V2 = 1,2cm3 Püld = 103300Pa T = 295,15K RH = 42% V3 = |1,2-9| = 7,8cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutan reaktsioonil eraldunud vesiniku mahu normaaltingimustel. V0 = (Püld (PH2O (PH2O * RH / 100))) * V3 * T0 / P0 * T V0 = (103300 (2639,8 (2639,8 * 42 / 100))) * 7,8 * 273,15 / 101325 * 295,15 = 7,25cm3 = 0,00725dm3 Leian katses reageerinud metallitüki massi. m = V0 * M / 22,4 m = 0,00725 * 24,3 / 22,4 = 0,00786g Arvutan katse suhtelise vea. % = (saadud mMg tegelik mMg / tegelik mMg) * 100 % = (0,00786 0,008 / 0,008) * 100 = 1,75% Kokkuvõte ja järeldused: Katse eesmärgiks oli õppida gaasiliste ainete mahu mõõtmist ning hiljem tulemuste põhjal arvutuste tegemist. Kuna suhteline viga oli väike, võib katset lugeda õnnestunuks. Viga võis tekkida bürettide ebatäpsel tasapinnale liigutamisel või soolhappelahuse liiga väikse koguse kasutamisel.
märgitakse võimalikult täpselt üles näit ühelt büretilt (V 1) ning seejärel kukutatakse metallitükk lahusesse ja jälgitakse, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui nivood enam ei muutu, lastakse eraldunud vesinikult 2-3 minutit jahtuda. Seejärel liigutatakse bürette üles-alla nii, et vee nivood oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja loetakse samalt büretilt uus nivoo nait (V2). Katseandmed: Magneesiumi molaarmass MMg = 24,31 g/mol Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1= 8,91ml Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni V2= 18,32 ml Eraldunud vesiniku maht V = |V - V| = 9,41 ml Gaasi rõhk büretis Püld = 101600 Pa Õhurõhk P = 101600 Pa Õhutemperatuur to= 21 oC = 294,15 K Veeauru osarõhk temperatuuril PH20= 18,7 mm Hg = = 2493,1283 Pa
märgitakse võimalikult täpselt üles näit ühelt büretilt (V 1) ning seejärel kukutatakse metallitükk lahusesse ja jälgitakse, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui nivood enam ei muutu, lastakse eraldunud vesinikult 2-3 minutit jahtuda. Seejärel liigutatakse bürette üles-alla nii, et vee nivood oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja loetakse samalt büretilt uus nivoo nait (V2). Katseandmed: Magneesiumi molaarmass MMg = 24,31 g/mol Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1= 8,91ml Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni V2= 18,32 ml Eraldunud vesiniku maht V = |V₂ - V₁| = 9,41 ml Gaasi rõhk büretis Püld = 101600 Pa Õhurõhk P = 101600 Pa Õhutemperatuur to= 21 oC = 294,15 K 101325∗18,7
= 0 m= V0=6,57ml=0,00657dm3 M 22,4 dm 3 22,4 [ ] mol 0,00657 l∙ 24,3 g /mol MMg=24,3g/mol m= =0,00713 g=7,13mg 22,4 g /mol 3)Katse suhteline viga: saadud m −¿ tegelik m ∙100 Mg Mg Saadud mMg=7,13 mg tegelikm Mg
Seega: V0 = [817,57-(18,7mmHg (18,7mmHg * 0)/(100) * 6,7cm³ * 273K] / [760 * (21+273)] = 6,54 cm³ Teisendan: 6,54cm³ : 1000 = 0,00654dm³ = V0 2. Reaktsioonivõrrandit aluseks võttes arvutan katses reageerinud metallitükimassi kasutades võrdust. Magneesiumi molaarmass on 24,3 g/mol. [m(g) / M(g/mol)] = [V0(dm³) / (22,4 dm³/mol)] Seega: [m(g) / 24,3g/mol] = [0,00654 dm³/ 22,4 dm³/mol] m = 7,06 g Seejärel arvutan suhtelise vea valemiga: % = (saadud mMg - tegelik mMg) /(tegelik mMg) * 100% % = 5,47 % Kokkuvõte Katse on edukalt tehtud
