6. Asetasin sellele termopaari nii, et see ulatuks kindlalt vedelikku. 7. Katseklaasi asetasin jahutisse ning alustasin temperatuuri fikseerimist. 8. Temperatuuri registreerimise alustamiseks klõpsan punasel noolel. Tulemusi jälgin tabeli ja graafiku kujul. Katseid sooritasin destilleeritud veega ja juhendaja poolt antud uuritava lahusega. Valemid Raoult'i II seadusest saame avaldise molaarmassi leidmiseks: Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. Kus: lahusti moolimurd lahuses. Lähme üle lahustunud aine kontsentratsioonile: Teisendame: Asendades selle Clapeyron-Clausiuse võrrandisse ja tehes lihtsustuse , saame võrrandi: Selle teisendus: Teisendades moolimurru molaalsuseks: Siin asendame: ja Seega: Aururõhu suhteline langus on võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses
asetasin seejärel lahusesse. Määrasin külmumistemperatuuri samamoodi nagu puhta lahusti korralgi. Katse lõppedes salvestasin andmete tabeli Excelisse. Teoreetiline põhjendus ja valemid Lahjendatud lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuse omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Raoult'i II seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse korral: , kus x1 on lahusti moolimurd lahuses. Lahustunud aine kontsentratsioonile üleminek: Asendades x1, saame: See on Raoult'i seaduse rakenduslik kuju: Aururõhu suhteline langus on võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses. Lahustunud aine molekulmassi leidmiseks on vaja teada aururõhu langust . Sageli kasutatakse selle asemel lahuse keemistäpi või külmumistäpi langust.
millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. TEOREETILISED PÕHJENDUSED. VALEMID Selles osas on esitatud lahjendatud lahuste üldiseid füüsikalisi omadusi. Lahjendatu lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. , kus X1 on lahusti moolimurd lahuses. Läheme üle lahustunud aine kontsentratsioonile X2 = 1 X1. Asendades esimesest võrrandist X1 teise võrrandisse, saame See on Raoult'i seaduse rakenduslik kuju: aururõhu suhteline langus on võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses. Lahustunud aine molekulmassi leidmiseks on tarvis teada aururõhu langust . Sageli kasutatakse
vesilahuse külmumistemperatuurid. Lahuse külmumistemperatuuri langusest arvutatakse isotoonilisustegur. Nõrga elektrolüüdi puhul arvutatakse ka dissotsiatsiooniaste. Teooria Lahjendatud lahuste üldised füüsikalised omadused Lahjendatu lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. 0X p = p1 = p 1 (1) 1 kus X1 on lahusti moolimurd lahuses. Läheme üle lahustunud aine kontsentratsioonile X2 = 1 X1 (2) Asendades esimesest võrrandist X1 teise võrrandisse, saame
Katset korratakse, kuni tulemused ei erine üle 0,01 kraadi. TEOREETILISED PÕHJENDUSED. VALEMID. Selles osas on esitatud lahjendatud lahuste üldiseid füüsikalisi omadusi. Lahjendatu lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. p = p1 = p10 X 1 , kus X1 on lahusti moolimurd lahuses. Läheme üle lahustunud aine kontsentratsioonile X2 = 1 X1. Asendades esimesest võrrandist X1 teise võrrandisse, saame p10 - p = X2 p10 See on Raoult'i seaduse rakenduslik kuju: aururõhu suhteline langus on võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses. Lahustunud aine molekulmassi leidmiseks on tarvis teada aururõhu langust
Lahjendatud lahuste üldised füüsikalised omadused Lahjendatud lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Need omadused on seotud osakeste (ioonide, molekulide) arvuga lahuses ja seetõttu nimetatakse neid sageli ka kolligatiivseteks omadusteks. Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. p = p1 = p10 X 1 (1) kus X1 on lahusti moolimurd lahuses Minnes üle lahustunud aine moolimurrule X2 = 1 X1 (2) ja asendades esimesest võrrandist X1 teise võrrandisse, saab p10 - p = X2
