Allotroopia keemiliste elementide esinemine mitme lihtainena, näiteks: O,P, C (allotroobina) -erinevad struktuuri poolest, esinevad sellistel mittemetallidel, mille aatomid saavad moodustada rohkem kui ühe kovalentse sideme. Võivad erineda: aatomite arvu poolest molekulis; molekulide/aatomite paigutuse poolest kristallvõres Isotoop-erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid (erinevad neutronite arvu poolest aatomituumas) Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone ( ise redutseerudes) Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( ise oksüdeerudes) Mittemetalle on tabelis vähem, aga maakoores rohkem
metalliioonide ümber. Tekib elektrongaas. Tänu sellele püsivad aatomid kristallvõres koos. Metalliline side on väga tugev. Joonis Oksüdatsiooniaste - o.a. o.a.-ks nimetatakse elementide laengut ühendites / liitainetes. A rühma elementidel näitab rühma nr. laengut. Metallide laeng on alati + B rühmade metallidel on muutuv laeng, kuid kõigil on olemas ka laeng +2 Mittemetallidel on palju erinevaid laenguid, A rühma mittemetallidel on üheks kindlaks laenguks rühma nr. Lihtainete laeng on alati null. H+1 O-2 Cl-1 F-1 Fe+2 ja +3 Cu+1ja +2 Määra o.a. valemites. NaCl, O2, H2O, BaO, Al2S3, N2O5, SO3, SO2, CO, N2, Na2O, Fe2O3
· Batkerid On olemas ka erinevaid korrosiooni liike : · Keemiline korrosioon · Elektrokeemiline · Biokorrosioon Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua korrosiooni korral kahjustub raua pind , see väljendub sellest, et metalli sisse tekivad augud ja võib ka metallikihti lahti tulla. ( valemiga Fe2O3 x nH2O ) Metalli korrodeerumist nimetatakse roostetamiseks. Korrosioon võib tekkida nii metallidel kui ka mittemetallidel. Selleks, et metalli kaitsta orrosiooni eest , tuleb metall keskonnast eraldada kas värvimise, õlitamise , lakkimise või korrosioonikindlama metallikihiga katmise teel. Kuld ja kõrge kullaprooviga esemed ei korrodeeru peaaegu , et üldse. Kasutatud materjalid : http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://web.zone.ee/evelins/metallidtest1/korrosioon.html http://www.slideshare.net/Jyrtoakame/korrosioon-esitlus-presentation Ja keemia vihik.
Kõvadus ..sõltub ehitusest- *enamus molekulaarsed mittemetallid on kas gaasilised (H2,O2,He,Ne,Ar, jne) või tahke ainena pehmed ja haprad (P,S). *Mõned on mittemolekulaarsed (C,Si,B) mittemetallid, mis koosnevad aatomivõrega kristallidest- on suure kõvadusega ja kõrge sulamistemperatuuriga. *Paljudel mittemetallidel on allotroopsed teisendid. ALLOTROOPIA *Allotroopia on nähtus, kus üks keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. *Allotroopia esinev peaaegu kõikide mittemetallide puhul Põhjused: *Aatomite erinev arv; Harilik hapnik – O2 Osoon – O3
Kontrolltöö 10.klass Vesinik ja halogeniidid l. Võrrelge metallide ja mittemetallide paiknemist perioodilisustabelis ning nende aatomi suurust. Metallidel on suured aatomid ja mittemetallidel on väiksed aatomid.Metallid paiknevad perioodilisustabelis vasakul pool ja katavad üle poole perioodilisustabelist.Mittemetallid paiknevad paremal pool perioodilisustabelit. 2. Selgitage, mis on allotroopia ja allotroobid. Tooge näiteid. Nähtust, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena, nimetatakse allotroopiaks ja vastavaid lihtaineid allotroopideks. Nt. -Erinev aatomite arv molekulis: dihapnik O2 ja osoon O3 -Erinev kristallistruktuur: teemant ja grafiit 3