= 295K) (Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele): p H 2 V T ° V° = p° T Avogadro seaduse järgi saab leida vesiniku moolide arvu (Avogadro seadus.Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule): V° nH 2 = Vm Vesiniku moolide arvu järgi leitakse Mg moolide arv ning seejärel saab leida magneesiumi massi: mMg = nMg · MMg Teades tegelikku magneesiumi tüki massi, leitakse suhteline viga: mõige - m Mg 100% % = mõige Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kasutatud on: · vahetut mõõtmist · ideaalgaaside seaduseid
Vesiniku maht normaaltingimustel V°= ------------ , kus T- toatemperatuur P°T P°-normaaltingimustele vastav rõhk P-rõhk Molekulmass Mr= m/n , kus m- mass (g) n- moolide arv (mol) Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 7,29 mg magneesiumi metallitükk. Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katseandmed: Püld- 102 400 Pa mmg- 7,29 mg V1= 23 ml V2= 15,3 ml T= 295,15 K T°= 273,15 K Mr= 24,3 - magneesiumi molekulmass (ühikuta suurus) pH2O- 19,8 mmHg Eraldunud vesiniku maht: V= |V2-V1|= |15,3-23|= 7,7 ml= 0,0077 dl Leian veeauru osarõhu temperatuuril t°: 101 325 Pa - 760 mmHg x Pa - 19,8 mmHg x= 101 325 Pa · 19,8 mmHg/760 mmHg2639,78 Pa Vesiniku maht normaaltingimustel: (102 400 Pa-19,8 Pa) · 0,0077 dl· 273,15 K
Seega: Püld = PH2 + PH2O + PHCl Vesiniku rõhu arvutamiseks mahus V3: PH2 = Püld - PH2O - PHCl HCl rõhk 10%-se soolhappe lahuse kohal on väikene, et võib jätta arvestamata. PH2O suurus sõltub õhu relatiivsest niiskusest (RH). Kui RH = 100%, on PH2O suurus 0 ja PH2 = Püld. Üldjuhul Reaktsiooni eraldunud vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutasin juhendis antud seost: P0 =101325 Pa T0 =273K Mg metlltükki massi arvutamine Tegelik mMg=8,5mg Kokkuvõtte: Katse eesmärk oli täidetud ehk Mg metalltükki mass oli leitud. mMg=8,13mg. Katse veaks oli -0,37mg ehk -4,35%, mida saab põhjustada ebatäpsuse näitude lugemises ehk raske silma järgi võtta nii täpsuse näite. Vea põhjuseks võiks ka olla see, et, seade ei olnud väga hermeetiline ehk sellepärast mingi vesiniku maht oli kadunud. Teiseks põhjuseks saaks olla see, et näit võib oluliselt muutuda isegi väikeste liigutuste mõjul, ehk siis
p H 2O 760 mmHg Veeauru osarõhk temperatuuril t° (tabel 1.1) = 19,8 mm Hg = = = 2639,78Pa Leida magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl → MgCl2 + H2 ↑ V 0 l nMg nH 2 22,4 l / mol mMg n Mg M Mg mMg n Mg M Mg Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada seost, mis esitatud valemis 1.25: V 0 102,6 1000 2639,78 8,6 10 3 273,15 0,00785l 101325 295,15 0,00785
dm 3 2 294,7 K ×764,3 mmHg 2) Reaktsioonivõrrandit aluseks võttes arvutan katses reageerinud metallitüki mass kasutades võrdust: m V V ×M = 0 ⇒ m= 0 M 22,4 22,4 g 5,365 ×10−3 dm 3 × 24,3 mol mMg = =0,005820 g=5,82mg dm 3 22,4 mol Leian suhtelise vea: mTegelik =6,3 mg mMg −mTegelik ∆= ×100 mTegelik |5,82 mg−6,3 mg| ∆= × 100 =7,62 6,3 mg Kokkuvõte Pärast katse läbiviimist ning andmete analüüsi sain vastuseks, et magneesiumitüki mass on 5,82 mg
PH2 = 101 700 – 2639,8 = 99 060,2 (Pa) Vesiniku mahu viimine normaaltingimustele: ( Püld – PH20 ) * V * T0 V0 = ────────────── P0 * T 99 060,2 * 8,24 * 273,15 0 V = ──────────────── = 7,46 (ml) = 0,00746 (l) 101 325 * 295,15 V 0,00746 n = ── nH2 = ─────── = 3,3*10-4 (mol) Vm 22,4 m=n*M mMg = 3,3*10-4*24,3 = 8,02 * 10-3 (g) = 8,02 (mg) Süstemaatiline viga: ∆ = mMg – 8,7 ∆ = 8,02 – 8,7 = -0,68 Suhteline viga: │mMg– 8,7│* 100% ∆% = ─────────────── % 8,7 0,68 *100% ∆% = ──────── = 7,8% 8,7 Järeldused Katse eesmärgiks oli leida magneesiumi tükikese mass katses eralduva vesiniku hulga järgi.
