Mitterakulised struktuurid Priionid On kesknärvisüsteemi tõvestavad valgud, mille poolt esile kutsutud haigus lõppeb alati surmaga. Jagunevad: 1. Normaalsed priionvalgud Teatud osa on alfaspiraalis a) kõikidel imetajatel ajus b) tegemist on ürgsete valkudega, mille koostis ja struktuur on liigiti väga sarnased c) Normaalsete priionvalkude funktsioon pole täpselt selge (pakutakse, et vastutavad ööpäevaste rütmide regulatsiooni eest) 2. Tõvestavad Sama osa on beetastruktuuris a) Haigusetekitaja koosneb ainult valgust, nukleiinhapet pole b) Haigus levib iduktsiooni teel - tõvestav valk kontakteerub tervega ja muudab ka selle tõvestavaks c) Tõvestavad valgud ensüümide toimel ei lagune, kuhujvad ajurakkudes ja tapavad neid d) Antikehi ei moodustu, kaitsesüsteemid ei rakendu, haigust on üliraske diagnoosida (valdavalt surmajärgselt alles) e)...
Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad ...
Viirused – mitterakulised parasiidid, Antikeha – kaitsevalk, organismi suudavad paljuneda vaid elusate sattunud võõraine kahjutuks rakkude sees. tegemiseks Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud Antigeen – kehavõõras aine, mis haigus põhjustab antikehade tekke Vaktsineerimine – antigeenide viimine Bakteriofaag – viirus, mis nakatab organismi baktereid Viiruste sarnasused elusorganismide ja eluta objektidega: ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Sisaldavad pärilikkusainet ja Puudub ainevahetus valke Evolutsioneerivad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Ei ole võimelised iseseisvalt paljunema Viiruse ehitus: Bakteriofaagi ehitus: Kapsiid – kaitseb viiruse ...
VIIRUSED Viirused-mitterakulised parasiidid, kes suudavad paljuneda vaid elusate rakkude sees. Viroloogia-teadusharu,mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte. Genoom-viiruse sees paiknev nukleiidhape, mis sisaldab pärilikku infot(RNA&DNA), seda ümbritseb valguline kapsiid. Genoomis on kolme sorti geene 1)struktruurigeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad uute viirusosakeste moodustamise 2)regulaatorgeenid- viiruse geenid,mis reguleerivad peremeesrakku geenide avaldumist, enamasti lülitavad välja peremeesraku geenid 3)replikatsioongeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad geenide paljunemise.Viirused on enamasti spetsiifilised ehk nakatavad vaid kindlat peremeesorganismi Evolutsiooni käigus on viirused tekkinud peaaegu kõikidele organismidele: viirused, mis nakatavad inimest, ahve, baktereid . Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). Bakteriofaag – on viirus, mis nakatab baktereid. DNA on pakitud päisesse...
Viirused on mitterakulised, ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viirustel ei eksisteeri ainevahetust ega rakulist ehitust, nad ei kasva, ei arene ning ei paljune iseseisvalt, kuid viiruste ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, nad muteeruvad ja evolutsioneeruvad. Viirustesse saab nakatuda piisknakkuse kaudu (näiteks grippi), söömise ja joomise kaudu (näiteks Ahepatiit), koevedelikega kokku puutudes (HIV, B hepatiit), samuti kokkupuutel haigete loomadega (näiteks) entsefaliit ja marutaud). Viroloogia on teadus, mis uurib viiruseid. AHEPATIIT EHK KOLLATÕBI Ahepatiit ehk kollatõbi on tõsine nakkushaigus, mis põhjustab maksapõletikku. Seda tekitavad maksarakkudes paljunevad viirused. Teadaolevalt on olemas viis hepatiiditüüpi A, B, C, D ning E. Kollatõppe nakatutakse saastunud vee või toiduga, ka otsesel...
