Hellenid Hellenid - vanaaja kreeklased Barbarid mittekreeklased Hellenite eluviis KASVATUS JA HARIDUS -haridus vaid poistele - Tüdrukud tegid majapidamistöid ja käsitööd (kodus) -Spartas ka kehalised harjutused Ateena - Poisid läksid kooli 7.a või pedagoogi käe alla - Koolis loeti, kirjutati, muusika, gümnastika - 18-20 sõjaline ettevalmistus. - tulevastele riigiametnikele kõne- ja vaidlustuskunstitunnid Sparta - Peamine oli sõjaline ettevalmistus - Nõrgad imikud hukati - 7.a rühmadesse ja pidid ise hakkama saama.
Aatrium - avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Amfiteater - ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana Roomas ; amfiteatriteks peeti enamasti gladiaatorite võitlusi. Augur - preester-ennustaja Vana- Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Barbarid - võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas ; aja jooksul on selle sõnaga hakatud tähistama madala kultuuritasemega rahvaid ja ka ebakultuurseid ning kultuurivaenulikke inimesi. Diktaator - piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks. Foorum - turu ja koosolekuplats Vana-Roomas. Geenius - kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu Gladiaator - orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana-Roomas peetud avalikel mängudel.
Aphrodite ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna. Dionysos veini ja viinamarjakasvatuse jumal.Ainus Kreeka jumal, kelle ema oli inimene. Nike võidujumalanna. Titaanid 12 tükki (Kronos, Prometheus...) 5. Mõisted, nimed. Polis-linnriik, ahhailased-muistsed kreeklased, doorlased-Põhja-Kreekast sisse tulnud hõimud, joonlased-ahhailased, kes lahkusid seoses doorlaste sissetulekuga, hellenid-kõik kreeklased kokku, barbarid-mittekreeklased, spartiaadid-spartalased, perioigid-sparta mittekodanikud, heloodid-sparta orjad, metoigid-ateenalased, kitoon-alumine riie meestel, hemation-pealmine riie meestel, sümpoosioon-meeste koosviibimine, akropol-linnriik kõrgel künkal, agoraa-koosoleku ja turuplats, lakooniline kõne-lühike selge kõne, parasitos-teste kulul sööja, kükloobid-ühesilmsed koletised, sireenid-ilusad naised meres, palestra-maadluskool, pankraation-maadlus ja rusikavõitlus
Doorlased olid madala arengutasemega ja nende vallutamis retked andsid viimase hoobi kreeta-mükeene kultuurile. Sellest ajast hakkabki tõeline Kreeka ajalugu. 11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse arengule, ühiskonna kihtide tekkimisele. 8.-5. Saj. e.m.a kujunes välja Vana-Kreeka ühiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia. Orjadeks olid mittekreeklased ehk barbarid. Orje kasutati kõikides töödes. Tänu sellele oli vabadel kodanikel võimalus tegeleda rohkem vaimse kultuuriga. Vana-Kreeka kunst Kreeka kunst arenes välja umbes 600 e.m.a. Kreeklaste kunst on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ja skulptuure tehti enamjaolt jumalatest. Vaimse kultuuriga tegelemist hinnati kõrgelt, sündisid filosoofia ja teaduse alged. Kreeka kunstis võib eristada kolme perioodi: 1) Arhailine e
