turumajanduse põhimõtted. Võlaõigus kui õigusvaldkond hõlmab kaht suuremat õigussuhete rühma: lepingulisi ja lepinguväliseid võlasuhteid, mida reguleeribki VÕS. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeks on võrdsete õigussubjektide vahel tekkivad võlasuhted. Võlaõigus reguleerib õigussuhteid eraõiguslike isikute vahel, kelleks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Võlaõiguse normidega reguleeritakse isikutevaheliste varaliste ja mittevaraliste suhete tekkimist, lõppemist ja muutmist ning võlaõiguse üldpõhimõtteid ja üldaluseid, millele on rajatud varaliste hüvede ümberjagamine ja vastavate nõuete tekkimine. Võlaõiguse tunnused: 1. Võlaõiguse subjekte iseloomustab võrdväärsus (koordinatsioonisuhe). 2. Võlaõigus reguleerib selliseid tsiviilõiguslikke suhteid, mille lahutamatuks osaks on ühe või mitme poole poolt võlgnetav kohustis. Võlasuhte sisuks ongi mingi teo
Varalised õigused (AutÕS §13): teose reprodutseerimisele, õigus teha kohandusi/töötlusi, õigus teose kättesaadavaks tegemisele. Isiklukud õigused (AutÕS §12): Puudutab autori nime ja nimega seotuvaid õigusi, autorluse õigused. Õigus autori au ja väärikusele. Autorilon õigus tagasi võtta, tingimusel et kulud peab ise hüvitama. Praktika puudub. Millised õigused on aegumatud? Tööstusdisainilahenduse autoril on aegumatu õigus esitada kohtusse hagi autori mittevaraliste õiguste küsimustes. Patentsuse kriteeriumid. Patendiamet kontrollib leiutise patentsuse määramiseks selle uudsust, leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust. Patentsuse kriteeriumidele vastav leiutis registreeritakse patendiregistris Patendinõudlus. Sisaldab ühte või mitut nõudluspunkti. Võivad olla sõltumatud või sõltuvad. Mida rohkem on nõudluses tunnuseid, seda väiksem kaitse ulatus ja vastupidi. Kaubamärgiõiguse küsimused Kaubamärgiõiguste kohtulik vaidlustamine
teistel loetelus toodud ametikohtadel. (harjutus 11, rakendub TLS §114). Diskrimineerimis .. on reguleeritud töötajate ebavõrdse kohtlemise.. . Soo, rassi, vanuse, rahvuse, sex suundumuse,kaitseväe teenistuse kohustuse, perek seisu, sots seisundi, parteisse kuulumise jne ei tohi töölevõttes arvesse võtta. Kui tööleandja on töölevõtmisel ebavõrdse kohtlemise keeldu eiranud, saab töölesoovija taodelda diskrimineerimisega tekkinud varaliste ja mittevaraliste kahjude hüvitamist, aga töölepingu sõlmimist ei ole tal õigust nõuda. Töölepingu vormistamine: Töölepingu sõlmib töötaja isiklikult, mitte esindaja kaasabil. Tööandja aga võib töölepingu sõlmida ise või esindaja kaudu. TLS §28 nõuab töölepingu kirjalikku vormistamist, kusjuures üks eksemblar jab tööandjale, teine töötajale. Lühiajaliste tööde tegemistel, mitte üle 2 nädala, võib töölepingu sõlmida ka suuliselt.
Varalised õiguse don suunatud rahaliselt hinnatavatele asjadele ja õigustele Rahaliselt hinnatavateks õigusteks on eelkõige nõuded, nt müügilepingu, üürilepingu või käsutuslepingu alusel tekkinud õigused, nõuda varaliste väärtuste üleandmist või muude soorituste tegemist Ka perekonnaõigus sisaldab varalisi suhteid reguleerivaid norme, nagu abikaasade ühisvaraõiguse reziim, ülalipidamis kohustused jne Isiklike õiguste ehk mittevaraliste, moraalsete õiguste objektiks on isiku au, nimi, autorsus, eraelu puutumatus või muu isiklik õigus. Sündmus on asjaolu, mis ei sõltu inimese tahtest, nt surm, või mille tekkimine oli küll inimesetahtest sõltuv, kuid mis kulgeb sõltumata inimese tahtest. Nt kergets kehavigastusets tekib raske tervise kahjustus. Tegu tsiviilõiguste ja tsiviilkohustuste tekkimise alusena võib olla õiguspärane või õigusvastane. Tegu võib olla ka tegevusets hoidumine, st tegevusettus.
