Teine maailmasõda algas Euroopas 1939. aastal. Eestisse jõudis see 1939. a oktoobris, mil siia toodi Nõukogude sõjaväebaasid. Kas eestlased said ise oma valikuid langetada? Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. 1939. aasta septebmris sundis NSV Liit Eestit sõlmima baasidelepingu, mille alusel loodi Eestisse Punaarmee baasid. Punaarmees olid eestlased peamiselt sunniviisiliselt. Eesti mehed allusid Punaarmee mobilisatsioonile kartusest repressioonide ees, mis võinuks kõrvalehoidjate peresid tabada. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuigi oli ka teisi põhjusi. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused, kes varjusid end metsadesse, sest olid läinud lepitamatutesse vastuoludesse mõisa või kirikuga, sealhulgas ka sõjaväkkevõtmisest kõrvalehoidjaid
Kuid kõigist neist kokku tekkisid tööpataljonid Venemaale, sest sinna koondati kõik endiste Balti riikide kodanikud. Kahjuks suri aga iga neljas pataljoni saadetud mees haigustesse või ülekurnatusse. Õnneks aga moodustati 1942. aastal 8. Eesti laskurkorpus, kuhu said mehed minna tööpataljonidest. Seal oli nii eestlasi kui ka venelasi ning neid kutsuti korpusemeesteks. Seega oli eestlastel seoses Venemaaga valikuid. Nad said kas ise vabatahtlikult nendega liituda, alluda mobilisatsioonile või hoopis seda eirata ja minna metsavennaks, võideldes punaste vastu. Sakslased oli mobilisatsiooni suhtes järeleandlikumad. Nemad lasid eestlastel esialgu vabatahtlikult enda poolele sõdima tulla. Oli ka põhjust, sest neid vabatahtlikke oli. Eelkõige selle pärast, et paljud eestlased tahtsid venelastele kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Samuti liitusid sakslastega ka mõned üksused metsavendadest. Vabatahtlikest tekkis 20
diviisi vastuMetsavennad takistasid Nõukogude hävituspataljonidel põletamist ning purustamist ja hoidsid ära osa eesti meeste mobiliseerimise Punaarmeesse. Ning taastasid Eesti meeste maine ja eneseusalduse pärast 1940. aasta alistumist. Põhja-Eestis viis NSV-liit 1941 aastal läbi sundmobilisatsiooni, mille läbi viidi venemaale umbes 33000 Eesti meest. Mõned neist olid natsi vastased ja tahtsidki Saksa vastu sõdida, kuid enamus neist allusid mobilisatsioonile lihtsalt hirmust. Mõned läksid punaarmeesse ka selleks, et sealt relvad saada, ning pärast neid Eesti iseseisvuse kaitsmiseks kasutada. Need Eestlased, keda peeti ohtlikeks või ebausalduslikeks, suunati Põhja-Venemaal asuvatesse tööpataljonidesse, kus mõne kuuga suri neist kolmandik raske töö ja nälja tõttu. Päris palju Eesti mehed tormasid esimese hooga Saksa väe politseipataljonidesse. Neid üle 10000. Nad läksid sinna ühe sooviga, üritada ära
Saksamaa alla. Paljud inimsed langesid repressioonide alla. 9. Eeslased erinevates sõjavägedes ( Teine maailmasõda, 1941-1944). Iseloomustus: Eestlased võitlesid nii Saksa kui Nõukogude Liidu kui ka Soome poolel. Saksa poolele sattusid eestlased tänu sundmobilisatsioonile, eestlased tahtsid saavutada iseseisvust võideldes Nõukogude Liidule vastu ning inimesed, kes soovisid oma õpinguid jätkata. Nõukogude Liidu poolele sattusid inimsed tänu mobilisatsioonile, kuna Eesti sõjavägi oli juba aastast 1940 kuulunud Punaarmeesse. Soome poolele sattusid kuna eestlased üritasid hoiduda saksa mobilisatsiooni eest. Tagajärjed Eestile: Hakkas üksteise vastu võitlemine kuna eestlased olid laiali igal pool erinevatel pooltel. 10. Sõjategevus Eestis (1944) iseloomustus: Talvel hakkasid Idasuunast tulema Nõukogude Liit Eestile peale ja sõjategevus toimus Ida-Virumaa Sinimägedes, kus ka eestlased andsid endast parima.
