.......................................................5 Võimude vägivalla poliitika............................................................................6 Käsumajandus ja selle tagajärjed...................................................................6 Kultuurielu põhijooned.................................................................................7 Majandus.........................................................................................................8 Anneksiooni mittetunnustamise poliitika ebajärjekindlus..............................9 Baltimaade eripära NSV Liidus....................................................................10 Eesti "panus" tuumarelvastuse võidujooksu.................................................10 Kokkuvõte.....................................................................................................10 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Pildid.................
Baltiriikide iseseisvust taastada ei püüdnud, sest üks vallutaja oli asenenud tesega. Kehtestati okupatsioonreziim ja suri palju inimesi(Holokausid, tapeti mustlasi). Olid sellised, kes olid kommunistide võimu väsinud ja need käisid vabatahtlikult Saksa armeele. Olid ka neid, kes suhtusid sellesse eitavalt(metsavennad, soomepoisid), mõned põgenesid riigist välja. Aga rahvas alati püüdis esimesega võimalusega oma iseseisvust taastada. 15, Mida Tähendas Lääne mittetunnustamise poliitika ning kuidas muutus see Teherani konverentsil ja kuidas Külma sõja käigus? Balti riikide okupeerimisele ja annekteerimisele 1940. aastal vastas Lääs mittetunnustamispoliitikaga, mis tähendab, et Balti riikide liitmist MSVL-ga loeti õigus vastateks. NSVL-le ei antud välja Balti riikide kulda. Lubati taastada sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvus. 1949. aastal Teherani konverentsil Ameerika president Roosvelt ütles, et
aktiga. Vaikiv tunnustamine seevastu seisneb riigi tunnustamises ilma ametlikus aktiks väljendamiseta. Seejuures seavad riigid uue riigiga sisse suhted samasuguses ulatuses, nagu need tulenevad ametlikust tunnustamisest. Suhete ulatusest aga järeldub, kas tegemist on tunnustamisega de jure või de facto.14 Kui nüüd tagasi tulla tunnustamise protsessist selle poliitika ja probleemide juurde, siis tunnustamise-mittetunnustamise küsimused ei ole tänapäeani kuskile kadunud. Teise maailmasõja järel on tekkinud mitmeid piirkondi, kus tunnustamise küsimus on aktuaalne ja kummitab rahvusvahelist õigust uute ja uute pretsedentidega. Sõjale järgnenud külm sõda jagas maailma ideoloogiliselt kaheks, kuid jagas kaheks ka mõned riigid. Tekkis kaks Saksamaad, Koread, Hiinat, Vietnami, Jeemenit ja isegi Rumeeniat. Külma sõja kõrgpunktis 13 Liventaal, Jüri 1999. Riik ja õigus, põhimõistete õpetus
Kurtna-ähvardati perekond Siberisse saata, tuli tagasi ja saadeti ikka Siberisse). 23.okt 1945 andis Rootsi välja 167 baltlast, kes olid Saksa vägedes sõdinud (Kuramaal jm). Osa otsustas endal elu võtta. Venelastele anti välja 146 ellujäänut. 1947 laagritest massiline väljaränne USA-sse, Kanadasse, Austraaliasse kujunesid suured baltlaste kolooniad. USA-s sagenesid kongresmenide järelpärimised balti riikide saatuse kohta. USA teatas järjekindlalt oma annektsiooni mittetunnustamise poliitikast. Inglismaa ja Rootsi loovutasid Venemaale Balti riikide kulla Pingelõdvendusperiood tegi pagulastele muret. Pagulasorganisatsioonid protestisid lõppakti allakirjutamise eel lääneriikide kavatsuste vastu tingimusteta tunnustada Euroopa sõjajärgsete piiride puutumatust. USA president G.Ford (1974-1977) kõneles pagulasorg-dele, et USA ei tunnusta kunagi Leedu,. Lä, ja Eesti inkorporeerimist NSVL-I, Eur. Julgeoleku ja Koostöö nõup
(denatsifitseerimine oli Potsdami konverentsi nõue). · kahjutasude maksmine natsismiohvritele (näiteks juutidele). · leppimine Prantsusmaaga (1870.a.-1945.a. peeti Prantsusmaaga 3 sõda)- 1963.a. sõlmiti Saksa-Prantsuse koostööleping. · Idapoliitika e. suhted Saksamaa Demokraatliku Vabariigiga (SDV-ga): Peep Reimer · 1949.a.-1970.a. mittetunnustamise poliitika: SLV ei tunnustanud SDV-d ja selle piire (SDV-d peeti ajutiselt NSV Liidu poolt okupeerituks). ei tunnustatud SDV idapiire e. Preisimaa, Sileesia ja Pommeri ära võtmist Saksamaalt. Hallsteini doktriin rakendamine - SLV on saksa rahva ainus esindaja. Kõiki riike, kes loovad diplomaatilised suhted SDV-ga käsitleti kui SLV vaenulikke ja nendega katkestati igasugused suhted. Erandiks oli NSV Liit.
