päheõpetamine katsetest kaugemale. Koolide reformatsioonist Liivi sõjani (1520-1550.a.) Pandi alus Eesti ala linnade haridusolude kujunemisele 3-ks sajandiks. Sellega kaasa läinud linnaraed saavutasid suhtelise iseseisvuse haridusküsimuste lahendamisel ning jõukama saksa kodanikkonna teenistuses seisvate pastorite ja kooliõpetajate valikul. Raad oli sunnitud tuginema linnaeestlastest jt ,,mittesakslastest´´ alam- ja keskkihile ning nende seas reformatsiooni liikumine kaasatõmbamise huvides teatud määral haridust toetama. 16 saj- teiseks veerandil jäi luteri kirik veel passiivseks 1542.a. otsustas raad, et linna tulnud vanemateta tänavapoisid tuleb kooli panna või linnast välja ajada. 1552.a. määras raad ühe oma liikmeist vaeste poiste hoolekandesse. 1555.a.- linna kulul õpetust saanud koolipoisid peavad astuma linna kirikute või koolide
Kitsendused vallasvara omamisel Feodaalrendi piiramatus Relvakandmise keeld Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Põhjused Mõisate rajamine Lääne-Euroopas algas kiire linnade areng ja kasvas vajadus teravilja järele Koos mõisapõldude laienemisega kasvas vajadus tööjõu järele Liikumisvabadust piirati, kuna paljud talupojad pagesid mõisa teotöö eest 12.Kuidas oli lõhenenud ühiskond? Saksakeelne ülemklass, mittesakslastest maarahvas 13.Selgita mõisted: toomkirik, toomkapiitel, missa, reformatsioon, pildirüüste, visitatsioon, sinod Toomkirik - katedraal ehk piiskopkonna peakirik Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12 toomhärrast Missa – pidulik jumalateenistus Reformatsioon – usupuhastus Pildirüüste – suured korratused linnas, mille käigus lõhuti pühapilte ja – kujusid, kuna arvati, et igasuguseid kaunistusi pole kirikus vaja
kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. 26. Kas Eesti elanikkond oli lõhestunud rahvuslikult või seisuslikult? Seleta ja põhjenda! 2p Ma arvan, et pigem rahvuslikult. Saksa Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond peagi saksakeelseks ülemklassiks ja mittesakslastest maarahvaks. 27. Miks juurdus keskaegne kultuur talupoegade hulgas aeglasemalt? 1p Terav etniline ja sotsiaalne lõhe (sakslaste ja mittesakslaste) muutis keskaegse Euroopa kultuuri juurdumise maarahva hulgas aeglasemalt 28. -Millised õigused ja kohustused olid keskaegse linna kodanikul? 3p Kohustused: vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine.
Maksude suurenemine > võlad. 1507 kaotati relvakandmisõigus 16 saj pärisorjus Keskaegne põllumajandus Kolmeväljasüsteem (oli enne), mehaanilised veskid. Viljakasvatuse osatähtsuse suurenemine, uued põllumaad metsa arvelt, oder < talirukkis. Tööloomad härjad, hobused > sõnnikuga põldude väetamine; toidulaud; kehakate (nahk, vill). Mõisates vähem. Viljaikaldused, nt 1315 külm Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga Saksakeelne ülemklass ja mittesakslastest maarahvas. Terav etniline ja sotsiaalne lõhe aeglane kultuuri juurdumine. Muinasaegsed ornamendid 17.-18. saj. Ristiusu ja kristlike tavade juurdumine, põletusmatused. Linnade ja kiriku, mõisate kaudu kultuurimõjud, rikkalikud keelelised laenud. Vaimne kultuur ristiusu vastuvõtt. Linnad ja kaubandus Linnade õiguskorraldus Maaisanda linnaõigus linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 1 aasta, 1 päev vaba Lübecki õigus või Riia õigus
Keskajal oli suuline traditsioon isegi tähtsam kui kirjalik. Seega võis kauplemiskoht olla siin Risto Sulu juba varem. Turu olemasolu tähendas, et kauplemisel pidid täidetud olema teatud ametikohad, mida on hilisema Olevi gildi skraa alusel seotud maarahva tegevusaladega Tallinnas. Oleviste gild oli alguses Tallinna eestlastest ja mittesakslastest kodanikke koondav vaimulik vennaskond, mis hiljem muutus lihtsamate käsitööaladega tegelenud käsitööliste kutseühinguks. Oleviste gildi on esmakordselt mainitud ajalooürikutes 1341. aastal. Oleviste skraa näitab, et selleks ajaks olid olemas juba maarahvast linnakodanikud, kes olid omandanud mingisuguse ameti. Sageli pärandasid isad isegi lihtsamate ametite töösaladused edasi oma poegadele ja nii jätkus maarahva seas perekonniti teatud ametipidamise traditsioon
Suurgildi liige. 3. Käsitöö · Tsunft oli grupp ühe erialaga tegelevaid käsitöölisi, selle raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. · Peenemaid oskusi nõudvad ja välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud, sest Liivimaale jõudis kvaliteetseid importkaupu. · Tsunftisundus tähendab, et kõigil tegutsevatel käsitöölistel oli kohustus kuuluda tsunfti. Sellega hakati aina enam mittesakslastest käsitöölisi väärikamatelt aladelt välja tõrjuma. · Skraa oli tsunfti põhikiri. See määras, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Meistriks saamine: a) Alustati õpipoisi/sellina. b) Tuli omandada tööoskused mõne meistri juures. Õpe kestis u 3 aastat, raskemate erialade puhul, nt kullasepp, isegi 7 aastat. c) Võimete näitamine meistrikoha saamiseks, meistritöö valmistamine