neutron - laenguta tuumaosake elektron - negatiivse laenguga aatomiosake väärisgaas - VIII A rühmas asuvad keemilised elemendid, mille aatomite elektronkatte väliskihis on 8 elektroni, st elektronoktett, püsiv element elektronoktett - 8 elektroni väliskihil katioon - positiivse laenguga ioon, prootoneid on rohkem kui elektrone, esineb metallidel anioon - negatiivse laenguga ioon, elektrone on rohkem kui elektrone, esineb mittemetallidel kovalentne side - mittemetalliliste ainete vahel esinev side, kus aatomid moodustavad ühised elektronpaarid iooniline side - mittemetalliliste ja metalliliste ainete vahel esinev side, kus aatomid loovutavad ja liidavad elektrone molekulaarne aine - aine, mis koosneb molekulidest (kovalentne side) mittemolekulaarne aine - aine, mis koosneb ioonidest või kristallidest (iooniline side)
(struktuuri) või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. 8. Reaktsioonivõrrandite jada ülesanne. Näiteks: a) C -> CO -> CO2 -> H2CO3 -> Na2CO3 -> CaCO3 -> CO2 b) S -> SO2 -> SO3 -> H2SO4 -> Li2SO4 -> BaSO4 9. Miks nimetatakse VIIIA rühma elemente väärisgaasideks? KONTROLLTÖÖ KORDAMISÜLESANDED nr 6. TEEMA: Mittemetallid 1. Võrdle metallide ja mittemetallide füüsikalisi omadusi. • Metallidel on iseloomulik läige, mida mittemetallidel pole • Metallid on tugevad ja enamasti tahked, mittemetalle on nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi. Mm-d on ka rabedad • metallid juhivad enamasti hästi soojust ja elektrit, mittemetallid mitte • mittemetallidel puuduvad magnetilised omadused, nagu on osadel metallidel • metallid on enamasti halli tooni, mm-d igat värvi 2. Milliseid oksüdatsiooniastmeid omavad: IVA mittemetallid – VA mittemetallid – VIA mittemetallid – VIIA mittemetallid –
AINEKLASSID OKSÜDATSIOONIASTE · Elemendi o-a näitab aatomite laengut ühendis. PÜSIV o-a. I II III -II MUUTUV o-a. on mittemetallidel ja B-rühma metallidel Nt. Fe o-a II või III, Cu o-a I või II MÄÄRA ELEMENTIDE o-a. Lihtaines on elemendi o-a 0 Positiivsete o-a summa võrdub negatiivsete o-a summaga S O2 Fe O Fe2 O3 Cl2 H2 S H2 S O3 K NO3 C H 4 K2 S NH 3 C 2 H6 CH3OH K2Cr2O7 Al AINED Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid H2O
vastavalt paardumata elektron või elektronpaar. Hundi reegel alles siis, kui kõigil sama alakihi orbitaalidel on olemas üks elektron, algab nende täitumine teise elektroniga. Fosfor: Elementide metalliliste omaduste suurenemine: - rühmas ülevalt alla, sest elektronkihtide arvu kasvamise tõttu suureneb aatomi raadius ehk välinen elektronkiht kaugeneb tuumast; - perioodis paremalt vasakule, sest väheneb tuumalaeng (ja ühtlasi kasvab ka aatomi raadius) Mittemetallidel täpselt vastupidi. elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv Keemilised sidemed jne: Eksotermiline-eraldub energia H <0 nt ühinemisreaktsioonid. C + O2 -> CO2 H = -393,6 kJ Endotermiline-neeldub energia H >0 nt lagunemisreaktsiionid. NaCl+H2O -> Na++ Cl- Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides)
oksüdatsiooniastme muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa. 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 10. Metallide keemilisi omadusi (reageerimine lihtainetega, veega, hapetega (ka konts. H2SO4 ja HNO3-ga), sooladega? Reageerimine lihtainega: Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid
Ioonilise sideme moodustamisel annab metalliline element täielikult oma väliskihi elektronid mittemetallile. 8. Miks VIIIA rühma elemendid esinevad lihtainetena ükskikaatomitena?- sest nende aatomitel on püsiv väliselektronkoht 9. Millised mittemetallide lihtained esinevad kaheaatomiliste molekulidena?- Vesinik H2, lämmastik N2, hapnik O2, kloor CL2, väävel S8, jood I2 10. Mis on allotroopia? Mis on allotroop?- Lihtained(mittemetallidel) võivad esineda mitmel erineval kujul. Seda omadust nim allotroopiaks ja vastavaid ained allotroopideks. Nimeta näiteks hapniku või mõne teise mittemetalli allotroope.- Hapnik O2, osoon O3