VIIRUSED 12 klassile Triin Marandi 2002 Viirused... Viirused on mitterakulised ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Elus või mitte elus? Pole ainevahetust Ehituses on olemas valgud ja Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st)
Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil Molekul aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused ! Biomolekulide esinemist loetakse üheks elu tunnuseks Kõik organismid on rakulise ehitusega · Rakkudest eraldatud organellidel või molekulidel enamik elu tunnuseid puudub ei saa rääkida elusatest rakustruktuuridest või molekulidest ! Viirused mitterakulised struktuurid, elusa ja eluta piiril, ei saa pidada elusorganismideks Rakk lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused Üherakulised Hulkraksed Bakterid, algloomad, vähesed vetikad, osad seened taimed, loomad, enamik vetikaid ja seeni ilmusid u 700..900 miljonit aastat tagasi ! Ainevahetuse moodustavad organismi lagundamis- ja sünteesiprotsessid (selle käigus moodustunud
· ümbritsevad kõiki organisme · toiduainete-, farmaatsia- ja tekstiilitööstuse tarbeks toodetakse mitmesuguseid valgulisi ensüüme (nt. pesupulbrites) Priionid ...on rakutud molekulaarstruktuurid. Nakkuslikud valgumolekulid, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi ja põhjustavad surmaga lõppevaid haigusi (nt. Hullulehmatõbi, Greutzfeldt-Jakobi haigus, Kuru haigus) Viirused ...on valgusmikroskoopides nähtamatud mitterakulised bioloogilised objektid, mis paljunevad elusrakkudes. Nad on rändavad parasiitsed geenid. Teadus, mis uurib viirusi on viroloogia. Viiruseid ei saa antibiootikumidega ravida, ravima peab organism ise või vaktsiinid. Ehitus · nukleiinhape (korraga ainult DNA või RNA), ümbritsetud kapsiidiga, mis koosneb valkudest · osade viiruste nukleiinhappe kapslitel olemas ka ümbris, mis koosneb lipiidide kaksikkihist, valkudest ja süsivesikutest
Erinevused hulkrakse organismi rakkude ehituses ja talitluses tulenevad geenide avaldumise erinevustest. Translatsioon toimub ribosoomides. Geen määrab ära valgu aminohappelise järjestuse. Valgusünteesi käigus mõtestatakse lahti mRNA nukleotiidses järjestuses peituv info geneetilise koodi vahendusel. mRNA kolm järjestikust nukleotiidi vastavad ühele aminohappele valgu molekulis. Viirused on mitterakulised bioloogilised objektid, mis koosnevad valgust ja nukleiinhappest. Neil puudub enamik elu tunnuseid. Uute viirusosakeste moodustumine toimub peremeesrakus. Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNA- ja RNA-viirusi. Enamik neist põhjustab nakatunud organimi füsioloogilisi kõrvalekaldeid, haiguslikku seisundit ja hukkumist. Geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud viirusi rakendatakse geeniteraapias. Esimesed statistilise iseloomuga pärandumise seaduspärasused avastas Gregor Mendel
reguleerivad teiste geenide avaldumist Geen ehk pärilikkus tegur on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu RAKKUDE KUJU SÕLTUB: - Gen määratlusest - Funktsioonist - Keskkonnast RAKKUDE SUURUS SÕLTUB: - Gen määratlusest - Vanusest - Mitoosi faasist - Varuainete hulgast Rakud võivad olla mitterakulised viirused - Paljuneb ainukt teiste organismide rakkudes - Genoomi moodustab kas DNA või RNA - Puuduvad ribosoomid ja mitokondrid - Eluta, ei kasva ega arene - Mitterakuline - Väike (20-400nm) - Paljunemiseks peab sisenema rakku ja kontrollima DNA/RNA-d Rakulised : Eukarüootsed (bakterid) - Suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda - Puudub tuuma membraan , üks haploidne rõngaskromosoom - Leidub plasmiide - Elus, rakuline, tuumata
krobelisi, kuni 20 cm läbimõõduga pahkasid. Saarevähki tekitab Pseudomonas fraxini, mis samuti tekitab tüvel ja okstel krobelisi pahkasid, seda levitavad putukad (saareürask), bakter ise ei tungi läbi terve puu koorest. Erwinia amylovora tekitab bakteriaalset põletikku viljapuudel. Levitavad putukad, eriti õitsemise ajal. Õiest tungib bakter puuoksa, 3-4 nädalat peale nakkust hakkab oks kuivama. 4. VIIRUSED Viirused on tavalise mikroskoobi all nähtamatud mitterakulised, elavad, valku ja nukleiinhappeid sisaldavad ained, mis võivad esile kutsuda teiste organismide haigusi. Viirused on suutelised elama ainult elavas organismis, paljunedes seal väga kiiresti. Viirusi toodavad elusad rakud viiruse geneetilise info alusel. Viiruste põhjustatud taimehaigused levivad põhiliselt lehemahlast toituvate putukate abil, ka taimeosade ja seemnete abil. Taimede esinevad viirused peamiselt rohelistes osades. Viirushaigused on enam levinud lõuna pool
2. 3. 3. Sarnasused: 1. 2. 10 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1. Leidke igale tabelis esitatud rühmale üks sobiv näide loetelust. Vastusena märkige tabelisse vastav täht. Kõiki tähti ei pea kasutama. 3 punkti Mitterakulised A) loomad struktuurid B) bakterid C) viirused Eeltuumsed D) seened E) taimed Päristuumsed 3.2. Rakuteooria üks põhiseisukoht on- rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas
5 punkti DNA RNA Erinevused: 1. 1. 2. 2. 3. 3. Sarnasused: 1. 2. RNA ehk ribonukleiinhape ............ RNA ........................... ........................... ............ RNA ........................... ........................... ............ RNA ........................... ........................... 11 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1. Leidke igale tabelis esitatud rühmale üks sobiv näide loetelust. Vastusena märkige tabelisse vastav täht. Kõiki tähti ei pea kasutama. 3 punkti Mitterakulised struktuurid Eeltuumsed A) loomad B) bakterid C) viirused D) seened E) taimed Päristuumsed 3.2. Rakuteooria üks põhiseisukoht on- rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Kinnitage seda seisukohta inimese organismi rakkude näitel. Tooge selle kohta kaks näidet. 2 punkti 1) ................................................................................................................................................. ................................................................