adramaa) b. Tehniliseks uuenduseks mehaanilised veskid (vesiveskid). c. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus oder ja üha rohkem talirukis. d. Tööloomadeks härg ja hobune. e. Karikasvatus toit, nahk ja vill; sõnnik väetiseks. f. Sagedased ikaldused ja näljahädad viljahinna tõus ja näljasurm. 5. Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga (õp lk 67) · Saksa-Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond 1)saksakeelseks ülemklassiks 2)mittesakslastest maarahvaks. · Säilis maarahva kultuur, eriti Lõuna-Eestis, palju arhailisi jooni. · Ristiusu ning kristlike tavade visa juurdumine. · Maa uued kultuurimõjud linnade, kiriku ja hiljem ka mõisate kaudu keelelised laenud. · Rahva vaimsesse kultuuri (usundisse, kommetesse, rahvameditsiini) tõi suure pöörde ristiusu vastuvõtmine. Linnad ja kaubandus 1. Linnaõigus ja elanikud a) Linnade tekkimine
Ehitati mehaanilisi veskid, enamasti vesiveskid. Viljakasvatuse osatähtsus suurenes > metsa arvelt uut põllumaad. Odra kõrvale kasvatati talirukist. Karjakasvatus, tööloomadena härg ja hobune; laudasõnnikuga väetati põlde. Kari andis lisa toidulauale ning villast ja nahast saadi kehakatet. Mõisates karjakasvatus halvem. Maad tabas ka viljaikaldus 1315, siis tõusis vilja hind ja paljud pidid nälga surema. Euroopa kultuur Eesti ühiskond lõhestus saksakeelseks ülemklassiks ja mittesakslastest maarahvaks. Euroopa kultuuri juurdumine aeglane, ülemkiht oli kultuuriliste uuenduste vahendaja. Linnadesse voolav maarahvas saksastus mõne inimpõlve jooksul. Ristiusu ja kristlike tavade visa juurdumine. Esineb 16.sajandini üksikuid põletusmatuseid. Linnade ja kiriku ning mõisate kaudu maale hulgaliselt uusi kultuurimõjusid > keelelaenud. Vaimsesse kultuuri tõi pöörde ristiusu vastuvõtmine. Linnad ja kaubandus Linnaelu korraldus
Prantsusmaal sündinud inimestele Prantsuse kodakondsuse sõltumata inimese etnilisest algupärast. See privileeg puudub väljaspool Prantsusmaad sündinud prantslasel. Etniline natsionalism seevastu on saksa algupära, kus rahvakultuuri käsitletakse kui rahva identiteedi allikat. Seepärast annab Saksa seadus väljaspool Saksamaad saksa vanematest sündinud inimesele Saksa kodakondsuse takistamatult, uid ei anna seda Saksamaal mittesakslastest vanematel sündinud isikutele. Tänapäeval tuleb mõistete "rahvas" ja "rahvus" kahemõttelisust pidada iseloomulikuks vaid poliitikateadusele. Rahvusvahelises õiguses kasutatakse mõistet "rahvas" riigi kodanikkonna kui terviku tähenduses. Seega kattuvad seal mõisted "rahvas", "rahvus" ja "natsioon".Eesti riikluse seisukohalt on rahvuslusideoloogial põhimõtteline tähendus. Eesti riik sündis usust Eesti rahva füüsilise
Nii teavad need vanemad oma laste tegemistest veelgi vähem kui sakslastest lastevanemad. Välismaalt pärit lapsed kaotavad tihti huvi oma vanemate maailmavaate vas- tu. Nii puudub aga neil lastel vanemlik eeskuju, mis aitaks neil toime tulla väljaspool kõdu toimuvaga, ja ka sõbralik vanem- lik kontroll nende tegemise üle. Selle puudumine näitab osa- liselt, kui kergesti võib mittesakslastest vanemate lastel kuju- Külluses neda välja agressiivne käitumishälve. elav laps Umbes 40% lastega peredest töötavad mõlemad vane- igavleb. mad. Just sellistes peredes jäävad lapsed sagedamini ilma va- nemlikust tähelepanust ja juhendamisest. Need lapsed hulgu- vad sageli tänavatel, juba 8-aastaselt on neile tänavakamp tähtsam kui vanemad. Varitseb ka oht, et sellistel lastel kuju-
toimimisel. Kollektiivne süü Õpilastel ei tohi kujuneda arvamust, et kõik sakslased olid natsid või et saksa rahval oli ainulaadne eelsoodumus genotsiidiks. Neil peaks olema võimalik uurida mitmesuguseid saksa rahva reageeringuid natslikule poliitikale, sealhulgas entusiastlikku toetust, koostööd, rahulolematust, apaatiat ning aktiivset vastupanu. Õpilased peaksid jõudma äratundmisele, et antisemitism on üleilmne ja sajandeid vana nähtus, et Euroopas oli palju mittesakslastest holokausti toimepanijaid ja kollaborante. Teema käsitlemiseks tuleks leida sobivad õpitegevused ja vältida simulatsiooni, mis õhutaks õpilasi ennast kas toimepanijate või ohvritega samastama. Allikakriitilisus Õpetajad peaksid rõhutama vajadust kriitiliselt hinnata kõiki teabeallikaid ja võtta arvesse konteksti, millest konkreetne informatsioon lähtub. Arutleda tuleks selliste küsimuste üle, nagu: Kes selle teabe kirjutas? Mis on selle veebisaidi eesmärk
annaabi.ee 