muusikat, kõne ja vaidluskunsti. 12. Selgita: hellen, barbar, lineaarkiri, aristokraat, polis, aristokraatlik vabariik, demokraatlik vabariik, türannia, rahvakoosolek, akropol, agoraa, sümpoosion, hetäär, ,,Ilias", ,,Odüsseia", propülee. Hellen-vanaaja kreeklane (sed) , selle nimega eristati kreeklasi kreeka keelt mitte rääkivatest barbaritest. Barbar-võõrmaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas. Lineaarkiri- Aristokraat-parimate võimude pooldaja , tähendab ka suursugust inimest. Polis- Vana-Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Elanikke 30-40 tuhat erandiks Sparta ja Ateena- seal elas 200 tuhat inimest. Tekkisid 8 saj. Võisid olla valitsemisvormilt Aristokraatlik Vabariik, Demokraatlik Vabariik või Türannia. Aristokraatlik Vabariik- Võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast
Kunstiajalugu Antiikkultuur 1. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskondlik korraldus. Antiikkultuuri olulisus ja mõju edaspidi kunstile ja kultuurile. Vana-Rooma Vana-Kreeka · Orjanduslik ühiksond · Orjanduslik demokraatia(orjadeks mittekreeklased e. barbarid) · Rooma kultuur: otsene mõju seetõttu oli vabadel kreeklastel Vana-Kreekal ja Etruksidel palju aega tegeleda vaimse kultuuriga. · Roomlased ise ennekõike poliitikud ja sõjamehed, kunsti ja · Polüteistlik religioon(palju kultuuri tegid vangistatud orjad jumalaid) jumalad
Võitu hinnati kõrgelt, tõi kuulsuse võitjale, tema perele ja kodulinnale, kaaskodanikud austasid neid hinnaliste autasudega ja püstitati mälestusmärke. Maailmaimed, mis asusid Vana-Kreekas: Zeusi hiigelkuju Olümpias, Artemise tempel Efesoses, Alikarnassose mausoleum, Rhodose koloss. Mõisted: Helleen vanaaja kreeklased, nimetusega eristati kreeklasi barbaritest hellenism ajajärk Kreeka ajaloos A. Suure vallutusretkedest Rooma võimu kehtestamiseni barbar võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas polis tüüpiline Vana-Kreeka riigivorm, hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga hetäär kõrgema seltskonna prostituut Vana-Kreekas bulee Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest heloot orjastatud põliselanik Sparta linnriigis pedagoog lapse/poisi juhendaja propüleed väravaehitis Vana-Kreekas Knossos palee Kreeta-Mükeene tsivilisatsioonist, majandus- ja kultuurikeskus
merelahing (Pärsia laevastik purustati). 15. Kreeklased võitsid Pärsia armeed, sest nad olid valmis võitmela viimase veretilgani tänu kodumaa armastus. Spartanlased olid väga hästi treenitud. 16. Strateeg (vanakreeka väepealik), heloot (maaga ori Sparta riigis), faalanks (raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi), perioik (vaba mittekodanik Spartas), spartiaat (Sparta linnriigi kodanik), polis (linnriik), akropol (mäe otsas asuv kindlustatud linnaosa), barbarid (võõramaalased, mittekreeklased), aristrokraatia (suursuguste võim, koondatud), akadeemia (filosoofide kool), hellenism (Hilis-Kreeka ajajärk), Museion (muusade pühamu, kõige suurem raamatukogu), tempel (jumalate koda, püha ehitis, kus käidi palvetamas / ohverdamas). 17. Solon (Ateena valitseja, andis rohkem võimu lihtrahvale), Homeros (poeet), Peisistratos (kurikuulus türann),Perikles (Ateena valitseja, demokraatlik), Aischylos (näitekirjanik
talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kodanikud ja mittekodanikud Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes: • Mittekodanikud, kelle hulka kuulusid alla 30 aastased mehed, naised, mittekreeklased ja orjad. Kodanikud ja mittekodanikud • Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates 30 eluaastast olla valitud riigiametisse. Kodanike kohuseks oli teenida vastavalt vara suurusele maakaitseväe põhimõttel moodustatud sõjaväes ja muretseda ise selleks vajalik relvastus. Aristokraadid teenisid ratsaväes või raskerelvastuses jalaväes, lihtrahvas raske- või kergerelvastuses jalaväes