joodiplekkide kõrvaldamiseks riietest. H2SO4- Väävelhape on värvuseta, lõhnata, hügroskoopne, veest ligi kaks korda raskem õlitaoline, vees väga hästi lahustuv tugev hape. SO3 lahust lahjendatud väävelhappes nimetatakse ooleumiks. Ooleumi lahjendamisel veega saadaksegi kontsentreeritud väävelhape. Lahjendatud väävelhape reageerib kui tavaline hape aluste, aluseliste oksiidide ja pingereas vesinikust vasakul pool olevate metallidega. Tugeva ja mittelenduva happena tõrjub ta nõrgemaid ning lenduvamaid happeid nende sooladest välja. Niiskust neelava omaduse tõttu kasutatakse ära eksikaatorites, kuhu pannakse ained või materjalid, mida soovitakse kuivatada. 7.Ülesanded: a) reaktsioonivõrrandite koostamine b) lahuse keskkonna määramise ülesanded c) reaalklassil ka reaktsioonijadadega ülesanded
molekulid ehk selle abil saab ülejäänud õli koguda. 6. Kui kõik õli on kogutud, on vaja õli juurde lisada MgSO4, mis seob kõik õlis oleva vee endaga nii, et kolbi sees on ainult õli. 7. Selleks, et eraldada MgSO4 ja eukalüptiõli, valan eukalüptiõli koos MgSO 4-ga läbi lehtri, milles on vaat, ümarkolbi. Eelnevalt kaalun kolbi ära. Asetan ümarkolbi rotaatoraurutisse, mille abil toimub destilleeritud solventide efektiivne üleajamine mittelenduva proovi pealt ning samamoodi ka ainete puhastamine. Lõpus kaalun ära saadud ja puhastatud eukalüptiõli koos kolbiga. Analüüs Eukalüptool ehk 1,8-tsineool struktuur: Saagise arvutamine tühja pudeli mass 12,442 g pudeli mass koos ainega 17,46 g ekstrakti mass - 17,46g 12,442g = 5,018g m(tegelik)
Lahjendatud lahuste üldised füüsikalised omadused Lahjendatud lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Need omadused on seotud osakeste (ioonide, molekulide) arvuga lahuses ja seetõttu nimetatakse neid sageli ka kolligatiivseteks omadusteks. Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. p = p1 = p10 X 1 (1) kus X1 on lahusti moolimurd lahuses Minnes üle lahustunud aine moolimurrule X2 = 1 X1 (2) ja asendades esimesest võrrandist X1 teise võrrandisse, saab p10 - p = X2
(Pildiallikas http://www.uni- regensburg.de/Fakultaeten/nat_Fak_IV/Organische_Chemie/Didaktik/Keusch/D- sugar_coal-e.htm) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium Lahjendatud väävelhape reageerib kui tavaline hape aluste, aluseliste oksiidide ja pingereas vesinikust vasakul pool olevate metallidega. Tugeva ja mittelenduva happena tõrjub ta nõrgemaid ning lenduvamaid happeid nende sooladest välja. 2NaCl (t) + H2SO4 (l) (kuumutamine) Na2SO4 (l) + 2HCl (g) CaCO3 + H2SO4 CaSO4 + H2CO3 CaSO4 + H2O + CO2 Väävelhape on kaheprootoniline hape, mistõttu esimeses astmes võib ta moodustada reageerimisel vesiniksulfaate ja teises astmes sulfaate. Sulfaadid on püsivad kristalsed ained, mis lahustuvad hästi vees. Erandina ei lahustu vees näiteks leelismuldmetallide ja plii
Turbabrikett sõelutud ja kuivatatud freesturbast suure rõhu all surutud tihedad korrapärased briketid. Turbapelletid ehk graanulid kuivataud freesturbast pressitud peened sõrmejämedused turbapulgad. Suur niiskus põhjustab tarbimisaine madalat kütteväärtust(8-14 MJ/kg). Põlevaine kütteväärtus on 20-25 MJ/kg. 11. Kaevandatavad söed. Nende liigid. Üldised omadused. · Kaevandatavate süte puhul on tähtsaks omaduseks kütteväärtus, mittelenduva ja lenduva süsiniku sisaldus. Vastavalt nendele näitajatele toimub ka süte liigitamine. · Pruunsöed mittepaakuva koksiga, suure lendosiste sisaldusega üle 40% ja kõrge tuhavaba tarbimisaine kütteväärtusega. Pruunsütt iseloomustab kõrge niiskussisaldus, madalam süsinikusisaldus ja kõrgem hapnikusisaldus võrreldes kivisöega. Pruunsüte alumine kütteväärtus on 10,5 15,9 MJ/kg.