(vt hiero-, stauro-, teleofoobia) Hamartofoobia- hirm teha pattu. (vt enosio-, pekatofoobia) Harpaksofoobia- hirm saada rvitud. Hedonofoobia- hirm tunda mnu (naudingut). Heliofoobia- hirm pikese ees. (vt fotofoobia, etc) Hellenologofoobia- hirm kreekapraste terminite vi ldse teadusliku terminoloogia ees. Helmintofoobia- hirm ussikestest vi vakladest kihisemise ees. (vt skoletsifoobia) Hemafoobia, hemofoobia, hematofoobia- hirm vere ees. Hereiofoobia , heresfoobia- hirm ametliku seisukohtade mittetunnustamise (vastuvaidlemise) vi radikaalse krvalekaldumise ees. Herpetofoobia- hirm roomajate vi roomavate asjade ees. (vt ofidiofoobia) Heterofoobia- hirm vastassugupoole ees (ka seksofoobia) Hierofoobia- hirm preestrite vi vaimulike asjade ees. (vt hagio-, staurofoobia) Hipofoobia- hirm hobuste ees. (ka ekvinofoobia) Hipopotomonstroseskvipedaliofoobia- hirm pikkade snade ees. (ka seskvipedaliofoobia) Hobofoobia- hirm hulkurite vi kerjuste ees. Hodofoobia- hirm reisimise ees. Homihlofoobia- hirm udu ees
6000 eestlase vastuhakk ajas nurja plaani lavastada Eesti "vabatahtlik" ühinemine NLiiduga: kui ikka 77 kandidaadist lubatakse kandideerida ühelainsal, siis ei saa juttugi olla vabadest valimistest. "Riigivolikogu" kujunes seetõttu Moskva Kominternile alluva "Eestimaa kompartei" organiks ehk okupatsiooniga kaasatöötajate koguks, ning Eesti ühinemine N.Liiduga kujunes Moskva lepinguks iseendaga. See oli peamine, miks maailm asus üksmeelselt Moskva anneksiooni mittetunnustamise joonele ja pidas seda joont 52 aastat. Moskva plaani nurjamise eest said eesti poliitikud väga rängalt nuhelda: vastukandideerimise asjaosalistest represseeriti ühe praegu veel lõpetamata uurimuse esialgseil andmeil kaks kolmandikku, neist omakorda kaks kolmandikku mõisteti surma või hukkus vangis. Paljudel oli süüdistuseks just kandideerimine. Üle veerandi asjaosalisi jõudis hiljem pagulusse või langes sõjas. Repressioonidest pääses Eestis umbes 8%
1954 reorganiseeriti WEU, kuhu astus nüüd ka Lääne-Saksamaa. 1955 võeti Liitvabariik ka NATO liikmeks, mispeale NSV Liidu juhtimisel loodi sotsialismimaades kohe oma kaitseorganisatsioon, VLO.14 1955 pingestusid suhted ka Hallsteini doktriini tõttu. Walter Hallstein oli Saksamaa LV välisministeeriumi kõrge ametnik, kes selle doktriini välja töötas. See nägi ette Liitvabariigi kuulutamise ainsaks legitiimseks Saksa riigiks ning seega Saksa DV mittetunnustamise. Liitvabariik pidi katkestama suhted kõigi Saksa DV-d tunnustanud riikidega, välja arvatud 14 VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon 12 NSV Liit. Kuni Brandti valitsuse võimuletulekuni oli see doktriin Saksamaa LV välispoliitika aluseks. Märtsis 1957 allkirjastati Rooma lepingud, millega ECSC liikmesriigid asutasid Euroopa Majandusühenduse (EEC) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom)
konventsioonid. See on nn reservprintsiip, mida kasutatakse vaid viimase võimalusena välisriigi õiguse kohaldamise välistamiseks. -Jaguneb lubavaks(välisriigi õigusest tuleneva keelatud tegevuse lubamine Eestis vastuolu tõttu Eesti avaliku korraga, nt saab eesti kodanik abielu lahutada, kui tema elukohariik seda ei luba ) ja keelavaks(välisriigi õigusest tuleneva lubatud tegevuse keelamine Eestis selle vastuolu tõttu Eesti avaliku korraga, nt polügaamse abielu mittetunnustamise eestis) avalikuks korraks. b)Rahvusvaheline avalik kord/Rahvusvahelised imperatiivsed normid- kõigile riikidele ühiselt imperatiivsed normid, mis edendavad universaalseid huve ja mida kohaldatakse mistahes olukordades. (Nendeks on genotsiidi- , rassilise diskrimineerimise vastane ja inimõigusi, inimvabadust pooldav poliitika jm rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted). Seda ei tohi ajada segi siseriiklike imperatiivsete normide rahvusvahelise ulatusega.
