elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi sotsiaalpoliitika, norralaste elukvaliteet Sissejuhatus Elatustaseme tõus toob üldjuhul kaasa elukvaliteedi paranemise. Seda kinnitab ka Eesti inimeste elujärje märgatav paranemine ajavahemikus 20032007. Siiski ei määra arenenud ühiskonnas eluga rahulolu pelk ainelise rikkuse suurenemine. Kuna riigil raha napib, tuleks just majanduskriisi ajal pöörata suuremat tähelepanu elukvaliteedi mittemateriaalsetele aspektidele, eriti psühholoogilisele turvalisusele. Elukvaliteedi teoreetilised alused Kõige laiemas tähenduses iseloomustab elukvaliteet inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades (Land 2001). Elukvaliteet on inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on
Kas väärtus, mille loomises inimene ei osalenud, on väärtuslikum kui see, mille me ise enda kätega loonud oleme? Kas see, mida kätega katsuda ei saa, on kallim? Maailmakuulsad biitlid kirjutasid kunagi laulu ,,Money Can´t Buy Me Love", mille tekstis väljendub selgelt tõde raha eest saab osta ehteid ja kõike muud, mis teeb elu paremaks, aga mitte armastust. Kui armastus on hindamatu, siis ei saa seda ka osta. Samamoodi ei saa panna hinda ka teistele mittemateriaalsetele väärtustele nagu lootus või usk. Teisest küljest saab rahaga teha inimest veetlevamaks ja ilusamaks. Kui ebaõiglaselt see ka ei kõlaks, leian ma, et lihtsam on armastada ilusat miljonäri kui räpast eluheidikut. Naljakal kombel laulsid just need räpased heidikud niimoodi: ,,Raha mängib elus põhirolli; raha, see on õnn ja armastus." Elus on olukordi, mida raha ei suuda mõjutada. Võtkem näiteks ema-lapse vahelise armastuse,
neid lõplikult hävitamata. Koht elamiseks, koht töötamiseks, koht külastamiseks, põllumajandussaadused, veevaru, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteem, ruum, pinnase filtreerimisvõime jne. Väärtused omistab maastikule selle kasutaja; Poliitilised muutused tingivad sotsiaalmajanduslikke muutusi, mis omakorda muudavad maastikke ning maastikulisi väärtusi ning inimeste väärtushinnanguid. Küllalt levinud on maastiku väärtuste rühmitamine vastavalt nende materiaalsetele ja mittemateriaalsetele, ökoloogilistele ja sotsiaalmajanduslikele funktsioonidele; Materiaalsed ja mittemateriaalsed väärtused. Materiaalsed: elatisväärtus, turuväärtus. Mittemateriaalsed: ökoloogiline väärtus, esteetiline väärtus, teaduslik väärtus, riigikaitseline väärtus. Kultuurilis-ajalooline väärtus - traditisoonilisele kultuurmaastikule (põllumajandusmaastik nõukogude ajal, või kalmistud ja alleed ja heinaküünid), ajaloo kontsentraadile (säilinud
Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe 3.3 TRIPS lepingu ülesehitus TRIPS leping on üles ehitatud peamistele intellektuaalomandi õiguste alastele rahvusvahelistele konventsioonidele tuginedes või neid inkorporeerides (viidete näol). Lisaks antakse riikidele võimalus järgida peale TRIPS-i ka eelnevaid konventsioone, et sätestada tugevam kaitse mittemateriaalsetele õigustele. TRIPS lepingul on märkimisväärne mõju WTO liikmesriikide seadusandluste kooskõlastamisel. See sätestab miinimumnõuded kõigis intellektuaalomandi õiguskaitse valdkondades: autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste, kaubamärkide, teenindusmärkide, geograafiliste (päritolu)tähiste, tööstusdisainilahenduste, patentide ning mikrolülituste totograafia alal. Kindlustamaks, et õiguste valdaja ei kuritarvitaks oma eelisseisundit