Ferdinandile Tapja. Gavrilo princip Põhjuseks serbia leppimatus bosnia liitmise suhtes austria ungariga, soov luua Suur Serbia, ühendaks balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõja algus 28.07.1914 kuulitas austria-ungari Serbiale sõja. Mobilisatsioon venemaal Saksamaa kuulutas 1.aug. sõja Venemaale vastuseks mobilisatsioonole saksam Prantsusmaale sõja. Vastuseks mobilisatsioonile Suurbit. Sõja saksam Austria ungari sõja venema. Sõjaplaan Saksamaa- schliffeni plaan. välksõjaga purust prantsusm, seejärel rünnata venemaad.. välksõda. Prantsum vallutamine 39 päevaga, kogusõda 3-4 kuud. Prantsusmaa- plaan 17. passiivne kaitse strateegia. Lotringi ja Elsassi hõivamine. Sissetung Saksamaale. Venemaa- aururulli taktika e. sakslaste löömine massiga, relvastus ja väljaõpe oli puudulik ja aegunud.
miljoni suurune välislaen, mille abil korraldati ümber eesti Vabariigi rahandus ja pangandus. 01.01.1928 hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon, mis oli seotud rootsi krooniga ning mille tagatiseks oli olemas kattevara. (Laur, Pajur, Tannberg 1995). Tööstus. 1918 1919 aastail puudusid tööstusettevõtteil toorained, puudus ka turg, samuti kapital koguni palkade maksmiseks töölistele. Paljud ettevõtted seisid. 1919.a aprillis oli töötute arv kasvanud hoolimata mobilisatsioonile 14000 inimeseni. Kiratseva tööstuse elavdamiseks määras Ajutine Valitsus ettevõtteile riiklikku krediiti. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997). Tööstuse alal likvideeriti Eesti oludesse mittesobivad hiigelettevõtted, mis olid varem loodud Vene impeeriumi huve silmas pidades. Nende asemele hakati rajama väiksemaid ettevõtteid ja uusi tööstusharusid. Nii kujunes kodumaine kütusetööstus., mis rajanes põlevkivi kaevandamisel
Hollandist. Sõda ja majnduslikud raskused viisid äärmuslike voolude aktiviseerumisele. Suvel 1793 tulid Prantsusmaal võimule jakobiinid eesotsas Maximilien Robespierre’ga. Algas terror, mis käivitus pärast Marat’ tapmist juulis. Võim Pariisis läks siuliselt kommuuni ja komiteede kätte. Loodi tribunalid. Hukati ca 20 000 inimest + mässude mahasurumisel ca 40 000. 1794 aasta I poolel saavutas revolutsiooniline Prantsusmaa sõjas arvestatavat edu – suures osas tänu mobilisatsioonile, mis suurendas armee 750 000 meheni. Löödi Inglismaad merel, Preisi ja Austria armee tõrjuti Reini taha (26 juuni Fleursi lahing), okupeeriti ja annekteeriti Belgia, samuti Savoia. 9. termidoori (27-28 juuli 1794) riigipöördega kõrvaldati võimult jakobiinid. Robespierre giljotineeriti. Konvent võttis vastu uue põhiseaduse, mis hakkas kehtima oktoobris 1795. Võim riigis läks viieliikmelise direktooriumi kätte. Jäme ots riigis siirdus uusrikaste kätte, kes üha