P T 760mmHg 294,15K 734,36mmHg 6, 65ml 273,15K = = 5,9669ml = 0, 00597dm3 760 mmHg 294,15 K Leian magneesiumi moolide arvu seosest V0 0, 00597dm3 nH 2 = nMg = = = 0, 000267mol 22, 4mol / dm3 22, 4mol / dm3 Arvutan magneesiumi massi. Mg +2 HCl MgCl2 +H 2 mMg nMg = mMg = nMg M Mg = 0, 000267 mol 24,31g / mol = 0, 00649 g = 6, 5mg M Mg Magneesiumi tüki nr 159 tegelik mass oli 6,3 mg. Arvutan magneesiumi tegeliku ja katses saadud massi vahe = 6,5 - 6,3 = 0, 2 ja katse suhtelise vea 0, 2 mg 100% % = = 3, 2% 6,3mg Kokkuvõte Katse eesmärk sai täidetud. Katse käigus oli näha vesiniku eraldumise protsess ja võimalik mõõta
0 (P üld − p H O )⋅V⋅T 0 (102800−2640)⋅0,0105⋅273,15 V = 2 = =0,0096 L 0 P ⋅T 101325⋅295,15 Leida moolsuhe reaktsioonivõrrandi põhjal, Mg + 2HCl→MgCl2 + H2 See on 1:1, järelikult nMg=nH2. Leida Mg moolide arv nMg V 0 0,0096 n Mg = = =0,00043 mol 22,4 22,4 Leida Mg mass mMg. mMg=nMg∙MMg = 0,00043∙24,3 = 0,010449 g=10,4 mg Arvutada kaste süstemaatiline viga arvestades, et õige vastus on 9,9 mg Δ=│10,4 – 9,9│= 0,5 ning katse suhteline viga. 0,5 Δ %= ⋅100 %=5 % 9,9 Kokkuvõte ja järeldused Süstemaatiline ja suhteline viga ei olnud väga suured. Vead võisid sisse tulla arvutamisel ümardamisel ning katseandmete ebatäpsel lugemisel. 7
V0= 100 P0 xT 2,33 kPa x 46,8 (102,6 kPa−(2,33 kPa− ))x 0,013 dm ³ x 273,15 K V0= 100 = 0,0121 dm³ ¿ ¿ 101,325 kPa x 293,15 K Arvutan vesiniku moolide arvu: n=V0/22,4 dm³/mol n= 0,0121 dm³/22,4 dm³/mol=0,00054 mol Arvutan magneesiumi massi: mMg = 0,00054 mol x 24,3 g/mol= 0,013g=13mg Katse viga, kui tegelik Mg mass on 7,9 mg ∆=13 mg−7,9 mg=5,1 mg 13 mg−7,9 mg ∆= ∗100 =64 7,9 mg 6. Kokkuvõte/ järeldus Töö eesmärgiks oli magneesiumi massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Esimesel ja teisel katsel ei suutnud ma tagada seadme hermeetilisust. Kolmandal katsel see küll õnnestus, aga katse kukkus siiski läbi. Katse ja arvutuste abil leitud magneesiumi
Veeauru osarõhk temperatuurist t0: pH20 = 18,7 * 1000 = 18700 Pa * pH2O mmHg = 210C = 18,7 mmHg Katseandemte töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutada reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel kasutades valemit: V0 V0 0,00436 dm3 Reaktsioonivõrrandit aluseks võttes arvutada katses reageerinud matallitüki mass kasutades võrdust: m= * MMg[g/mol] m 0,00436 dm3 Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 24,3 g/mol 22,4 dm3/mol Kokkuvõte ja järeldused: Süstemaatiline viga: = 6,0 4,72 = 1,28 mg = (1,28/6,0) * 100 = 21 % Vastuste erinevused võisid tekkida mõne väikse vale mõõtmise või mitte õigetes tingimustes katsete tegemise tagajärjel. Põhjuseks võib olla ka valearvestus.