enamus ioone sellised, millel on pealmine alamelektronkiht täidetud. Näiteks naatriumil on väliskihis ainult üks valentselektron ning seega on kõige levinum naatriumi ioon Na+. Perioodilisuse tabeli teises servas on klooril seitse valentselektroni, seega kõige levinum kloori ioon on ühe lisaelektroniga Cl. Kõige väiksem ionisatsioonienergia on frantsiumil ja kõige suurem fluoril. Metallide ionisatsioonienergia on tavaliselt palju madalam kui mittemetallidel, mistõttu metallid reeglina kaotavad elektrone (muutuvad positiivseteks ioonideks) ja mittemetallid haaravad elektrone lisaks (muutuvad negatiivseteks ioonideks). Ioonide teke Positiivse iooni teke Positiivse iooni tekkimiseks on vaja aatomile anda lisaenergia, mis on suurem või võrdne aatomi ionisatsioonienergiaga. Näiteks ioniseeriv kiirgus ioniseerib aatomeid andes
muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 5. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon, keemiline vooluallikas? Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroonide pinnal elektrivoolu toimel. Anood on elektrood, millel toimub oksüdeerumine.Katood on elektrood millel toimub redutseerumine.
muutumisest, b) elektronide üleminekust? Oksüdeerumine on o.-a. suurenemine ta loovutab elektrone. Redutseerumine on o.-a vähenemine ta liidab elektrone. Oksüdeerija redutseerub, o.-a väheneb ja liidab elektrone. Redutseerija oksüdeerub, o.-a suureneb ja loovutab elektrone. 3. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max o.-a näitab rühma number. Metallide min o.-a on null ja mittemetallidel rühma number miinus kaheksa 4. Kui suur on oksüdatsiooniastmete summa keemilises ühendis? Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. 5. Mis on: elektrolüüs, anood, katood, anioon, katioon, keemiline vooluallikas? Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroonide pinnal elektrivoolu toimel. Anood on elektrood, millel toimub oksüdeerumine.Katood on elektrood millel toimub redutseerumine.
Jaotus toimub järjekorras. Nt. 5 elektroni välisel kihil ; 2 s orbitaalil, 3 p orbitaalil, mis teeb 3 paardmata elektroni. 14. Oska leida oksüdatsiooniastmeid. · O alati -2 · H alati +1 15. Oska leida maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet ja koosta neile vastavate ühendite valemeid. · Metallidel minimaalne oksüdatsiooni aste puudub. Makimaalne = A rühma number või 2. · Mittemetallidel minimaalne osüdatsiooni aste = 8 A rühma number ; maksimaalne = A rühma number. 16. Kuidas ja miks muutuvad metallilised ja mittemetallilised omadused : a) perioodis ; b) A rühmas. · Perioodis metallilised omadused kasvavad paremalt vasakule, mittemetallilised vastupidi nõrgenevad paremalt vasakule. Perioodis vasakult paremale aatomi raadius suureneb. Metallilised omadused on seda paremad,
tugevamini tuuma poole, mis põhjustab aatomite raadiuse vähenemist. 5. A-rühm · Väliskihi elektronide arvu ja maksimaalse o.a. märgib rühma number · Minimaalne o.a. - -8+Max. o.a. · Oksiidid NaO (IA) · Happed As NO (VA) · Vesinikuühendid SiH (IVA) 6. Metallilised elemendid loovutavad elektrone, mittemetallilised aga liidavad neid. Metallilistel elementidel on aatomiraadius väiksem, mittemetallidel aga suurem. Mittemetallilistel elementidel on oktetist puudu vaid mõned elektronid, metallilistel elementidel on välikihi elektronide arv väiksem. Elektronegatiivsus on suurem mittemetallilistel elementidel ja metallilistel elementidel väiksem Mittemetallilised elemendid hoiavad väliskihi elektrone rohkem kinni kui metallilised A rühmade elementide elektronegatiivsus, tuumalaeng, mittemetallilisus suureneb