b) inhibiitorid - aeglustavad. *Süljeensüümid saavad kahjustatud tubakasuitsus. Kuidas organism reguleerib ensüümide toimet : 1. Reguleerib ensüümide hulka. (kulub palju aega) 2. Muudetakse ensüümide aktiivsust. (võtmeensüümid) kiire protsess. 3. Ensüümide toimet saab reguleerida lähteainete hulga kaudu. ------------------------------------------------------------------------------------------------ II tsükkel : Rakubioloogia. Mitterakulised struktuurid : Priionid(ainult valguline) ja viirused. 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. 5. Imetajad saavad ka ilma nendeta elada. Tõvestavad priionvalgud : - tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimine -> hullulehmatõbi -> C-J haigus) 1) Priionhaigustele pole ravi ning nad lõpevad surmaga.
(vöödistus). Kui organismis on erineva kromosoomiarvu või -struktuuriga rakke, siis on indiviidil mosaiikkarüotüüp. Karüotüüpi uuritakse ja iseloomustatakse tavaliselt mitoosi metafaasi (või prometafaasi) kromosoomistikul karüogrammi koostamise abil. ???15. Autonoomselt replitseeruvad struktuurid tsütoplasmas http://www.ebc.ee/~mremm/virol/plant/taim1.html Kõik autonoomsed +RNA taimeviirused replitseeruvad tsütoplasmas Viirused on mitterakulised ja elavadki tsütoplasmas autonoomselt???väljaspool rakku nad ei toimi. RNA molekul lahkneb DNA- ahelast ja liigub raku tsütoplasmas asuvatele ribosoomidele kus toimub valgu süntees, sisuliselt tegemist geneetilise informatsiooni edasitoimetamisega??? 16. Plasmageenide olemasolu kindlaks tegemine tsütoplasmas 17. CMS, alloplasmilised liinid CMS tsütoplasmiline iseärasus Alloplasmilised liinid- rakkudes on tuum asendatud teise liigi tuumaga Joonis antud õppematerjalis. 18
See ahel, millelt sünteesitakse, on matriitsahel. - Polükondensatsioon reaktsioon – sünteesitakse fosfodiestersidemed polünukleotiidahelasse ja reaktsiooni käigus vabanevad pürofosfaadi jäägid. - 3’ O aktiveerib sideme, toimub ümberesterfitseerimise reaktsioon. PPi vabaneb. Osaleb 2 Mg iooni, üks koordineerib β- ja gammafosfaate. - 5’→3’ suunas süntees - RNA polümeraasid koosnevad paljudest subühikutest. Mitterakulised (viiruslikud) RNA polümeraasid ei vaja keerukat regulatsiooni, koosnevad ühest polüpeptiidist. - jagatakse kolmeks: (aktivatsioon enne, siis) initsiatsioon, elongatsioon, terminatsioon – kõike katalüüsib 1 ensüüm. - algab DNA ahela kindlast kohast – start saidist - enne sünteesi peab RNA polümeraas seonduma DNA kindla piirkonnaga – geeni promootor – kindla järjestusega DNA lõigus. DNA järjestuse elemendid, mis
annaabi.ee 