otstarbeks vahendeid Elukoht Üsna liberaalne mõiste: on seal, kus ma tahan, et mu elukoht on. Kui elukohta pole võimalik kindlaks teha, on isiku elukoht seal, kus ta parasjagu viibib (A la kodutu puhul pargipink, kus parasjagu istub. Sel juhul laieneb talle elukoha kaitse, läbi otsimiseks oleks tegelikult vaja kohtumäärust) Surnuks tunnistamine Vajalik suurema õigusselguse saamiseks; varaliste ja isiklike mittevaraliste suhete selgitamiseks Miks vajalik reguleerida? Riiki huvitab vara, mis jääb omanikuta 1. Üldreegel - kui puuduvad andmed, et pole elus - 5a 2. Kui jäi kadunuks olukorras, kus oli oht elule/õnnetus - 6 kuud. 3. sõjategevus v loodusõnnetus, arvates sündmuse lõppemisest - 2a Teatud tingimustel lühem tähtaeg, sest on suurem tõenäosus, et inimene on surnud. Surnuks tunnistamine = tavaline surm
isikult vastavat käitumist (nõudeõigus), samuti õigus saada kaitset kui kohustatud isik oma kohustust ei täida või takistab õigustatud isikut Isiklike õiguste kaitse (VÕS § 134, 1046, 1047). seaduse või tehinguga tagatud viisil käituda (kaitseõigus). Subjektiivsete õiguste teostamine tähendab nende maksmapanemist või Isiklike mittevaraliste õigustena on käsitletavad isiku au, hea nimi, eraelu. Au on isikule antav ühiskondlik positiivne hinnang. Au on realiseerimist ehk neid volitusi, mida subjektiivne õigus sisaldab. Subjektiivsete õiguste teostamine peab olema kooskõlas hea usu omane vaid füüsilistele isikutele. põhimõttega ja ka heade kommetega. Nõudeõigus -õigus nõuda kohustatud poolelt millegi tegemist või tegemata jätmist
poolt 3. detsembri 2009. a otsusega nr 561 ning on jõustunud 01.07.2010. 01.07.2010. a jõustunud seadus asendab 12.10.1994. a vastuvõetud ja 01.01.1995.a jõustunud PKS- t. Kuna eelmine PKS oli väga üldine, otsustati koostada uus PKS ning tunnistada senine seadus kehtetuks. 01.01.2011. a jõustub uus, euro kasutuselevõtu (RT I 2010, 22, 108) tagajärjel muudetud, PKS (RT I, 21.12.2010, 14). Eelmise PKS-e põhjaliku muutmise tagajärjel täiustati oluliselt mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone, eeskätt hooldusõigust ja lapsendamist puudutavates küsimustes ning rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat.2 2 http://www.rkm.ee/alates-01-07-2010-a-joustub-uus-perekonnaseadus 4 2. PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA
Omaabi teostamisel ei tohi ületada hädakaitse piire. Vallasasja puhul nõutav omaabi vahetu rakendamine pärast seda, kui valduse rikkumine algas, kinnisasja puhul vahetu reageerimine nõutav ei ole. Omaabi võib realiseeruda erinevate tegevuste kaudu (nt asja äravõtmine, kohustatud isiku kinnipidamine). Vt RKTKo otsus nr 3-2-1-83-09 p. 10 (seoses üürisuhtega) · Isiklike õiguste kaitse (VÕS § 134, 1046, 1047). Isiklike mittevaraliste õigustena on käsitletavad isiku au, hea nimi, eraelu. Au on isikule antav ühiskondlik positiivne hinnang. Au on omane vaid füüsilistele isikutele. Isiklike mittevaraliste õiguste rikkumiseks on: 1) au teotamine - isikule ebakohase väärtushinnangu andmine või isiku ja/või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või andmete mittetäielik või eksitav avaldamine. Avaldaja peab tõendama andmete vastavust tegelikkusele. Võib nõuda
Lastekaitseseadus, Kunstliku viljastamise ja embrüokaitseseadus, Alaealise mõjutusvahendite seadus, ÜRO lapse õiguste konventsioon, erinevad rahvusvahelise eraõiguse konventsioonid ja õigusabilepingud, Euroopa Liidu õigusaktid. Perekonnaõiguse printsiibid: abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte, vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte, laste võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte. 2010. aasta perekonnaseadus: täiendati mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone-hooldusõigus ja lapsendamine. Rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat, abiellujatele antakse võimalus valida varareziim, kuid valiku tegemine pole kohustuslik, säilib ka võimalus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Võeti kasutusele uued terminid: isaduse omaksvõtt (varem oli põlvnemise kindlakstegemine), hooldusõigus (varem oli vanemlikud
Varalised õiguse don suunatud rahaliselt hinnatavatele asjadele ja õigustele Rahaliselt hinnatavateks õigusteks on eelkõige nõuded, nt müügilepingu, üürilepingu või käsutuslepingu alusel tekkinud õigused, nõuda varaliste väärtuste üleandmist või muude soorituste tegemist Ka perekonnaõigus sisaldab varalisi suhteid reguleerivaid norme, nagu abikaasade ühisvaraõiguse reziim, ülalipidamis kohustused jne Isiklike õiguste ehk mittevaraliste, moraalsete õiguste objektiks on isiku au, nimi, autorsus, eraelu puutumatus või muu isiklik õigus. Sündmus on asjaolu, mis ei sõltu inimese tahtest, nt surm, või mille tekkimine oli küll inimesetahtest sõltuv, kuid mis kulgeb sõltumata inimese tahtest. Nt kergets kehavigastusets tekib raske tervise kahjustus. Tegu tsiviilõiguste ja tsiviilkohustuste tekkimise alusena võib olla õiguspärane või õigusvastane. Tegu võib olla ka tegevusets hoidumine, st tegevusettus.