5.MITTEMETALLID 5.1 MITTEMETALLIDE MITMEKESISUS *Mittemetallid asuvad perioodilisussüsteemis perioodide lõpus ja suuremates rühmades. Mittemetallidel on viimasel kihil 4-8 elektroni. Lihtainena on nende seas 11 gaasilist: H2 , N2, O2, F2, Cl2 ; 6 väärisgaasi (He-Rn) 10 tahket: B, C, Si, P, As, S, Se, Te, I, At 1 vedel: Br2 *Mittemetallid on madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad. Mõned on väga kõrge sulamistemperatuuriga, kõvad kuid seejuures haprad. Väga erineva värvusega. Mittemetallide ühiseks omaduseks on see, et nad praktiliselt ei juhi elektrit, kuid süsinik allotroop grafiit on hea elektrijuht
Metallid Metallide ehituse omapära • Metallidel on vähe väliskihi elektrone, mittemetallidel on neid rohkem. • Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. • Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused • Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid
Metallid Metallide ehituse omapära · Metallidel on vähe väliskihi elektrone, to edit Master text styles mittemetallidel on neid rohkem. Second level · Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, Third level Fourth level mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. Fifth level · Metallid on redutseerijad, sest neil on võime
vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana? mittemetallidel Min o-a rühma nr 8 (alati negatiivne arv) REDUTSEERIJA Max o-a rühma nr OKSÜDEERIJA Kui on vahepealne o-a, siison nii oksüdeerija kui ka redutseerija. 4. Aine lahustumine vees, vesilahuse pH, kasutamine väetisena. Väetisena kasutatakse aineid, mis lahustuvad vees. 5. . Gaaside kogumine Näide: lk 241 ül 4 Gaase, mis ei reageeri ega lahustu vees saab läbi vee koguda. Ül: a) lämmastik- b) ammoniaak lahustub vees, kogutakse
Leelismetallid on pehmed. Ka puhtad metallid on enamasti pehmemad, lisandid suurendavad metalli kõvadust. Võrreldes metallidega on mittemetallide omavahelised erinevused märgatavalt suuremad. Nende seas on nii gaasilisi kui ka tahkeid aineid, ainult üks nendest -broom- on tavatingimustes vedelik. Mõned tahked mittemetallid on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad, mõned on väga kõrge sulamistemperatuuriga ja kõvad, kuigi seejuures haprad. Mittemetallidel võivad olla väga erinevad värvused. Paljud gaasilised mittemetallid on värvusetud. Enamiku mittemetallide ühiseks omaduseks on see, et nad praktiliselt 3 ei juhi elektrit. Mittemetallid loovutavad väliskihi elektrone palju raskemini kui metallid. Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijatena, liites endaga metalli aatomite poolt loovutatud elektrone
pehme. 3 Keemilistest omadustest niipalju, et enamik mittemetalle käitub lihtainena nii redutseerija kui ka oksüdeerijana. Oksüdeerijana käituvad mittemetallid: alati metallide suhtes. Endast nõrgemate (madalama elektronegatiivsusega) mittemetallide suhtes, nt enamik mittemetalle vesiniku suhtes. Reduseerijana käituvad mittemetallid: endast tugevamate, st kõrgema elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes. Paljudel mittemetallidel on ka allotroopsed teisendid. Allotroopia on nähtmus, kui üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Selle põhjuseks on erinev arv aatomeid molekulis (näiteks O2 ja O3) või erinev kristalli struktuur (näiteks grafiit ja teemant). Näiteks on tuntud ka raske vesinik (tuumas lisaks ühele prootonile ka üks neutron) ja üliraske vesinik (tuumas üks prooton ja kaks neutronit). Allotroobid erinevad tavaliselt kristallivõre ehituselt (näiteks süsiniku allotroobid grafiit ja teemant).