näiteks lihtsad kiidusõnad. Sisemisi motivaatoreid on inimesed koguaeg vajanud, aga alles tänapäeval on mõistetud nende tegelikku ja möödapääsmatut vajadust. Ma ei ütleks, et tänapäeval ühe osakaal väheneb ja teisel kasvab, pigem kasvavad vajadused nii sisemiste kui ka väliste motivaatorite näol. Materiaalsete hüvede kasv on paratamatu konkurentsis püsimiseks, aga kõige märgatavam ja huvitavam pool on see, kuidas inimesed on hakanud rohkem tähelepanu pöörama just mittemateriaalsetele hüvedele. Materiaalsed hüved Palk Palk on inimese jaoks kindlasti märgiks tema väärtusest. Madal palk on märgiks inimese madalast väärtusest. Sageli toob see kaasa enesehinnangu ja eneseusu languse, pikemas perspektiivis ka usu vähenemise arengusse ja õppimisvõimesse. Seni rahvusvahelises konkurentsis Eesti märgiks kujunenud odav tööjõud on lämmatanud liiga paljude inimeste eneseusu, usus võimalusse saavutada parema töö kaudu inimlik heaolu. / 14 /
AS § 276 o omandamise õigus AS § 256: ostueelõigus. M--------O-------O2; müüakse maatükk maha, kui see on omanikule kallis, kui siiski sunnitud selle maha müüma. Kui ostja tahab pärast müüa, siis M on ostueelõigus. Piiratud asjaõigused on õigused võõrale asjale. Teatud juhtudel võib piiratud asjaõigus omane õigus. Asjaõigus käib kaasas. · intellektuaalne omand õigused mittemateriaalsetele hüvedele. Relatiivsed õigused õigused konkreetse isiku vastu. · nõudeõigus õigus nõuda teiselt poolelt teatud käitumist. · kujundusõigus õigustatud isiku võimalus ise teatud viisil käituda, mis viib õigussuhte muutmisele või lõppemisele. Nt leping üles öelda. · vastuõigused õigus reguleerida vastavalt teise poole rikkumisele. Müüja ja ostja näide: üks
AS § 276 o omandamise õigus AS § 256: ostueelõigus. M--------O-------O2; müüakse maatükk maha, kui see on omanikule kallis, kui siiski sunnitud selle maha müüma. Kui ostja tahab pärast müüa, siis M on ostueelõigus. Piiratud asjaõigused on õigused võõrale asjale. Teatud juhtudel võib piiratud asjaõigus omane õigus. Asjaõigus käib kaasas. · intellektuaalne omand õigused mittemateriaalsetele hüvedele. Relatiivsed õigused õigused konkreetse isiku vastu. · nõudeõigus õigus nõuda teiselt poolelt teatud käitumist. · kujundusõigus õigustatud isiku võimalus ise teatud viisil käituda, mis viib õigussuhte muutmisele või lõppemisele. Nt leping üles öelda. · vastuõigused õigus reguleerida vastavalt teise poole rikkumisele. Müüja ja ostja näide: üks
omandit. Enamikel juhtudel piiratud asjaõigused on ühtlasi õigused võõra asja suhtes. 1.reaalservituut koormis millega koormatakse üht kinnistut teise kinnistu kasuks. kasutusõigus 2.realiseerimisõigus eelkõige pandiõigus. . 3.Omandamisõigus e. ostueesõigus · Intellektuaalne omand intellektuaalse omandi õigused. Õiguse mittemateriaalsetele hüvedele.(Autoriõigus, patendiõigus) Relatiivsed õigused - õigused konkreetse isiku suhtes. · Nõudeõigused õigus nõuda mingi konkreetse tegevuse tegemist , või millegi tegemisest hoidumist · Kujundusõigus õigustatud isik võib teatud viisil käituda (nt lepingust taganeda, üles öelda, hinda alandada) · Vastuõigused õigus teatud viisil käituda teise poole käitumise suhtes.(nt õigus keelduda
põlvkonnad), maj argument. Antropotsentriline (kkseisund mõjutab in 1 materiaalseid/mittemateriaalseid huve ja otsest julgeolekut) VS ökotsentriline (kk iseväärtus) maailmavaade (heaoluühiskond: kk kaitstakse ikkagi selleks, et inimesel oleks hea). Heaoluühiskondade suund materiaalsetelt väärtustelt mittemateriaalsetele väärtustele toob kaasa kk iseväärtuse suurema hindamise ning tugevdab sellega kkõiguse eetilist alust. Kk väärtustamine: a) otsene instrumentaalne e kasutamisväärtus (otsesed materiaalsed kasud loodusest sellesse sekkudes või seda tarbides) b) eksisteerimis e kaudne väärtus (kk esteetilise väärtuse ja ka teatava iseväärtuse tunnustamises, ilma et sellesse sekkutaks või seda