V = 101325 293,15 = 7,19 cm3 = 0,0072 dm3 Reaktsioonivõrrandit aluseks võttes arvutame katses reageerinud matallitüki mass kasutades valemit: Mg + 2HCl MgCl2 + H2 V0 m(Mg) = 22,4 M(Mg) 0,00719 24,3 m(Mg) = 22,4 = 0,0078 g = 7,8 mg Kokkuvõte ja järeldused Süstemaatiline viga = 7,8 mg 8,1 mg = -0,3 mg Suhteline viga |mMg -8,1|100 0,3 100 % = 8,1 ; % = 8,1 = 3,70 % Vale vastus võis tekkida sellepärast, et vesinik on kerge gaas ja ta võiks lenduda läbi väikese augu korgis. Samuti põhjuseks võivad olla arvutuse vead ja ebaõiged lähteandmed.
( Püld−PH 2O )∗V∗T 0 V0 ¿ P 0∗T 101325 Pa – 2333,14 Pa 760 mmHg – 17,5 mmHg ( 103600−2333,14 ) Pa∗0,0082 l∗273,15 K V0 ¿ =0,0076 l=¿ 0,0076 dm3 101325 Pa∗293,15 Reaktsioonivõrrandit aluseks võttes arvutada katses reageerinud metallitüki mass kasutades võrdust: V 0 [dm3] m= 22,4 [dm3 /mol] * MMg [g/mol] 0,0076 dm 3 m= 22,4 dm 3 /mol * 24,3 g/mol = 0,00824 g = 8,24 mg Vastus: Vastavalt arvutustele tuli metalltükk massiga 8,24 mg. Kokkuvõte ja järeldused: Arvutada katse süstemaatiline viga. |8,7−8,24|∗100 ∆% = 8,7 = 5,3% Viga vastuses võiks tekkida mõne lähteandme vales mõõtmises.
Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Katseandmed Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 11,7 Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 5,4 Eraldunud vesiniku maht V = | V2 V1 | = 6,3 Püld = 100200 Pa Temperatuur T = 293,15 K pHO = 17,5 mm/Hg=2333,14 Pa P=101325 Pa T=273 K Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Püld gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel. V= V==5,9 cm Mg + 2HCl MgCl2 + H2 n= m=N*M nmg===0,00026 mol mmg=0,00026*24,31=0,0064=6,4 g Kokkuvõtte või järeldused Magneesiumitüki kaal oli teoreetiliselt umbes sama nagu oli uuritud katse käigus. Vea põhjuseks võib olla mõõtmiste ebatäpsused, millised oli tehtud silma järgi.
V = 2 = =0,0067 L 0 P T 101325 Pa∙ 295,15 K Arvutan vesiniku ainehulga V 0 0,0067 L nH = = =0,00030 mol 2 Vm 22,4 L Tean reaktsioonivõrrandi järg, et n(H2) = n(Mg), see tähendab, et nMg = 0,00030 mol Arvutan magneesiumi massi moolide arvu järgi mMg =n ∙ M =24,3 g ∙ 0,00030 g=0,00729 ( g )=7,29 mg Arvutan katse süstemaatilise vea E A =7,5 g−7,29 g=0,21 g Arvutan katse suhtelise vea 0,21 g ∙ 100 ES = =2,8 7,5 g Kokkuvõte Töös jälgiti magneesiumi reaktsiooni soolhappelahusega ning määrati magneesiumi mass reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Esines üsna suur viga leitud massi ja magneesiumi tüki õige massi vahel
jälgime nivood büretis. Nivoo järgi saame teada eraldunud vesiniku, kus see on ka veeauru. Leiame metalli massi. Reaktsiooni võrrand Mg + 2HCl → MgCl₂ + H₂ Katse tulemused Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1= 10,9 ml Vee nivoo büretil pärast reaktsiooni V2=3,4 ml Eraldunud vesiniku maht V=|V2-V1|= 7,5 ml =0,0075 L = 0,0075 dm3 Gaasi rõhk büretis Püld=103 200 Pa Temperatuur t=22o => T= 295 K Veeauru osarõhk temperatuuril to= PH2O= 19,8 mmHg=> 2639,8 Pa MMg=24,3 g/mol Katseandmete töötlus ja analüüs V=|V2-V1| =>V= |20,4ml-14,2ml|= 6,0 ml= 0,0075 dm3 Veeauru osarõhk pH2O = 19,8 mm Hg 101 325 Pa – 760 mm Hg x Pa - 19,8 mmHg 101325 Pa∗19,8 mm Hg x= =2639,8 Pa 760 mm Hg pH2=Püld-PH2O =>pH2= 103 200 Pa – 2639,8 Pa= 100 560,2 Pa 1.Eralduva vesiniku maht ( P ü ld−PH 2O )∗V∗T ˚ (774−19,8)∗7,5 ml∗273,15
