aastal 3 .augustil ooperilaulja ja veokijuhi perre,Los Angeleses. Talle meeldis juba lapsena muusika,ning ta tahtis saada rokkstaariks.Tema suurimateks eeskujudeks olid Led Zeppelin, Black Sabbath ja Thin Lizzy.9-aastaselt hakkas ta klaveritunde vtma ja hakkas enda venna Davidiga trumme ppima. Peale trummipinguid hakkas James huvitama hoopisgi kitarr,mida ta hakkas ppima,kui ta oli 14-aastane.Siis tegi ta endale bndi,kus basskitarri ja trumme mngisid Veloze vennad ning teist kitarri mngis Jim Arnold.Bndi nimeks sai Obsession.Obsession harjutas pidevalt Velozite garaais koos Ron McGovery ja Dave Marsiga.Jamesi pede kolis Breasse, kus ta astus Brea Olinda likooli.Seal kohtas ta trummarit,Jim Mulligani.Pidevalt mngis James sgivahetundide ajal, kuni ks pev tuli kooli Hugh Tanner oma V-kujulise kitarriga.Koos tegid nad bndi,mis sai nimeks Phantom Lord, Kim trummidel,Hugh ja James kitarridel.Bnd mngis erinevate bassistidega,kuni James kooli lpetas ja tagasi Downeysse kolis
Keres on kirjutanud maleraamatuid, sealhulgas psiva vrtusega teoseid eriti lipu- ning vankrilppmngust. Lppmngu ksitlev "Praktische Endspiele" (Hamburg 1973) kuulub maailma sellealase kirjanduse paremikku. Teoseid: "Malekool" I-III (1948-1955), "Maailmameistri turniir Haag-Maskva 1948" (1949), "Valitud partiid 1931 - 1958" (1961), "Maleaabits" (1969, Kereselt lppmngude osa, raamatu avangu ja keskmngu osa Iivo Neilt), "4x25" (1975, koos Iivo Neiga). Kerese vljakujunemisel mngis suurt osa kirimale, mida ta mngis armastusega ka hilisemas eas. Keres tegutses ka maleproblemistina.
M- the jutt Miina mngis Madisega murul malet, mtiskledes moosisaiadest. Mdus mnusalt mngides mni minut, misjrel Miina Madise mtted mngult minema meelitas. Miina marrsis Madisega metsa maasikale. Mnusa mminaga meisterdasid mlemad maasikates maitsva metsmaasika moosi. Madis mugis Miinaga magusaid moosisaiu, mis maitsesid mnikord miskiprast mango maitseliselt. Mni minut mugimist, misjrel mlemad mnusa muigega musta maasturisse marssisid. Maasturis mngisid mudilased mnguasjadega, mis mlemale meeldisid. Mnguasjadega mngides mdusid minutid meeletu mhinaga. Mngimine muutus mudilastele mttetuks, misjrel mlemad meelsasti magusaid moosisaiu mnuga mugima marssisid.
Mark Twain "Tom Sawyeri seiklused" 1. Miks kass lillepotid ra lhkus? Mida Tom kassile tegi? Jutusta sellest. 2. Kes oli Becky isa? (amet) 3. Miks Tom ja Huck sel surnuaeda lksid? 4. Kellega Tom merervleid mngis? Nende merervlinimed. 5. Mis oli merervlite parool? 6. Mida thendab,et merervlid viibisid oma matustel? 7. Miks ei avastanud Indiaani Joe Tomi ja Hucki,kui nad vanas majas olid? 8. Kus sid Tom ja Becky " pulmakooki " ? 9. Milline kirjanduskangelane tahtis Tom olla? 10. Kes oli Mary Tomile? 11. Milline Tomile kuuluv asi oli firma " Barlow" oma? 12. Mille eest sai phapevakoolis piibli? 13. Kuidas sai kokku koguda kaotatud marmorkuulikesi? Jutusta poiste teooriast. 14
Kujunes KESKKLASS krge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt krge sissetulekuga inimesed, kes ttasid ametnikena broodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- vi nustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lhendas ka INIMESTE ELUSTIILE. Tstushiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine htlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme ldine tus, kuid erilist rolli mngis MASSTOOTMINE JA MASSIKULTUUR. Raadio, televiisor, telefon ja klmkapp polnud eurooplastele ning ameeriklastele enam mingid luksuskaubad. Nende omamine oli jukohane enamikule. Ka kultuuritarbimine htlustus tnu heli- ja videotehnika kiirele arengule. MASSIMEEDIA kujunes postindustriaalse hiskonna lahutamatuks tunnusjooneks. Raadio- ja televisioonisaadetel oli ks auditoorium, kuhu kuulusid peaaegu kik, lihttlisest juka rimeheni.