2.3 omandamisõigused (nt ostueesõigus omanik müüb oma asja ära, kuid tal on väga kahju seda müüa, kuid on hädasti raha vaja. Juhul kui uus omanik, see ostja nüüd seda kinnisasja tahab müüa, siis on endisel müüjal, kui ta rahaline seis parem on, ostueesõigus vastavale kinnisasjale). AÕS § 68 c) intellektuaalne omand siin läheb tsiviilõigusest natuke väljapoole. Intellektuaalse omandiõigus kujutab endast õigust mittemateriaalsetele hüvedele. Need on küll subjektiivsed absoluutse iseloomuga õigused, kuid nad moodustavad tegelikult iseseisva liigi eraõiguse valdkonnas. 2. relatiivsed õigused õigused konkreetse isiku vastu: a) nõudeõigus suur osa relatiivseid subjektiivseid õigusi ongi nõudeõigused, see on juriidiliselt tagatud võimalus kelleltki midagi nõuda. b) kujundusõigused õigus teatud viisil käituda, nt õigus hinda alandada, õigus lepingust
b.ii.1. Kasutuseõigused näiteks reaalservituut (see on nt tänavatee) (see pole lepinguline) AõS 172 b.ii.2. Realiseerimisõigus e pandiõigus see on ka asjaõigus. AõS 276 b.ii.3. Omandamisõigus e ostu eesõigus tähendab seda, et kui .. Aõs 256 c. Intellektuaalne omand Õigused mittemateriaalsetele hüvedele. (autori-, patendi-, kaubamärgiõigus) Õigus igaühe vastu. 2) Relatiivsed õigused: õigus teistelt midagi nõuda. a. Nõudeõigus õigustatud isiku nõue (õigus) konkreetse inimese vastu. (jur tagatud õigus kelleltki konkreetselt isikult midagi nõuda). b. Kujundusõigused õigus teatud viisil käituda, mis muudab/lõpetab relatiivse iseloomuga tsiviilõigussuhted. Nt õigus lepingust taganeda võ leping üles
1. Kasutuseõigused – näiteks reaalservituut (see on nt tänavatee) (see pole lepinguline) AõS 172 2. Realiseerimisõigus e pandiõigus – see on ka asjaõigus. AõS 276 3. Omandamisõigus e ostu eesõigus – tähendab seda, et kui .. Aõs 256 c. Intellektuaalne omand – Õigused mittemateriaalsetele hüvedele. (autori-, patendi-, kaubamärgiõigus) Õigus igaühe vastu. 2) Relatiivsed õigused: õigus teistelt midagi nõuda. a. Nõudeõigus – õigustatud isiku nõue (õigus) konkreetse inimese vastu. (jur tagatud õigus kelleltki konkreetselt isikult midagi nõuda). b. Kujundusõigused – õigus teatud viisil käituda, mis muudab/lõpetab relatiivse iseloomuga tsiviilõigussuhted. Nt õigus lepingust taganeda võ
piiratud ulatuses) See pole mitte lepinguõigus, vaid absoluutse iseloomuga õigus. 1.2.2.2. Realiseerimisõigus ehk pandiõigus, vt. Asjaõigusseadus §276; võlausaldaja võib nõuda hüpoteegi sundmüümist kui võlgnik ei suuda võlga tasuda. 1.2.2.3. Omandamisõigus on ostu eesõigus, vt. Asjaõigusseadus §256. 1.3. Intellektuaalne omand õigused mittemateriaalsetele hüvedele; autoriõigus, patendiõigus, kaubamärgiõigus. Need on samuti õigused igaühe vastu. 2) Relatiivsed õigused õigused konkreetsete isikute vastu 2.1. Nõudeõigus juriidiliselt tagatud võimalus nõuda kelleltki konkreetselt isikult mingi tegevuse sooritamist või sellest hoidumist. 2.2. Kujundusõigus - õigus kellegi konkreetse isiku suhtes teatud viisil käituda, mis muudab või lõpetab relatiivse iseloomuga tsiviilõigussuhte; nt
piiratud ulatuses) See pole mitte lepinguõigus, vaid absoluutse iseloomuga õigus. 1.2.2.2. Realiseerimisõigus ehk pandiõigus, vt. Asjaõigusseadus §276; võlausaldaja võib nõuda hüpoteegi sundmüümist kui võlgnik ei suuda võlga tasuda. 1.2.2.3. Omandamisõigus on ostu eesõigus, vt. Asjaõigusseadus §256. 1.3. Intellektuaalne omand – õigused mittemateriaalsetele hüvedele; autoriõigus, patendiõigus, kaubamärgiõigus. Need on samuti õigused igaühe vastu. 2) Relatiivsed õigused – õigused konkreetsete isikute vastu 2.1. Nõudeõigus – juriidiliselt tagatud võimalus nõuda kelleltki konkreetselt isikult mingi tegevuse sooritamist või sellest hoidumist. 2.2. Kujundusõigus - õigus kellegi konkreetse isiku suhtes teatud viisil käituda, mis muudab või lõpetab relatiivse iseloomuga tsiviilõigussuhte; nt
annaabi.ee 