Kolmas klass on talupoegade ja käsitöölistele, kelle ülesandeks on toota inimeste vajaduste rahuldamiseks ainelisi väärtusi, millest pevad ka kaks esimest kihti elatuma. Nad on oma riigile ustavad ja sellega rahul ega kipu mässama. Töölised on ainus klass, kes omab õigust eraomandile. Ideaalriigis on ruumi ka madalaimale seisusele - orjadele. Neil pole mingeid õigusi, kuigi ka nemad ei kannata Platoni kohaselt puudust. Orjad võivad ideaalriigis olla ainult mittekreeklased (filosoof leiab, et ideaalse riigi loomiseks on võimelised ainult kreeklased). Siin tekib küsimus, et kuidas kasvatada kodanikke ühiskonna korralduse jaoks Järelikult tuleb keskenduda peamiselt kahe kõrgema klassi harimisele ning peab eelduseks kaasasündinud omadusi. Oluline on märkida, et Platon tahab anda nii poistele kui tüdrukutele võrdsed võimalused hariduse omandamiseks. Esimese kümne eluaasta jooksul on kasvatus peamiselt kehaline. Teismeeas hakatakse noortele
relvastus. Aristokraadid teenisid ratsaväes või raskerelvastuses jalaväes, lihtrahvas raske- või kergerelvastuses jalaväes ning kõige vaesemad teenisid madruste ja sõudjatena sõjalaevadel. Lisaks tuli maksta väiksemaid makse, aga maksukoormus polnud Kreeka linnriikides ülejõu käiv kohustus. b) Mittekodanikud, kelle hulka kuulusid alla 30 aastased mehed, naised, mittekreeklased ja orjad. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1.4. Kreeka poliste valitsemisviisid: Poliste erinevate ühiskonnakihtide omavahelised vastuolud põhjustasid tihti ägedaid sisevõitlusi, mis mõnikord kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks. Lihtrahva ja aristokraatide vastandlikud huvid (kartus vaesuda või soov suurendada oma
relvastus. Aristokraadid teenisid ratsaväes või raskerelvastuses jalaväes, lihtrahvas raske- või kergerelvastuses jalaväes ning kõige vaesemad teenisid madruste ja sõudjatena sõjalaevadel. Lisaks tuli maksta väiksemaid makse, aga maksukoormus polnud Kreeka linnriikides ülejõu käiv kohustus. b) Mittekodanikud, kelle hulka kuulusid alla 30 aastased mehed, naised, mittekreeklased ja orjad. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1.4. Kreeka poliste valitsemisviisid: Poliste erinevate ühiskonnakihtide omavahelised vastuolud põhjustasid tihti ägedaid sisevõitlusi, mis mõnikord kasvasid üle relvastatud kokkupõrgeteks. Lihtrahva ja aristokraatide vastandlikud huvid (kartus vaesuda või soov suurendada oma
Kreeka linnad Vahemere idaranikul, suurim neist Egiptuse pealinn Aleksandria. 146 eKr Kreeka ja Makedoonia Rooma võimu alla 30 eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon : 1) Varasem minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. (2000-1400 eKr) -Elanikud mittekreeklased. -Müütiline Knossose kuningas Minos. -Linnad, lossid lahutamatu tervik. Tuntuim Knossos, mille loss on Minose palee. -Luksuslik sisustus, vannitoad, äravoolurennid, viljasalved, töökojad, kultusruumid. -Eraldiseisvad templid puudusid. -Lineaarkiri A Kreetal loetamatu. -Valitsesid preester-kuningad. -Kindlustamata lossid, sõjakate joonte puudumine. -Kunst: rahumeelne, elurõõmus temaatika. -Naise suur tähtsus, kujutatud esiplaanil. (Matriarhaalne naiste valitsetud ühiskond.)