Keemilistest omadustest niipalju, et enamik mittemetalle käitub lihtainena nii redutseerija kui ka oksüdeerijana. Oksüdeerijana käituvad mittemetallid: alati metallide suhtes. endast nõrgemate (madalama elektronegatiivsusega) mittemetallide suhtes, nt enamik mittemetalle vesiniku suhtes. Reduseerijana käituvad mittemetallid: endast tugevamate, st kõrgema elektronegatiivsusega mittemetallide suhtes. Paljudel mittemetallidel on ka allotroopsed teisendid. Allotroopia on nähtmus, kui üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Selle põhjuseks on erinev arv aatomeid molekulis (näiteks O2 ja O3) või erinev kristalli struktuur (näiteks grafiit ja teemant). Näiteks on tuntud ka raske vesinik (tuumas lisaks ühele prootonile ka üks neutron) ja üliraske vesinik (tuumas üks prooton ja kaks neutronit). Allotroobid ühe ja sama keemilise elemendi poolt moodustatud erinevad lihtained. Allotroopia
vastavalt 2, 0, +4, +6 ja +6. Mida kõrgem on antud aatomi oksüdatsiooniaste, seda suurem on tema oksüdeerituse aste; mida madalam on tema oksüdatsiooniaste, seda suurem on tema redutseerituse aste." Lihtaines on iga aatomi oksüdatsiooniaste 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. A rühmade metallide oksüdatsiooniaste ühendites on tavaliselt rühma number, B rühmade metallide oksüdatsiooniastmed on varieeruvad, enamasti 2. Mittemetallidel on muutuv oksüdatsiooniaste: maksimaalne oksüdatsiooniaste on rühma number ja minimaalne oksüdatsiooniaste on rühma number miinus 8. 8. Keemiline side (Iooniline, kovalentne ja metalliline side, vesinikside) KEEMILINE SIDE kahe või enama aatomi (iooni) vaheline side, mis liidab atomeid molekuliks ning aatomeid või ioone kristalliks. Iooniline side Keemiline side, mis tekib valentselektroni üleminekul ühelt aatomilt teisele
see osa tuumalaengust, mis mõjutab väliskihi elektrone Zef = Z – kogu tuumalaeng, varjestusefekt aatomiraadius r raadius suureneb ülevalt alla sest elektronkihtide arv suureneb; vasakult paremale väheneb, sest tuumalaeng suureneb (elektrone tõmmatakse rohkem tuuma lähedale) rühmas muutused kõige järsemad leelismetallidel, halogeenidel väiksem muutus. metallide raadiused on hulga suuremad kui mittemetallidel metalliline raadius – pool aatomituumade vahelistest kaugustest metalli kristallivõres kovalentne raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis kui aatom loovutab elektrone (tekitades katiooni), siis tekkinud osakese aatomraadius on esialgsest väiksem ionisatsioonienergia I – energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks (selle katiooniks muutmiseks). määrab metallilised omadused: mida väiksem
Mida kõrgem on temp seda suurem on kristall võres ioon aatomite võnkeamplituud ning seda suuremaks elektronide liikumisele on metallioonide võnkumine. Sellepärast vähenebki metallide elektrijuhtivus temperatuuri tõstmisel. Füüsika seisukohalt on elektrijuhtivuse temp-. Sõltuvus peamiseks metallide ja mittemetallide eristajaks. Läige. Metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub eriti poleeritud pindade puhul. Järeldus mittemetallidel puudub läige. Värvus. Metalli värvus on tingitud valguskiirte peegeldumisel nähtava valguse spektriosas. Metallide plastsus ja haprus. Enamik metalle on plastsed. Seepärast saab kuuma metalli kuju muuta sepistamisel pleki valtsimisel ja traati tõmbamisel. Plastsuse vastand on haprus. Haprad kehad purunevad mehaaniliste jõudude mõjul. Mittemetallidel puudub võimalu töödelda neid kuumusega, tulemuseks on tavaliselt kas lõhkemine või põlemine ning ära aurustumine