tabamiseks korraldatud haarangutega, mille käigus piinati ja tapeti vangilangenud metsavendi ja nende perekondi, põletati talusid, hävitati vara, rööviti. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Kokku mobiliseeriti umbes 50 000 meest, kellest NSVLi tagalasse toimetati 32 000-33 000 meest, osa mobiliseerituid põgenes transpordil ning ligi 3000 hukkus teel NSVL. Eesti mehed allusid Punaarmee mobilisatsioonile kartusest repressioonide ees mis võinuks kõrvalehoidjate peresid tabada (14. juuni küüditamine oli värskelt meeles). Oma osa oli ka lootusel sõja kiirele lõpule ning ka üldisel riigitruudusel ja Saksa-vaenulikkusel. Eestlaste traditsiooniline saksa-viha ei olnud esimese Nõukogude aastaga veel kuhugi kadunud. Osa mobiliseerituist rakendati kohe teenistusse Lääne-Eestis, saartel, Valgamaal ja Hankos, 10 000 meest aga põgenes peagi koju tagasi
Suvel 1793 tulid Prantsusmaal võimule jakobiinid eesotsas Maximilien Robespierre’ga. Algas terror, mis käivitus pärast Marat’ tapmist juulis. Võim Pariisis läks siuliselt kommuuni ja komiteede kätte. Loodi tribunalid. Hukati ca 20 000 inimest + mässude mahasurumisel ca 40 000. 59 1794 aasta I poolel saavutas revolutsiooniline Prantsusmaa sõjas arvestatavat edu – suures osas tänu mobilisatsioonile, mis suurendas armee 750 000 meheni. Löödi Inglismaad merel, Preisi ja Austria armee tõrjuti Reini taha (26 juuni Fleursi lahing), okupeeriti ja annekteeriti Belgia, samuti Savoia. 9. termidoori (27-28 juuli 1794) riigipöördega kõrvaldati võimult jakobiinid. Robespierre giljotineeriti. Konvent võttis vastu uue põhiseaduse, mis hakkas kehtima oktoobris 1795. Võim riigis läks viieliikmelise direktooriumi kätte. Jäme ots riigis
ning edendada riigi suveräänsust ning riigi huve, mida nad esindavad. Neo-funktsionalistide jaoks „regulatiivse riigi“ teoreetikutele otsivad Komisjoni ametiisikud alati võimalusi, kuidas laiendada rahvusülese institutsiooni funktsioone. Esimese puhul on indiviidid alati võimu kaasatud; teise puhul on nad kaasatud bürokraatlikkuse poliitikasse. Tulemus sellele mitmekülgsele poliitikaga seonduvale poliitilisele mobilisatsioonile, peaksime olema suutlikud hindamaks strukturaalseid poliitilisi transformatsioone: läbi ühtekuuluvuspoliitika peaksid olema regioonid volitatud otse riigi keskvalitsuse poolt. Kolme hüpoteesi peaks kasutama, et täpselt kirjeldada antud poliitika valdkonda: (1) regioonid peaksid olema mobiliseeritud EU tasandil (2) ühtekuuluvuspoliitika peaks ergutama aktivismi piirkondadevahelise avalik-erasektori huvide propageerimist ELi tasandil
1) Tööstusettevõtted natsionaliseeriti 2) Mõisatest tehti ühismajandid ehk kommuunid 3) Valitses punane terror 4) Kõikide usutunnistuste pappide kui valeõpetuse laialijaotajate kontrrevolutsionäärideks ja töörahva vaenlasteks tunnistamine. 5) Kiriku ja vaimulike tagakiusamine. Murrangu põhjused: Rahvaväe kasv, vabatahtlike väeosad, juhtimisaparaadi korrastamine: Rahvaväe kasv- Tänu vabatahtlike juurdevoolule ja laienevale mobilisatsioonile ületas Rahvaväe arvukus aastavahetusel 6000 piiri ja jätkas kasvu. Mobilisatsiooni teostumisele aitas kaasa rahva meeleolude muutumine - saabuvad teated enamliku poliitika kohta kärpisid vasakpoolsust ja sundisid nägema enamlastes Vene okupatsioonipoliitika tööriistu; poolehoidu omariiklusele suurendas aga Ajutise Valitsuse lubadus teostada lähiajal radikaalne maareform. Vabatahtlike väeosad: Detsembri teisel poolel selgus rahvuslikult meelestatud
annaabi.ee 