osaleda riigi valitsemises ja riigikaitses. (15- seisavad üksteise taga, neil on kilbid ja odad 20% linna rahvast) kaitseks ees. agoraa linna keskväljak, mida kasutati nii hellen kõigi kreeklaste üldnimetus, kes kogunemispaigana kui turuplatsina. elasid emamaal ja kolooniates akropol kindlus kõrgemal künkal (hästi barbar mittekreeklased (võõraste ja säilinud Ateenas) madalamate üldnimetus) hellenism periood Chaironeia lahingust Museion muusade (kaunite kunstide 338. a eKr, Aleksander Suure vallutustest kaitsejumalannade, kes saatsid Apollonit, kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu kokku oli neid üheksa) tempel, sisuliselt alla 30 eKr (periood, mil kreeklased kultuuri- ja teaduskeskus. valitsesid Idamaade üle)
Ajalugu Page 9 Kreeta-Mükeene kultuur 23. september 2009. a. 10:50 Kreeta 2200-1400 eKr Mükeene 1500-1100 eKr Kokku 2200-1100 eKr Kreeta: · Minoiline kultuur (kunigas Minose järgi) · Keskus oli loss, mida ümbritses linn · Müürideta · Lossi valitses kuningas/preester · Usuline funktsioon lossil · Lineaarkiri A (ei osata lugeda) · Austati naisjumalannasid · Aluse panid mittekreeklased · Rahumeelne kunst Loodusstseenid Mükeene: · Kreeta kiri sureb kui mandrilt tulevad hävitavad senise · Kultuur kujunes välja mandri Kreekas · Ahhailased (kreeklaste esivanemas) panid aluse · Sai nime Mükeene lossi järgi · Keskmes lossid (linnadeta) · Loss oli majanduslik, poliitiline ja religioonne keskus · Valitsesid sõjapealik ja kuningas · Lineaarkiri B (osatakse lugeda) · Eelistati naisjumalannasid · Sõjaline kunst Sõjastseenid
voikeerid. Siiski erinevates piirkondades oli neid veel. Küsimus kas heloodid olid siiski orjad pikka aega üleval . Ateena oli oma rahvaarvult kõige suurem linnriik, sparta aga suhtarvuna kõige suurem riik . Heloote oli seal suhtarvuna rohkem , heloodid olid spartas enamuses , neid on peetud kõige suuremaks mittevabade kihiks klassikalises kreekas. Ateenas olid orjad eraomanduses vallasvaraga võrdsustatud objektid, kes olid enamasti võõrad, mittekreeklased. Heloodid olid reeglina kohalikud maaelanikud ning nad ei olnud eraomandis, vaid olid riigi omanduses. Orjade funktsionaalsusest on ka ateenalaste puhul räägitud. Väidetavalt demokraatia arenes tänu orjusele, kus ateenalased ei pidanud tegelema igapäevaste töödega, vaid said arendada poliitikat ja religiossete toimingutega. Helootide õiguslikolukord segane. Ateenlasi ajas segadusse see, kuid orjad said olla kreeklased ( heloodid olid koralikud mittevõõrad) ning ka
kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varasemad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Vana-Kreeka pillid :lüüra, kithara(keelpill, mida sõrmitseti. Lüürast suurem ja tugevam.), forminks(lüürataoline keelpill), barbitos(lüürataoline keelpill), paju-/vilepill, aulos(klarnetitaoline muusikariist), tympanon(raamtrumm), kümbal(löökpill). Mõisted: 1) Barbarid- mittekreeklased. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud nii. Neile näis, et iga tundmatus keeles öeldud sõna kõlas bar-bar. 2)Hellenid - rahvas, kelleks kreeklased end ise kutsusid. 3)Agoraa linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana.(igas kr. linnas) 4)Olümpiamängud Pidustus/spordivõistlus, mida peeti iga 4 aasta tagant Olümposel peajumala Zeusi auks. Võistlused kestsid 5 päeva ja võisteldi 6-l alal. Esimesed olümpiamängud peeti 776 e.Kr
annaabi.ee 
