Väärisgaase (VIIIA) vaadeldakse tihti omaette rühmana, sest neil ei avaldu tüüpiliste mittemetalliliste elementide omadusi. Ja kuigi mittemetallilisi ühendeid on ainult veerand perioodilisustabelis, siis on neid maakoores kõige rohkem. Maa atmosfäär koosneb lämmastikust ja hapnikust. Levinud ühendid on H2O, SiO2 ja CO2. Elusorganismides esinevad orgaanilised ained koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Fossiilsed kütused sisaldavad peamiselt süsinikku või orgaanilisi aineid. Vääriskivid koosnevad peamiselt mittemetallilistest elementidest: teemat süsinikust, mäekristall/ametüst ränidioksiidist.
Vesinik on kõige kergem gaas, mis on õhust 14,5 korda kergem. Vesiniku keemistemeratuur on -253 kraadi celisiuse järgi. Keemilised omadused Mittemettalidega reageerides käitub vesinik redutseerjana, Vesiniku reaagerimisel hapnikuga ehk vesiniku põlemisel tekib saadusena vesi. Aktiivsete metallidega reageerides käitub vesinik oksüdeerijana ja saadusena tekib hüdriid. Väheaktiivsete ja keskmise aktiivsusega metallidega vesinik ei reageeri. Levik looduses Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. Maailmaruumis on vesinik aga kõige levinum keemiline element, ta moodustab põhiosa ka Päikese massist. Looduses vesinikku lihtainena praktiliselt ei leidu, kuid ta kuulub paljude ühendite koostisse. Vesiniku levinum ühend on vesi. Kasutusalad Vesiniku kasutatakse raketikütusena,metallurgias metallide redutseerimisel oksiididest. Keemiatööstuses ammoniaagi ja paljude orgaaniliste ainete tootmisel. Vesinik on arvatavasti ka üks tuleviku kütuseid
ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. Metallid on elektronjuhtivusega elektrijuhid. Nende juhtivus tuleneb metalliaatomite elektronkatte väliskihi elektronide ehk valentselektronide nõrgas t sidemest aatomituumaga. Kõik metallid on keemilised elemendid, mis asuvad Mendelejevi tabelis boori ja polooniumit ühendavast diagonaalist vasakul. Neil on väliskihis alla nelja elektroni ning nad on valmis neid ära andma, et saavutada stabiilsemat olekut. Elektrone saab
Filipiinide kotkas on u 75-100 cm pikkune, tiiva pikkus üle 2 meetri. Lendab kuni 100 km tunnis. Üheks omapäraks on talle kollased jalad. Loomad Tontkandlane Carabao Lendkoer Inimtegevus · Tegevusaladeks on põllundus,metsandus ja mineraalainete tootmine. · Samuti tegeletakse turismindusega. Maavarad · Maavarasid leidub seal küllaltki palju, · : kuld,hõbe,koobalt,vask,nikkel,sool, merest pärlid. Samuti leidub seal ka mittemetallilisi nt. materjal silikooni tootmiseks. · Filipiinid impordivad : naftat,masinaid,veondusseadmeid,metalle ,keemiatooteid,toiduaineid ja tekstiile. · Ning ekspordivad : elektrimasinaid,rõivaid,kookosõli,metallima ake,suhkrut,koprat,banaane ja karploomi. Kokkuvõte · Filipiinid moodustavad Vaikse ookeani ja Hiina vahel ulatusliku saarestiku. · Seal asub palju aktiivseid vulkaane ja iga aasta on seal vähemalt 15 hävitavat taifuuni.
Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti _____gaasid_____ (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka ___vedelikud_________ (broom) ja ___tahked________ ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). Tahked mittemetallid on haprad, ei ole sepistatavad, neil puudub ____metalne_________________ läige (va jood). Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja üldistada on raske. Eelnevale võib lisada veel, et mittemetallilised elemendid võivad esineda mitme lihtainena. Nähtust nimetatakse _________allotroopiaks___________ ja neid erinevaid lihtaineid nim. allotroopseteks teisenditeks. Nt HAPNIK esineb kolme allotroopse teisendina: a) ______mono___ hapnikuna (O),
Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. Silver Kreitsvald AUT-31
Väliskihi elektronid on ühistatud kõigi aatomite vahel. Elektronid seovad kõiki aatomeid kristallid (kovalentses sidemes ainult 2 aatomit). Nii tekib metalliline side, mis ulatub üle terve kristalli. · Elektrongaas metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum. METALLILISED ELEMENDID PERIOODILISUS TABELIS · Enamik elemente (üle 4/3) on metallilised. · Poolmetallid nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat). · s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi). METALLIDE KEEMILISED OMADUSED
Väliskihi elektronid on ühistatud kõigi aatomite vahel. Elektronid seovad kõiki aatomeid kristallid (kovalentses sidemes ainult 2 aatomit). Nii tekib metalliline side, mis ulatub üle terve kristalli. · Elektrongaas metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum. METALLILISED ELEMENDID PERIOODILISUS TABELIS · Enamik elemente (üle 4/3) on metallilised. · Poolmetallid nendel elementidel on nii metallilisi kui ka mittemetallilisi omadusi (arseen, antimon, germaanium, telluur, astaat). · s-metallid (IA ja IIA) keemiliselt aktiivsed, p-metallid (Al) suhteliselt püsivad, siirdemetallid ehk d-metallid (enamik metalle Au, Cu, Fe jne...). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi). METALLIDE KEEMILISED OMADUSED
· Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea elektri- ega soojusjuht (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest. Lisa! · Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti gaasid (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka vedelikud (broom) ja tahked ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). · Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja üldistada on raske. Eelnevale võib lisada veel, et mittemetallilised elemendid võivad esineda mitme lihtainena. Sellist nähtust nimetatakse ALLOTROOPIAKS ja neid erinevaid lihtaineid nimetatakse ALLOTROOPSETEKS TEISENDITEKS. ALLOTROOPIA: · Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid
Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor), vahelduvvoolu pinget (transformaator), vahelduvvoolu alalisvooluks (alaldi), muudetakse vahelduvvoolu sagedust (sagedusmuundur) või faaside arvu. Elektrimasinate ehitus ja töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil ja magnetväljade vastasmõjul
iseloomustada ei saa. Sulamite omadused sõltuvad sulami koostisest, sulami tahkumisel ja selle järgneva termilise töötlemise tingimustest. Sulamite omadused ei ole aritmeetilised keskmised koostismetallide omadustest. Sulami värvus võib erineda koostisosade värvusest. Sulamid on enemasti odavamad kui puhtad metallid. Loodusliku maagi töötlemisel saadakse enamasti tehniline metall, mis lisaks põhimetallile võib sisaldada ka mitmesuguseid metallilisi või mittemetallilisi lisandeid. Lisandite kõrvaldamine toormetallist on tehniliselt küllaltki keerulie ja majanduslikult kulukas protsess. Sulamid on sageli paremate omadustega kui puhtad metallid. Varieerides sulamite koostisest on võimalik saada erinevate kasutusvaldkondade jaoks vajalikke omadustega sulameid. Tuntumad sulamid on rauasulamid, alumiiniumsulamid ja vasesulamid. Rauasulamid on sulamid, mille põhikomponent on raud ja tavalisem lisand on süsinik
Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. MAGNETID JA MAGNETISM Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu
elektronegatiivse elementide aatomitega ka täiendava sideme vesiniksideme. LIHTAINE · Koosneb H2 molekulidest, allotroope ta ei moodusta. · Tavatingimustes värvitu ja lõhnatu gaas. · Kõige madalama sulamis- ja keemistemperatuuriga. · Vesiniku molekulid on erakordselt väikesed ja mittepolaarsed. · Lahustub vees väga vähe. · Füüsikalised jõud nõrgad. · Tihedus on väiksem kui heeliumil. LEVIK LOODUSES · Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. · Maailmaruumis on vesinik aga kõige levinum keemiline element. · Moodustab põhiosa Päikese massist. · Looduses lihtainena vesinikku ei leidu. · Kuulub paljudesse ühendite koostisesse. · Vesi on vesiniku levinuim ühend. VESINIKU ISOTOOBID · Põhiline vesiniku isotoop looduses on vesinik e. Prootium · Prootiumi massiarv on 1 · Aatomituum koosneb vaid ühest prootonist · Teine leviv raske vesinik looduses on deuteerium. · Massiarv on 2
Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. POOLJUHID Pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal. Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril on 10...106 S/m. Pooljuhid on enamasti
eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. Pooljuht on aine või element, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid aineid. Doonor- aktseptormehhanism kovalentse sideme tekkel: doonor - aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali
elektronnivood jagunevad üksteise ligidal paiknevaks elektronvooks. 10.Millised on kiirguse elektromagneetilise spektri osad? Radioaktiivne kiirgus, röntgenkiirgus, ultraviolett, nähtav valgus, infrapunane valgus, raadiolained 11.Mitu faasi on tasakaalus kolmikpunktis? 12.Analüüsige binaarset eutektikaga olekudiagrammi. 10 1.Mis on metallid? Metallid on anorgaanilised ained, mis koosnevad ühest või mitmest metallilisest elemendist ja võivad sisaldada täiendavalt ka mittemetallilisi elemente(süsinik, lämmastik, hapnik) 2.Mis on isotoopide tekke aluseks? Aluseks on ühesuguste prootonite arvu korral erinev nutronite arv aatomituumas 3.Iseloomustage kovalentset sidet? Suhteliselt tugev aatomite vaheline side, mis tekib elektronpilvede jagamsisel sidet moodustavate aatomite vahel. See on suunatud side. 4.Mis on kovalentse sideme tekke aluseks? Kovalentse sideme tekke aluseks on valentselektronide jagamine kahe naaberaatomi
10.Millised on kiirguse elektromagneetilise spekteri osad? Radioaktiivne kiirgus, röntgenkiirgus, ultraviolett nähtav valgus, infrapunane valgus, raadiolained. 11.Mitu faasi on tasakaalus kolmikpunktis? Kolm (tahke, vedel, gaas)- ühekomponendilises süsteemis, vabadusastmetearv on null 10 pilet 1.Mis on metallid? Metallid on anorgaanilised ained, mis koosnevad ühest või mitmest metallilisest elemendist ja võivad sisaldada täiendavalt ka mittemetallilisi elemente (süsinik, lämmastik,hapnik) 2.Mis on isotoopide tekke aluseks?on ühesuguste prootonite arvu korral erinev neutronite arv aatomituumas. 3.Iseloomustage kovalentset sidet?Suhteliselt tugev aatomite vaheline side,mis tekib elektronpilvedejagamisel sidet moodustavale aatomite vahel.See on suunatud side. 4.Mis on kovalentse sideme tekke aluseks? on valentselektronidejagamine kahe naaberaatomi vahel nii, et kumbki sidemest osavõttev aatom saab inertgaasile vastava
Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. Transformaator Transformaator ehk trafo on elektromagnetiline seade (elektrimasin), mis võimaldab muuta vahelduvvoolu voolutugevust ja pinget voolusagedust muutmata. Transformaatori nimetus on tulnud ladinakeelsest sõnast transformare ehk muundama. Transformaatorite võimsus võib olla väga erinev murdosast V A kuni GV A ja pingega kuni sadade kilovoltideni.