määrdeõlide ja -lisandite kasutamisel jpm protsessides. Anorgaanilised tolmuosakesed tekivad tööstuslikes protsessides ja olmes põletamisel, looduses põlengutel ja vulkaanipursetel. Tavaliselt on elementide sisaldus atmosfääriosakestes lähtematerjaliga sarnane, kuigi oma rolli mängivad ka keemilised muundumised. Näiteks, rannikualade väävlireostus koos merevee piiskadega põhjustab atmosfääri SO2 oksüdatsiooniga kõrge mittelenduva SO42- kontsentratsiooni tekke. Vastupidi, merevee NaCl võib tahkest aerosoolist lenduda atmosfääri HCl-na: 13. Kuidas satuvad atmosfääri vääveldioksiid ning väävelvesinik? Kuidas nad seal muunduvad? Väävel on peamiselt SO2, SO3, H2S ja sulfaatvormis. Antropogeenne tegevus lisab aastas atmosfääri ca 100 mln t väävlit, millest suurim osa on pärit kivisöe põletamisest. Bioloogilised protsessid ning vulkaanide pursked lisavad sellele aastas veel kuni 1 mln t.
sisaldusest ja mitte niivõrd nende keemilisest loomusest nimetatakse kolligatiivseteks omadusteks. ! Neli sellist tähtsat omadust on 1)lahuse aururõhu langus, 2) lahuse keemistemperatuuri tõus, 3) lahuse külmumistemperatuuri langus ja 4)osmoos. Kõigi nende puhul on määrav kas lahuse kahe faasi või kahe erineva kontsentratsiooniga (erineva entroopia astmega) lahuse (osmoosi korral) o! mavaheline tasakaal.! Iga vedeliku küllastunud auru rõhk on antud temperatuuril jääv suurus. Mingi mittelenduva aine lahustumisel vedelikus alaneb selle vedeliku aururõhk (lisand lahustis suurendab lahusti entroopiat ja seetõttu vähendab Gibbsi energiat). Järelikult on mittelenduva aine lahuse küllastunud auru rõhk alati madalam kui puhtal lahustil samal temperatuuril. Seejuures alaneb lahuse aururõhk alati seda rohkem, mida suurem on lahuse kontsentratsioon.! Kõik puhtad vedelikud külmuvad ja keevad konstantse rõhu juures kindlal temperatuuril. Vedelikes
võrreldes sisekihtidega). Protsessi eksotermilisuse tõttu väheneb adsorbeerunud aine hulk temperatuuri tõusmisel ja suureneb temperatuuri alanemisel. Kemosorptsioon - pinnal (adsorbendi ja adsorbaadi vahel) tekib keemiline side. Kui keemiline side on tugev - mittepööratav protsess Raoult’I seadus - komponendi aururõhk vedela lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi aururõhu ja tema kontsentratsiooni korrutisega lahuses. Raoult’I seadus mittelenduva aine lahuse kohta: aururõhu suhtelinelangus on võrdeline lahustunud aine moolimurruga lahuses Osmoos (kr. - tõuge, surve) - aine iseeneslik kandumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust. Dissotsiatsioon - osakeste jagunemine, lagunemine väiksemateks Elektrolüütiline dissotsiatsioon (S. Arrhenius, rootsi keemik) - lahustunud aine molekulide täielik või osaline lagunemine katioonideks ja anioonideks.
