikese sünd. Kesk - Andid Chavin - 600-300 eKr. Levis Põhja kesk ja Lõuna Peruus kultus mille austamis objektiks oli üleloomulik kaslane.Chavinil oli akks peamist kaslast. Esimene oli jaaguar , kellel oli inimese kuju, teist nimetati kepijumalaks-suur inimkehaga kaslane kellel on nelinurkne pea. Mochica kultuur - 1 aastatuhandel taastasid Põhja- Peruu rannikul Moche jõe ääres asunud indiaanlased cahvaini kaslaskultuse.Arvatavasti oli neil teisigi loomjumalaid ja tätsustati ka kuud. Tiahuanaco Tiahuanaco linna varemed asuvad Titicaca järve ida poolsel kaldal ,praeguses Boliivias. Enamikud sealsetest ehitistest on kultuslikud.Tiahuanaco jumalat kujutas peamiselt kivist raiutud vravat ehtiv seisev figuur.Ilmselt kujutas see jumal Viracochat, kes oli inkade müütides jumal-looja. Chimu- Chimu kuningriik oli Põhja-Peruu rannikul aastasil 1200-1460
küll loomi, küll putukaid, küll taimi. Nähtavad on need ainult õhust ja jääb üle vaid mõistatada, miks küll nende loojad kilomeetritepikkuseid kraave kaevasid ja kivivalle ladusid. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 4.1.MOTSIIKA KULTUUR ( ca 1000 p.Kr) : Umbes samal ajal kui rajati müstilised joonised, esimesel aastatuhandel, tõusis esile sõjakas motsiika hõim. Nii nimetatakse neid peamise elukoha Moche järgi. Moches kõrguvad siiani Lõuna-Ameerika vanimad püramiidid, 65 m kõrgune Päikesepüramiid ja mõnevõrra madalam Kuupüramiid. Motsiikade kõrgelt arenenud ühiskond püsis usutavasti umbes 1000 ja ilmselt on nende loodud ka Chimust leitud imekaunid kuldesemed. Lausa hämmastavalt realistlikud on ka motsiikade inimpeade kujulised savianumad. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm) 4.2
Tema ametiajal tabas riigi majandust katastroof. Garcia valimislubadusteks olid muuhulgas uute töökohtade loomine ja välisinvestorite riiki meelitamine.Humala lubas riigistada tööstuse ja parandada vaeste tervishoiusüsteemi. Peruust leiti tätoveeritud naismuumia 17.05.2006 12:55 Peruust leiti tätoveeringuga naismuumia, mida arheoloogid peavad rohkem kui 1300 aastat tagasi hävinud tsivilisatsiooni parimaks säilmeks, kirjutab BBC. Muumia on umbes 30-aastane naine, kes võis kuuluda Moche hõimu kõrgkihti ning kes suri umbes aastal 450. Lisaks leiti ohvriks toodud teismelise tüdruku skelett, kellel oli ikka veel poomisnöör ümber kaela. Peruu ja USA arheoloogid leidsid muumia Peruu põhjarannikult Trujillo lähedalt kunagisest riituskeskusest El Brujost. USA Tulane`i ülikooli antropoloog John Verano ütles, et muumiaga kaasas olnud iluasjad nagu näiteks kuldehted, viitavad naise tähtsale positsioonile. Samas üllatas arheolooge naise juurest leitud sõjanuiad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