EESTI MUUSIKA 60-ndad - 80ndad aastatel. Eesti levimuusika algusaastaks vib lugeda aastat 1925, kui Kurt Strobeli eestvtmisel loodud ansambel The Murphy Band mngis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika. Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, klades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist kratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lklaulud Boris Krver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest vib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist.
seletavais vi usuimesid kujutavais msteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mngiti korraga mitmel srjalt pstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mngulisi lugusid pahede ja vooruste vitlusest. Kunstide ldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Judsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast prineb Euroopas tavapraseks jnud nn. karplava. Rmekoomiline laadateater (commedia dell'arte) mngis philiselt vljas; rndnitlejad, kellest igaks kehastas ht kindlat tpi, improviseerisid: mtlesid teksti vlja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes itsele William Shakespeare'i eluajal. Prantslast Molire'i peetakse tnini heks sravaimaks komdiate autoriks. Hispaania nitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18
vlja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis Kevadest film. Filmi reissriks sai Arvo Kruusement. Thtsamaid tegelasi valiti nitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (petaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kigile vga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mngis Kevade filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid tis poisike, siis sobis ta vga hsti Tootsi rolli. Kuid asjaolu, mis Tootsi filminitleja vlja vahetati, oli see, et filmivtete ajal toimus poiste kaklus, kus ka Riho osales. See ei meeldinud kellelegi ja otsustati, et Rihot enam nitlema ei lubata. Rihol endal on sellest vga kahju, et tema asemel sai kuulsaks hoopis Aare Laanemets
kus sattusin vihma kest rsta alla. hel peval leidsin,et kogu mu elu on nurjunud, tahtsin korraks nha veel vaid kahte kuuske Siimu karjamaal,kus me koolist tulles salamahti poistega suitsu tmbasime. Minust ji maha mrdunud sombreero troopikaje kaldale ja ks lind tegi temasse pesa. Alviine Birkenbaum Mu isas olevat surnud hobusevargana vanglas. Ema rkis,tal olnud mustad likivad juuksed. Mul olid ka mustad juuksed ja sale piht, seda rkis mulle Udu sulane Jaan, kui ta ehale tuli ja kannelt mngis. Olin kaelakandmisest saati ttdrukuks, kandsin lbi pori ja lume vett ning sma viieteistkmnele lehmale. Stta minnes kinkis Jaan mulle sinise rtiku. hel kiilasjisel hommikul prantsatasin kaelkookudega ue maha, nikastasin selja ega klvanud enam tallu. Jaan saatis Karpaatidest kirja, mis lppes snadega:Oota mind,sirguke. Teine kiri oli venekeelne,selles oli surm. Asusin kirikuklla,hda petas mu mblema. mblesin palju palituid,kleite ja jakke Harala vasemale rahvale.
Joonas tunneb end ta surmas sdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. nneks jrgmine pev tleb petaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et Gunnar pdes leukeemiat ning oleks nagunii varem vi hiljem surnud. Joonas oleks hea meelega koha Gunnarile andnud, kui oleks teadnud, et ta peb leukeemiat. Rootsis pidid nad kaua sitma, kuni lpuks kohale judsid. Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere tiesti ebanormaalne. Niklas mngis pevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Niteks esimesel htul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale livihaseks. hel peval mindi kunagisse hbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin hel hetkel mitte kuskil neid enam ei ninud, pgenes ta metsa. Evelini kadumist mrgati alles tkk aega hiljem ja siis oli ka mrkajaks Liana