kineetiline energia (Ek) on piisavalt suur, et end vedelikust lahti rebida ja minna üle aurufaasi. Samaaegselt toimub ka pöördprotsess — kondensatsioon. Kui need kiirused saavad võrdseks, tekib tasakaal vedeliku- ja aurufaasi vahel. Seda auru nimetatakse küllastunud auruks ja selle poolt avaldatud rõhku küllastatud auru rõhuks. Aurustumine on endotermiline protsess ja kui temperatuur kasvab, aurustumine intensiivistub ja küllastunud auru rõhk kasvab. Mittelenduva aine lahus — sel juhul on osa lahuse pinnast kaetud mittelenduva aine molekulidega, mis ei saa aurufaasi üle minna. Selle tõttu on lahustimolekulide üleminek aurufaasi vähem tõenäoline ja küllastunud auru rõhk samal temperatuuril on väiksem kui puhta lahusti kohal. Raoult’I seadus: p=p˚·X1 p˚– p1=X2 p˚ p1 — lahusti aururõhk lahuse kohal p˚ — aururõhk puhta lahusti kohal X1 — lahusti moolimurd
aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalus olevas lahuses on antud temperatuuril püsiv suurus, mis ei sõltu lahustunud aine üldhulgast. Matemaatiliselt väljendub jaotusseadus: c1 K , (7) c2 kus c1 ja c2 on lahustunud aine kontsentratsioonid kummaski vedelikukihis, K jaotustegur. Mittelenduva aine lahuse küllastunud auru rõhk on alati madalam kui puhta lahusti küllastunud auru rõhk samal temperatuuril. Vastavalt Raoult'i seadusele on mitteelektrolüütide lahjendatud lahuste aururõhu suhteline langus võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses: p o p p o X2 , (8) po p
Et aurustumine on endotermiline, intensiivistub see Taimerakk hoiab oma kindlat kuju (turgor) tänu temperatuuri kasvuga ning suureneb ka küllastunud osmootsele rõhule. Sarnaselt peab iga inimese organismi auru rõhk. Mittelenduva aine lahuse puhul on osa lahuse pinnast viidav lahus olema isotooniline vereplasmaga. Vereplasmaga on isotooniline näiteks 0,85% kaetud mittelenduva aine molekulidega, mis ei saa aurufaasi üle minna. Seetõttu on lahusti molekulide NaCl lahus (füsioloogiline lahus) ja 5% üleminek aurufaasi vähem tõenäoline ja küllastunud
· Raskemate halogeenide fluoriidid on väga reaktiivsed: BrF3 reageerib isegi asbestiga. 55. Võrrelge omavahel vesinikhalogeniidhapete omadusi. Kirjutage nende tasakaalustatud kõikvõimalikud tekkereaktsioonid.. · Vesinikhalogeniide saab elementide otsesel reaktsioonil: H2(g) + X2(g) 2HX(g) · Fluor reageerib vesinikuga iseeneslikult plahvatusega, kloor reageerib valguse toimel samuti plahvatusega. · Laboris saadakse vesinikhalogeniide tavaliselt mittelenduva happe reaktsioonil sooladega: KI(s) + H3PO4(aq) HI(g) + KH2PO4(aq) · Vesinikhalogeniidid on värvusetud, terava lõhnaga gaasid. HF on alla 20 °C vedelik tänu vesiniksidemetele. · Kõik vesinikhalogeniidid lahustuvad vees. · Vesinikfluoriid söövitab klaasi ja lahustab silikaate. · Vesinikfluoriidi kasutatakse fluoreeritud süsivesinike tootmisel. 56. Iseloomustage metallide halogeniide ja nende lahustuvust. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid.