P0 = 101325 Pa rõhk normaaltingimustel Püld = gaasisegu rõhk süsteemis = õhurõhk mõõtmishetkel ( 100400 Pa 2493,13 Pa ) 6,6 10 3 dm 3 273,15 K V0 6,1 10 3 dm 3 101325 Pa 294,15 K Leida reaktsioonivõrrandi põhjal magneesiumi moolide arvu. Mg 2HCl MgCl2 H 2 V 6,6 10 3 dm 3 nH2 3 0,29 10 3 mol n Mg Vm 22,4 dm / mol mMg M n 24,3 g / mol 0,29 103 mol 7,047 103 g 7,047 mg Tegelik mass magneesiumitükil oli: m=6,3 mg 7,047 mg 6,3 mg 0,75 mg Suhteline viga on seega: 0,75 mg % 100% 11,9% 6,3 mg Kokkuvõte või järeldused: Katse eesmärgiks oli leida magneesiumi tükikese mass katses eralduva vesiniku hulga järgi. Magneesiumitüki kaal oli suhteliselt lähedane teoreetilisele kaalule, järelikult katse õnnestus. Vea
ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Katseandmed. Vee nivoo büretil enne reaktsiooni: V1=10,11 ml Vee nivoo peale reaktsiooni: V2=2,01 ml Eraldunud vesiniku maht: V=|V2V1|=8,3 ml = 0,0083 l = 0,0083 dm3 Gaasi rõhk büretis: Püld= 102400 Pa Temperatuur: t°= 293 K Veeauru osarõhk temperatuuril t°:pH2O= 19,8 mm Hg 2639,78 Pa Magneesiumi molaarmass: MMg=24,3 g/mol Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutada reaktsioonivõrrandit Mg+2HClMgCl2+H2 aluseks võttes eraldunud vesiniku mahu (V2V1) järgi katseks antud metallitüki mass. Selleks leida veeauru osarõhk toatemperatuuril Leida vesiniku osarõhk Viia vesiniku maht normaaltingimustele: Arvutada vesiniku moolide arv. Reaktsioonivõrrandist tuleneb, et magneesiumi moolide arv vastab vesiniku moolide
Sparta naised liikusid ja tegutsesid väljaspool kodu, sest neil polnud tarvis teha koduseid tööd, isegi mitte kududa. Sparta naised olid füüsiliselt tugevad ja terved ning intellektuaalselt aktiivsed. Neil oli selgelt võimu just kultuurivallas. Spartas käisid õed ja vennad üheskoos tantsimas ja treeningutel, et tüdrukud olid ebatavaliselt hästi toidetud ning tüdrukud ja poisid olid perekonnas võrdväärsed. Naise ülesanne Spartas oli sünnitada polisele terveid sõjamehi mmg õpetada oma lastele võistluste füüsilise tugevuse imetlust. Spartas polnud bioloogiline isadus ja seksuaalne truudus eriti olulised. Naisi võidi isegi laenata, nii et abielutruudusetus polnud kuritegu. Naised olid psühholoogiliselt valmis oma eesõigustest kinni hoidma, säilitama õigusi varandusele ja maaomandile. "Sparta naised öeldakse olevat liiga ülbed ja mehelikud isegi oma abikaasade vastu ja kasutavad sõnaõigust vägagi tähtsated küsimustes." Hellenistliku ajastu naine
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja
tugevatoimelisi happeid (H2SO4, H2SO3). Neid sattub õlisse järgnevalt: põlemiskambrist SO2, SO3, pääsevad gaasilisel kujul läbi kolvirõngaste karterisse. Karteris ühinevad nad veeauruga ja tekivad happed SO3 + H2O = H2SO4 3SO2+H2O = H2SO3 ja karteris tekkinud väävelhapped satuvad karterist õli hulka. Kui õli on teatud happelisuse, mida iseloomustatakse happa arvuga, siis tuleb teostada õli vahetus. Happearv määratakse 1g õlil, millele lisatakse KOH nii palju mmg kuni õli muutub neutraalseks ja seda kogust nimetataksegi happearvuks. HANGUMISTEMPERATUUR See on tähtis näitaja mootori käivitamisel külmal aastaajal VEESISALDUS Vesi soodustab õli hapendumist, tekitab õliga segunemisel emulsiooni, mis on halva määrimis omadustega, ummistab filtreid. Õli kuumutamisel üle 100°C õli omadused paranevad. ÕLILISANDID Mineraalõlid koosnevad baas ehk toorõlist ja lisanditest. Lisandeid lisatakse, et parandada baasõlide omadusi
Vai - Vaivara Vän - Vändra Sa - Saaremaa Lüg - Lüganuse Pha - Püha Var - Varbla Äks - Äksi Saa - Saarde Mar - Martna Phl - Pühalepa Vig - Vigala Pä - Pärnumaa San - Sangaste Mih - Mihkli Pil - Pilistvere Vas - Vastseliina Pär - Pärnu Se - Setumaa MMg - Maarja- PJg - Pärnu-Jaagupi Magdaleena Vi - Virumaa Pöi - Pöide Sim - Simuna Plt - Põltsamaa Muh - Muhu Vil - Viljandi Rak - Rakvere SJn - Suure-Jaani Plv- Põlva
haspeldamine); Eest lööb iitu, tagast lööb taatu, ümber uksepiita, rabareinu rantsu (kangakudumine); Tiirutimid-taarutimid, nahkatupe toorutimid ((nahk)püksid). Vist kõigist kõige absurdsem ja hämaram on aga idaeestilise levikuga mõistatus, mis tähendab enamasti vorstitegemist või ka siga. Toome sellest näiteks paar Põhja- ja Lõuna-Eesti varianti: Moosemolk, eevestelk, ise kõrr ja röövestölk (MMg); Muista muisumulku, muisumulku, teivastölki, kürvä-kärvä küünästölki (Jõh); Eesenelku, poosenpolku, esi teeb meil röövliauku (Ote); Muidu musta, teeven testa, esi ülpäb lääbermulk (Nõo). Ebasõnad ja libanimed pole midagi eesti mõistatustele ainuomast. Neid tuleb päris rohkelt ette ka soome, karjala, isuri ja vadja ainetes, samuti läti repertuaaris. Mõistatus esitatakse tihti nn. mõistatamisvormeli saatel. Tavalisim mõistatamisvormel on Mõista, mõista, mis see on
Ülesanne: Antud: Lahend: 3 PK = 5,2 mmol/dm Ca2+ + 2HCO3 CaCO3 + CO2 + H2O MK = 4,0 mmol/dm3 [Mg2+ + 2HCO3 Mg(OH)2 + 2CO2 kui katlakivi koostiseks on Mg(OH)2] VH2O = 5 m3 = 5000 dm3 ÜK = PK + MK = 5,2 + 4 = 9,2 mmol/dm3 MCa = 40,08 g/mol ÜK5 m3 kohta = 9,2 * 5000 = 46000 mmol = 46 mol MMg = 24,31 g/mol ÜKgrammides = 46 * 40,08 = 1843,68 g MCaCO3 = 100 g/mol mCaCO3 = 1843,68 * 100 / 40,08 = 4609,2 g 6. Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted ja sisu, näited. Hapete ja aluste teooria, hapete ja aluste tugevuse ja reaktsioonivõime mõiste, näited. pH mõiste, näited. pH arvutamine prootonite kontsentratsioonist ja vastupidi.
annaabi.ee 