"Trumani doktriin" · USA sõjajärgne kommunismi pealetungi ohjeldamispoliitika USA peab toetama neid rahvaid, kes agressiivse vähemuse pealetungi ja välisjõududega hakkama üritavad saada. · 12.3.1947 kuulutas president Harry Truman kõnes Kongressile välja majandusabi Kreekale ja Türgile, et need riigid ei langeks NSV Liidu mõjusfääri · Tuleb vähendada vaesust, sest selle süvenemine on kommunismi levimise aluseks · Balti riikide okupatsiooni mittetunnustamise poliitika jätkamine on osa ohjeldamispoliitikast. Marshalli plaan · Ametlikult European Recovery Program. · abi jagati 13 miljardit USD · 1951. aastaks ületas Marshalli plaani abi saanud riikide majanduse koguprodukt 1938. aasta taseme juba 35% võrra. · NSV Liit, selle satelliidid, aga ka Soome keeldusid abist. Mitmed sõjas mitteosalenud riigid (Rootsi, Sveits, Portugal, Türgi ja Iirimaa) otsustasid abi vastu võtta.
Kaudne tunnustamine seda võib lugeda välja teiste riikide käitumisest, nt diplomaatiliste suhete sisseseadmisest, rv lepingute sõlmimisest. Tingimuslik tunnustamine lisaks põhilistele nõuetele seotakse tunnustamine teatud tingimustega (inimõiguste kaitse, vähemuste kaitse jne.). kollektiivne tunnustamine see on rahvusvaheline otsus, vastuvõetud nt mõne rv organisatsiooni poolt. Tunnustuse tagasivõtmine (de facto asi). Mittetunnustamise doktriin õigused ei saa tuleneda õiguspäratust situatsioonist. Alaline elanikkond. Esimene riigi tnnus on alaline elanikkond, mille liikmed elavad riigi territooriumil ning alluvad selle riigi jurisdiktsioonile. Siinkohal on oluline, et riigis eksisteeriks teatav alaline elanikkond, kellel on püsiv side oma territooriumiga, st nt rändavad ja alaliste territoriaalsete sidemeteta nomaadid ei lähe arvesse. Ainuüksi alalise elanikkonna puudumise tõttu ei saaks Antarktikat pidada riigiks
(Ortsbezirk)- mis vastab valdadele. Okupatsioonivõimud ja Eesti iseseisvus: poliitilised piirangud, Kohaliku ringkonna eesotsas seisis kohaliku ringkonna eestseisja, vallavanem (Ortsvorsteher). Ei olnud aga kohalik omavalitsus. Valla nõukogud saadeti laiali. Valimisi ei toimunud. Eestlastele lubati kultuurautonoomia. Sakslased tegid näo, et eestlased pole vabariiki välja kuulutanud, suhtuti neisse kui endisesse vene provinti, ehk siis mittetunnustamise poliitika. teiseks osaks oli poliitiline tasalülitamine, keelati ära igasugune poliitiline tegevus nagu nt rahvakogunemis- meeleavaldused, rongköigud, koosolekud, karistused olid ranged. Jätkus Eesti Maarahva Liidu tegevus, esitades end põllumeeste kutseesindajate koguna, mitte poliitilise grupina. Maarahvaliidu juhtkonnas oli suht palju saksa okupatsiooniga seotud, nad olid veidi nõus tegema koostööd saklastega, hiljem oli sellega jama. Kõik seltsid pidid saama
annaabi.ee 