Väike proovi kogus Väike müra Lühike signaali kestvus Küveti "mälu" Väike eluiga Atomiseerimine "keemilise aurustamise" meetodil määratav metall muudetakse lenduvaks hüdriidiks, mille aurud juhitakse leeki, ja mis omakorda lagunevad leegis. Elavhobeda atomiseerimine "külma auru" meetodil: (Joonis puudub) Aatomabsorptsioon spektromeetri funktsioonid Spektromeeter atomiseerib proovi Proov neelab välise kiirgusallika kiirgust reonantsjoonel (metallidel > 200 nm, mittemetallidel < 185 nm ei saa AAS kasutada) Kiirgusallikas on lamp mille katood on valmistatud samast metallist, mis on ka analüüsitavas proovis 18 Spektromeetri ehitus Õõneskatoodlambi ehitus: Segavad faktoeid aatomspektroskoopias Leegis olevate oksiidide, solvendi jms neeldumine (taustneeldumise vähendaminse võtted (Zeemani effekti, deuteeriumlambi, puhta lahusti ja
rauda ainult Fe3O4 ühenditena. Mittemetallid 114 elemendist on mittemetalle 122, tabelis asuvad paremal üleval Nad võivad olla väga erinevad: tahke, vedel ja gaasiline, ainuke vedel on Br. Nende aatomite välisel elektron kihil on palju elektrone. 47 Nad võivad elektrone nii liita kui loovutada, st et need võivad olla nii oksudeeriad kuir edutseerijad. Paljudel mittemetallidel esinevad allotroopsed teisendid, st üks ja sama liht ain võib olla mitmes eri vormis. Süsiniku teisendid on teemant ja grafiit. Aine Füüsikalise Leidumine Keemilised Teisendid Ühendid ja valem omadused. looduses. omadused nende kasutus Page 7
ja kuida? Mõningad näitet selle väärtusest erinevatele materjalidele. Lambda on soojusjuhtivustegur ehk võrdetegur, mis iseloomustab antud materjali võimet juhtida soojust ja see oleneb ainest millest keha koosneb, agregaatolekust, aine struktuurist, tihedusest, poorsusest, niiskusest ja keha temperatuurist. Kui on poorne ja kuiv materjal siis halvem soojusjuht, vedelike ja metalli sulamite puhul temperatuuri tõusul lambda väheneb, gaasidel, puhaste metallide ja mittemetallidel tõuseb. Mõned väärtused: Vesi(0,6 W/m*K), Õhk(0,025-0,05), Cu(360), Al(220), Klaas(0,75) 62. Soojusjuhtivus ühekihilises tasapinnalises seinas. Soojushulga valemi tuletus vastava skeemi alusel. Seina termilise takistuse mõiste. Tuletus ja skeem vihikus. Termiline takistus: R = [m²*K/W] R on seina termiline takistus mis iseloomustab kui palju on takistatud ühe W energia
St. Selliste reaktsioonide puhul toimub formaalne elektronide ulekanne: elektronide summaarne formaalne juurdesaamine on redutseerumine ja elektronide summaarne formaalne loovutamine on oksudeerumine. · Lihtaines on iga aatomi oksudatsiooniaste 0. Liitainetes on koigi aatomite oksudatsiooniastmete summa 0. · A-ruhmade metallide oksudatsiooniaste uhendites on tavaliselt ruhma number, B-ruhmade metallide oksudatsiooniastmed on varieeruvad, enamasti 2. Mittemetallidel on muutuv oksudatsiooniaste: maksimaalne oksudatsiooniaste on ruhma number ja minimaalne oksudatsiooniaste on ruhma number miinus 8. · IUPAC-i "Keemiaterminoloogia kasiraamat"[1] annab oksudatsiooniastmele jargmise definitsiooni: "Oksudatsiooniaste on aatomi oksudeerituse astme moot aines. Seda defineeritakse laenguna, mis aatomil voiks olla, kui loendada elektrone kokkulepitud reeglistiku jargi: 1) vaba elemendi (uhinemata neutraalse aatomi) oksudatsiooniaste on 0;