ionisatsioonienergia on alati endotermiline ΔH > 0 iga järgmise elektroni loovutamine on raskem kui eelmine. kergem on elektroni loovutada sellisel elemendil, millel on orbitaalil osad paardunud osad paardumata elektronid (kuna energeetiliselt on soodsam, kui kõik „kastid“ on ühe, kõik kahe või kõik 0 elektroniga) elektronafiinsus Ae – energia, mis eraldub või neeldub isoleeritud aatomile ühe elektroni sidumisel (selle aniooniks muutmisel). iseloomustab mittemetallilisi omadusi: mida suurem on elektronafiinsus, seda mittemetallilisem element. Elektron saab minna üle ühelt elemendilt teisele ainult siis, kui vahe elektronafiinsuse EA 2 ja ionisatsioonienergai I1 vahel on suurem kui vahe EA1 ja I2 vahel. EA2-I1>EA1-I2 või EA2+I2>EA1+I1 halogeenidel ΔH < 0 leelismetallidel ΔH > 0 tekkiva aniooni mõõtmed on suuremad esialgsest aatomist. anioonid on tavaliselt oma mõõtmetelt suuremad kui katioonid.
vesiballasti. Vedelkütuste ja määrdeõlide puhastamine laevadel toimub reeglina tsentrifugaalseparaatoriga, mille tööpõhimõte seisneb erineva tihedusega osakestele erineva tsentrifugaaljõu tekitamine. Pidevalt töötava tsentrifugaalseparaatori leiutas esimesena 1878 aastal Carl Gustav. de Laval (1845 - 1913). Tsentrifugaalseparaatoriga võib eraldada kütusest ja õlist metallilisi mehaanilisi osakesi diameetriga üle 1 m ja mittemetallilisi tahkeid osakesi läbimõõduga üle 2-3 m. Veesisaldust võib alandada kuni 0,2%- ni (mikromeeter e. mikron on miljondik meetrit, m =10-6 m). Separeerimise puuduseks on, et koos anorgaaniliste osakestega väljub separeerimisjääkidega paratamatult ka kütuse põhimassist raskemaid tahkeid ja pooltahkeid kõrgemolekulaarseid süsivesinikühendeid s.o, põlevainet. Seega kaasneb separeerimisel põlevaine kadu 1...2 massi %. Kaasajal kasutatakse laevadel kütuste separeerimist nii kergete kui
eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. 6. Dielektrikud Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku. 7. Pooljuhid Pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on
suletud süsteemiga dedvudseadmeid. Avatud süsteemi korral kasutatakse nn. mitte-metalseid laagreid ,kus laagripuksi sisepinda kattev antifriktsioonmaterjal on bakaut ( Kesk-Ameerikas ja Kariibi mere saartel kasvav kõva , suure tihedusega ja kuni 30% õlist vaiku sisaldav puu ). Hõõrdumisel vastu metallilist pinda on bakaudil väga head antifriktsioonilised omadused. Bakaudi asendajatena kasutatakse kaprolooni ,tekstoliiti, puitkiudplasti , kummi või muu tehismaterjali. Kuna mittemetallilisi laagreid määritakse ja jahutatakse mereveega on dedvudseadme tihendid sel juhul üksnes täävtoru vööripoolses osas. Suletud süsteemiga dedvudseadme nn. metalllaagrite antifriktsioonmaterjal on babiit ning määrdeainena kasutatakse mineraal või sünteesõlisid, mis emulgeerides mereveega ei kaota määrdeomadusi. Sel juhul on täävtoru mõlemas otsas karptihend, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse.
Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi. 2.6 Ainete liigitamine. Koostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse vastavate elementide sümboleid. Kaheaatomilistest molekulidest koosnevad O2, H2, N2, Cl2, F2, Br2, I2. Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Aine ehituse põhjal liigitatakse aineid: Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid,
Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. Metallid on elektronjuhtivusega elektrijuhid. Elektrone saab vähese energiakuluga aatomitest lahti kiskuda, nii et neist võivad saada elektrivoolu kandjad. Parimad elektrijuhid on kuld ja hõbe. Et need materjalid on kallid, kasutatakse nende asemel enamasti vaske, mis on samuti hea elektrijuht. Metalljuhte kasutatakse juhtmete ning elektriseadmete elektrit juhtivate detailide valmistamiseks. Elektrijuhtivus sõltub ka juhi temperatuurist
nendesse erinevatesse klassidesse kuuluvate materjalide keemilisel sidemel ja aatomstruktuuril (1, 2, 3) vaid sisaldab eristamise alusena ka mingile materjaliklassile omaseid unikaalseid omadusi näiteks pooljuhtmaterjalide elektrilised omadused. Järgnevalt iseloomustame lühidalt ülaltoodud erinevatest klassidest materjale. 1.3.1. Metallid Metallid on anorgaanilised ained, mis koosnevad ühest või mitmest metallilisest elemendist ja võivad täiendavalt sisaldada ka mittemetallilisi elemente (hapnik, süsinik, lämmastik). Tuntumad metallid on raud, vask, alumiinium, nikkel ja titaan. Metallidele on omane kristallstruktuur, kus metalli aatomid on paigutunud korrapäraselt. Metallidele on samuti iseloomulik suur arv vabu elektrone s.t. elektrone, mis ei ole seotud mingi konkreetse aatomiga. Vastavalt sellele on metallid väga head soojus- ja elektrijuhid. 9
Maaharimist raskendab ulatuslik erosioon. Mets katab 12% territooriumist. Hiina on paljude kultuurtaimede tekkekoht. Hiinas elab palju endeemseid ja ka haruldasi loomaliike (faasaneid, bambuskaru, endeemne järvevaal: maailma ohustatuim vaalaline). Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt, mille suurimad maardlad asuvad Põhja-Hiinas ning Sise-Mongoolias. Võrdlemisi palju on naftat ja põlevkivi, vähem ka maagaasi ja uraanimaaki. Metallimaake on vähemalt 50 ja ka mittemetallilisi maavarasid on palju. Suured alad (eriti riigi edela- ja lääneosas) on geoloogiliselt vähe uuritud. Hiina oli sajandeid majanduslikult ning teaduslik-tehniliselt maailma arenenumaid riike. Seal oli Euroopast varem kasutusel leiutised nagu paber, trükikunst, paberraha, püssirohi, malmvalu, kompass, portselan ja siid. 19.saj. algas majanduslik allakäik, mida põhjustasid isoleerumine, siseturu hindade tõus ja oopiumisõjad. Hiina on riiklikus
elektroni. F (g) + e F (g) EA = 328 kJ/mol Mõnede aatomite (2A rühm, väärisgaasid) esimesed elektronafiinsused on positiivsed (elektroni lisamiseks aatomisse tuleb kulutada energiat). Enamik teisi ja järgnevaid elektronafiinsusi on positiivsed. Üldiselt muutuvad elektronafiinsused negatiivsemaks aatomiraadiuse kahanedes, kuid sellest reeglist on palju erandeid. Tugevalt negatiivne elektronafiinsus põhjustab mittemetallilisi omadusi (mittemetallid seovad kergesti elektrone), mis on taas kooskõlas mittemetallide paiknemisega perioodilisuse süsteemis. Aatomite magnetilised omadused Elektroni spinn on seotud tema magnetiliste omadustega. Kui kõik elektronid on paardunud, nimetatakse sellist ainet diamagnetiliseks. Diamagnetilised ained tõukuvad vähesel määral magnetist eemale. Kui aines on paardumata elektrone, tõmbuvad ained nõrgalt magneti poole ja neid nimetatakse paramagnetilisteks.
Endla Reintam, 2008/2009 60 a) vääriskivid rubiinid, opaal. mäekristall jne. b) metallid, mida saab korduvalt kasutada kuld, plaatina, hõbe, osa rauda ja alumiiniumi. 2. Ei saa korduvalt kasutada suure kasutusalaga või täielikult ära kasutatavad mineraalid (see on vältimatu). a) kütteained nafta, gaas, süsi nende põletamisel tekivad gaasid, soojus ja vesi. b) suurem osa mittemetallilisi mineraale kvartsiliiv, kips, sool jt. c) metallid, mille kasutamine viib nende varude hävimiseni plii kõrgeoktaanilistes bensiinides, värvides, tsink tsingitud rauas, floor hambapastas, raud konservikarpides, alumiinium tetrapakkides jne. See on üks paljudest loodusvarade klassifikatsioonidest. Maa taastumatud loodusvarad on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Näit. naftat moodustub
annaabi.ee 