ja aururõhu korrutisega. p(lahusti)=C(x(lahusti))*pº(lahusti) · Mittelenduv lahustunud aine vähendab lahusti omadust üle minna aurufaasi ehk mida rohkem on lahuses lahustunud ainet, seda väiksem on lahusti moolimurd. · Kui lahuse mõlemad komponendid on lenduvad, siis lahuse aururõhk on summa mõlema komponendi aururõhkudest. Aururõhu langus lahjendatud lahuse kohal: · Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk võrdub lahusti aururõhuga, · Mittelenduv lahustunud aine ävhendab võrdeliselt kontsentratsiooni vähenemisega lahusti võimet üle minna aurufaasi, · Aururõhu suhteline langus on võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses. Lahuse leemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. (Ke ebullioskoopiline konstant, sõltub lahusti omadustest, iisotooniline tegur)
p1=K*X1. võrdelisusteguri K mõiste selgitamisel kasut. Võrrandit puhta komponendi puhul, kui x=1. sellel juhul p1=p2, sel juhul võime võrrandi kirjut. Järgmiselt: p1=p0/1 -> RAOLT´I seadus: komponendi aururõhk vedela lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi aururõhu ja tema kontsentratsiooni korrutisega lahuses. teise komponendi puhul: p2=p0/2*x2; P=P1+P2=p0/1+p0/2*x2 Iga vedeliku küllastunud aururõhk on antud temp. jääv suurus. Mittelenduva aine lahustamisel alaneb vedeliku aururõhk. Selle lahuse aururõhk on madalam ja selle suhteline langus on võrdeline lahustunud aine moolmurdkontsentratsiooniga lahuses. vedelikus lahustunud ained alandavad vedeliku külmumistemperatuuri ja tõstavad keemistemperatuuri. See muutus on võrdeline lisatud aine kontsentratsiooniga. T=Kk*c sellel põhineb soolade kasutamine jää ja lumesulatamisel teedelt. Jahutussegude valmistamine lumest ja nt. soolast. 6.7 Difusioon ja osmoos
vesi-eeter), on selle aine jaotumine vedelike vahel määratud jaotusseadusega: lahustunud aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalus olevas lahuses on antud temperatuuril püsiv suurus, mis ei sõltu lahustunud aine üldhulgast. Matemaatiliselt väljendub jaotusseadus: c K= 1, (7) c2 kus c 1 ja c 2 on lahustunud aine kontsentratsioonid kummaski vedelikukihis, K - jaotustegur. Mittelenduva aine lahuse küllastunud auru rõhk on alati madalam kui puhta lahusti küllastunud auru rõhk samal temperatuuril. Vastavalt Raoult'i seadusele on mitteelektrolüütide lahjendatud lahuste aururõhu suhteline langus võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses: p o - p p = o = X2 , (8) po p kus p o on puhta lahusti aururõhk, p - lahuse aururõhk ja X 2 - lahustunud aine moolimurd. n2
sideme dissotsiatsioonienergia muutusi: tsentraalse halogeeni raskemaks muutudes sidemete stabiilsus väheneb. Raskemate halogeenide fluoriidid on väga reaktiivsed: BrF3 reageerib isegi asbestiga. 55. Võrrelge omavahel vesinikhalogeniidhapete omadusi. Kirjutage nende tasakaalustatud kõikvõimalikud tekkereaktsioonid. Vesinikhalogeniidhapete kasutamine. Vesinikhalogeniide saab elementide otsesel reaktsioonil: H2(g) + X2(g) 2HX(g). Laboris saadakse vesinikhalogeniide tavaliselt mittelenduva happe reaktsioonil sooladega. Vesinikhalogeniidid on värvusetud, terava lõhnaga gaasid. Flour- H2+F22HF/ 2F2+2H2O4HF+O2/F2+H2OHOF+HF/CaF2+H2SO4CaSO4+2HF. Suhteliselt nõrk hape, teised vesinikhalogeniidid on vesilahustes peaaegu täielikult dissotseerunud (ühed kõige tugevamad happed üldse). HF mood ka vesiniksooli. Fluor reageerib vesinikuga iseeneslikult plahvatusega. HF on alla 20 °C vedelik tänu vesiniksidemetele. Vesinikfluoriid söövitab klaasi ja lahustab silikaate
Tasakaalu korral on aurufaas küllastunud ja vastavat aururõhku nim. küllastunud auru rõhuks. Aurufaas lahuse kohal võib koosneda nii lahusti kui lahustunud aine molekulidest. Lahuse üldine aururõhk on võrdne lahusti ja lahustunud aine auru osarõhkude summaga (Daltoni seadus): p = p1 + p2 Lahuste omadused erinevad puhaste ainete omadustest. Võrreldes lahustiga on lahuste »keemistemperatuur kõrgem. Vedelik keeb temperatuuril, mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Mittelenduva aine lahustamine vähendab vedeliku aururõhku ja seetõttu on tarvis kõrgemat temperatuuri kui puhta lahusti puhul; » külmumistemperatuur madalam. Vedelik külmub temperatuuril, mille juures lahuse aururõhk saab võrdseks vastava tahke faasi (jää) aururõhuga. Lahusti aururõhu alanemine, külmumistemperatuuri langus ja keemistemperatuuri tõus on tingitud lahustunud aine kontsentratsioonist lahuses. Aine aururõhk vedela lahuse kohal on
annaabi.ee 