Õiguslik kohustus, tegevus, mida peab täitma õigustatud isiku huvides 37. . Mis on tsiviilõiguse üldosa? Normid, mis kehtivad kõikides tsiviilosa harudes. 38. Mis juhtuks kui tsiviilõiguse üldosa poleks? Peaks igas seaduses defineerima, mis on allikad ja sisu. Mõistlikum on see teha ühes. 39. .Mis on retseptsioon? Rooma õiguse ülekandumine 40. .Mis on tsiviilõigus? Varaliste ja isiklike mittevaraliste suhete reguleerimine poolte võrdsuse alusel. 41. Kui välja jätta poolte võrdsuse alusel? Siis ei oleks enam eraõigus. 42. kui välja jätta isiklikke mittevaralisi suhteid? Ei saa eristada majandusest 43. .Mis on tsiviilõiguse allikad? Allikateks on seadus ja tava 44. . Mis on õiguse allikas? Koht, kus leiame õigust. 45. .Miks on PS kõige tähtsam õigusallikas?
Varalised õigused on suunatud rahaliselt hinnatavatele asjadele ja õigustele. Rahaliselt hinnatavateks õigusteks on eelkõige nõuded, nt müügilepingu, üürilepingu või käsunduslepingu alusel tekkivad või tekkinud õigused nõuda varalise väärtuse üleandmist või muu teo sooritamist. Varaliste suhete hulka kuuluvad ka omaniku ja piiratud asjaõiguste omaja õigussuhted seoses õigustega asjale, mida reguleeritakse asjaõiguse normidega. Isiklike õiguste ehk mittevaraliste õiguste ehk moraalsete õiguste objektiks on isiku au, nimi, eraelu puutumatus või mõni muu isiklik õigus. Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Füüsilised isikud. Iga inimene on õigussubjekt ja seega õigusvõimeline. Õigusvõime all mõistetakse võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi
Osanik kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike arvel (TsÜS § 38 lg 1). Osaniku õiguslik seisund Osaniku õigussuhe OÜ ja teiste osanikega. Üldiseloomustus Osanikul õigussuhe: a) OÜ-ga; b) teiste osanikega; c) juhtorgani liikmetega Õigussuhte eeldus: osaluse omandamine. Osa õiguslik tähendus: a) Väljendab osalust osakapitalis; b) Varaliste ja mittevaraliste õiguste ja kohustuste kogum Osaluse omandamise ja osaniku õiguste tekke erinevused. 26 Osast tulenevad õigused võib liigitada: a) Individuaalsed õigused (igaühe õigused, vähemusõigused). Osaniku individuaalsed õigused võib liigitada: Varalised õigused Juhtimisega seotud õigused b) Kollektiivsed õigused (osanike kui organiga seotud õigused)
kahju (VÕS § 134 lg 1). Lepingust tuleneva kohustuse rikkumisel võib mittevaralise kahju hüvitamise kohustus tekkida näiteks teenuse osutamisel, millega kaasneb füüsiline valu või psüühilised üleelamised Lepingulise kohustuse rikkumisel võib mittevaralise kahju hüvitamise kohustus tekkida veel nt lepingutest, mis on seotud intellektuaalse tegevusega (arhitektide, sisekujundajate, mainekujundajatega jne), samuti reisilepingutest, kus reisikorraldaja peab arvestama ka reisijate mittevaraliste huvidega reisi korraldamisel ja õnnestumisel. Juriidilisele isikule tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist VÕS ei välista. Kui vaadelda VÕSi paragrahve, mis reguleerivad kahju hüvitamist, siis VÕS § 115 reguleerib kahju hüvitamise nõude esitamise eeldusi ja tingimusi ning VÕS §-d 127 – 140 kahju hüvitamise ulatust. Kahjuhüvitusnõude esitamise õigust reguleerivad ka VÕS § 101 lg 1 p 3 ning VÕS § 101 lg 2. Oluline
kahju (VÕS § 134 lg 1). Lepingust tuleneva kohustuse rikkumisel võib mittevaralise kahju hüvitamise kohustus tekkida näiteks teenuse osutamisel, millega kaasneb füüsiline valu või psüühilised üleelamised Lepingulise kohustuse rikkumisel võib mittevaralise kahju hüvitamise kohustus tekkida veel nt lepingutest, mis on seotud intellektuaalse tegevusega (arhitektide, sisekujundajate, mainekujundajatega jne), samuti reisilepingutest, kus reisikorraldaja peab arvestama ka reisijate mittevaraliste huvidega reisi korraldamisel ja õnnestumisel. Juriidilisele isikule tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist VÕS ei välista. Kui vaadelda VÕSi paragrahve, mis reguleerivad kahju hüvitamist, siis VÕS § 115 reguleerib kahju hüvitamise nõude esitamise eeldusi ja tingimusi ning VÕS §-d 127 140 kahju hüvitamise ulatust. Kahjuhüvitusnõude esitamise õigust reguleerivad ka VÕS § 101 lg 1 p 3 ning VÕS § 101 lg 2. Oluline
annaabi.ee 