ja kuida? Mõningad näitet selle väärtusest erinevatele materjalidele. Lambda on soojusjuhtivustegur ehk võrdetegur, mis iseloomustab antud materjali võimet juhtida soojust ja see oleneb ainest millest keha koosneb, agregaatolekust, aine struktuurist, tihedusest, poorsusest, niiskusest ja keha temperatuurist. Kui on poorne ja kuiv materjal siis halvem soojusjuht, vedelike ja metalli sulamite puhul temperatuuri tõusul lambda väheneb, gaasidel, puhaste metallide ja mittemetallidel tõuseb. Mõned väärtused: Vesi(0,6 W/m*K), Õhk(0,025-0,05), Cu(360), Al(220), Klaas(0,75) 62. Soojusjuhtivus ühekihilises tasapinnalises seinas. Soojushulga valemi tuletus vastava skeemi alusel. Seina termilise takistuse mõiste. Tuletus ja skeem vihikus. Termiline takistus: R [m²*K/W] R on seina termiline takistus mis iseloomustab kui palju on takistatud ühe W energia
..7B); · Viienda ja kuuenda perioodi d-elementide elektronkonfiguratsioonides esineb erandeid. Üksikuid erandeid on ka f-elementide elektronkonfiguratsioonides. · Keemiliste sidemete moodustamiseks kasutavad need elemendid nii väliskihi s- kui eelviimase kihi d-elektrone ja/või orbitaale; · A-rühmade elementide maksimaalne oksüdatsiooniaste võrdub enamasti rühma numbriga (näiteks kaltsium: II, väävel: VI, lämmastik V); · Elemendi maksimaalne negatiivne oksüdatsiooniaste mittemetallidel võrdub rühma number miinus kaheksa (näiteks lämmastik III). Metallid Paiknevad perioodide alguses, välimisel elektronkihil enamasti 1-3 elektroni. Aatomiraadiused suuremad, aatomid loovutavad kergesti elektrone moodustades positiivselt laetud ioone katioone. Kõige tüüpilisemad metallid on leelismetallid (ns1) ja leelismuldmetallid (ns2). Vesiniku asukoht Paljud autorid paigutavad vesiniku (1s1) tema keemiliste (mittemetall) ja füüsikaliste omaduste (H2 on gaas) alusel 7A rühma.
In: 4d105s25p1 In+, In3+ Tl: 5d106s26p1 Tl+, Tl3+ Annavad elektrone ära, kuna tahavad ioone moodustada. 3. Selgitage, kuidas muutuvad elementide keemiline aktiivsus, metallilised/mittemetallilised omadused, happelis-aluselised omadused ja redutseerimisvõime/oksüdeerimisvõime rühmas ülalt alla ning perioodis vasakult paremale. Keemiline aktiivsus. Metallidel muutub keemiline aktiivsus rühmas ülevalt alla, mittemetallidel vastupidi. See on seotud elementide metallisuse ja mittemetallilisusega. Metallilised-mittemetallilised omadused. Rühmas ülevalt alla tuuma ja väliselektronkihi vaheline külgetõmme nõrgeneb ning väliskihi elektron võib kergemini eralduda. Metallilisus suureneb rühmas ülevalt alla, mittemetallilisus vastupidi. Aktiivsete metalliliste elementide oksiidid on tugevalt aluseliste omadustega, vähemaktiivsete metalliliste elementide oksiidid on enamasti nõrgalt aluseliste omadustega.
annaabi.ee 