Keisrit sai lihtrahvas nha ainult pidulikel rongkikudel. Vana-Rooma kombe kohaselt pidid keisri ametisse nimetama armee, senat ja rahvas. Keiser vannutati Konstantinoopoli hipodroomil. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist vrvi kaarikuvistkonda toetati. Et turvaliselt vimul psida, pidi keiser rahva meeleolusid arvestama. Paljud keisrid kukutati vimult, mned tapeti, teised vigastati, kolmandad aga torgati pimedaks. Uute keisrite valimisel ja ka nende kukutamisel mngis suurt solli ihukaitsevgi. Pikka aega polnud Btsantsi keisrivim pritav. Keiser mras ise endale jreltulija. Uue keisri kroonis Btsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh. Keisrivimu prandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles XI sajandist alates. Keisrile allusid mitmesugused riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad. Mnikord nnestus ka madalat pritolu meestel tnu heale haridusele teha karjri riigiametnikuna. Btsantsi sjave tuumiku moodustas antiikaja lpul palgaarmee. Maa jagati
Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise anri arendajaks. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Kmneaastane Pjotr pandi igusteaduste kooli. Sellest "brokraatia taimelavast" oli vimalik saada vhe kasulikku. Eemalolek perest oli talle vga raske. Haridus, mille Taikovski seal omandas, oli heklgne.Kuid just siin hakkas ta tsiselt tegelema muusikaga, mida anti soovijatele. pilased kogunesid tihti muusikatuppa ja kuulasid seal Taikovskit, kes mngis vga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris. 1852.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Taikovski vttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kndingerilt. 1854. aastal suri Taikovski ema koolerasse. Taikovski on elnud, et see mjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Lpetanud 1859. a. ppeasutuse, sai Taikovski titulaarnuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tst vabal ajal klastab ta teatrit, eriti ooperit. Kige sgavama mulje jtavad talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja
kopsaka summa. 20. veebruaril 1981, Kurti 14. snnipeval, ostis Kurt oma esimese kitarri. Sellest hetkest peale ritas ta luua oma enda muusikastiili. Ta hakkas ka rohkem ringi liikuma Seattle all-linnas. (E. Morna, Nirvana mudased legendid, Phapevaleht, 6. oktoober 1994, A10) 1985. a. mni ndal enne kooli lpetamist visati ta sealt vlja. Kurt leidis kll mitmeid tkohti, kuid helgi ta neist kaua ei psinud. 1986. a. kohtus Kurt Cobain Chris Novoselicuga. Nad lid bndi, kus Kurt mngis kitarri ja laulis ning Chrisi hooleks jeti bass. Algul Kurt ei soovinud laulda, vaid ksnes rtmikitarri mngida, kuid kui ta toas kitarri mngis tundis ta, et ta peab ise lugusid tegema ja ka neid esitama.( Natuke Nirvanast, Meie Meel, 4. november 1998, lk. 8) 1987. aastal loodi Nirvana ja juba 1991. aaastal saatis neid suur edu. Kurt vihkas Nirvana rahalist poolt ning ta isegi kutsus inimesi les mitte nende kontserditele tulema. Kurti halb komme kitarre ja muid bndi aparaate puruks
kiirelt saabuva talve sinerdav valgus,ja kuigi plika oli sna kindel,et nad teda ikka veel jlgivad,ronis ta puu otsast alla ning hakkas katkist kelku enda jrel lohistades koju minema.Paar korda vaatas ta selja taha,vpsatas juba samme kuuldes,aga ta ei pannud jooksu,vhemalt mitte enne,kui keeras oma kodutnavale. Lk 354 Teksti autor:Eeva Park Sisukokkuvte:Hea lugu kellegi lapseplvest,kes rkis oma talvermudest ja poistest,kellega ta mngis. Tuhat ja kaks d Ma unustasin karjatada,kuigi vib-olla siiski karjatasin,rgatasin looma kombel kurgu phjast,kuid ise ei kuulnud seda,sest hiljem nis,et ma lihsalt seisin seal,vahtides suu ja silmad prani meest,kelle siluett vast esimest nrka hommikuvalgust llatavalt selgesti taeva taustale joonistus.Ma olin peo haripunktil laevatekile meretuult ahmima koperdanud,ma olin just niipalju
mänguteooriatele ja juhib teatriteooriate juurde. See on äsjase teatriuuenduse kogemuse isiklik läbikirjutus, sel omaette ajalugu. tekstisünnil Unt kirjutab mitu varianti teksti järjest. Esimene variant on dokumentaalne, kirjutab minitekstide ahela, kus ta teatrikogemust jagab, sellega pole midagi hullu, tagantjärgi nähakse probleeme. Isiklikest teatrikogemustest kasvab välja "Via regia" esimene variant. Esimeses variandis tegelased õigete nimedega, Unt mngis elu ja kunsti piiril. Tekstilises mõttes ei ole nii kaasavedav kui mõni teine, teatriloolased pöörduvad siiski selle poole tagasi. Muutused juhivad Unti postmodernistliku Undi põhiossa. Kust päris postmodernistlik Unt algab, jääb lahtiseks, aga võib arvata, et 70ndate keskpaigaks on ta kohal. Selle Undi esindusteos ja üldse Undi esindusteos on "Sügisball" 1979. Tõlgitakse soome ja skandinaavia keeltesse. Unt ei saa ilmakuulsaks
annaabi.ee 
