isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. (3) Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. (4) Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Seadus välistab teo karistatavuse kui vastav karistusnorm on uues seaduses tühistatud.Kas terve koosseis või osa sellest;kui tegemist blanketse normiga, siis osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks seoses mingi eriseaduse muudatuse tõttu. Blanketne on koosseis, kus osutatakse mõne teise õigusharu normatiivaktile, mille rikkumine moodustab süüteo. I. Karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld Täpsem selgitus § 5 ja antud põhimõte keelab peale toimepanemist loodud või raskendatud karistusõigust tagantjärgi nendele tegudele kohaldada e.kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud. § 6. Karistusseaduse ruumiline kehtivus
toimepaneku ajal kehtinud seaduse järgi.Kui seadus muutub teo toimepaneku ajal,siis kohaldatakse seadust mis kehtis teo toimepaneku lõpu ajal. § 5 lg 2 nõuab karistust välistavate,kergendavate või muul viisil isiku olukorda leevendavate sätete raksndamist. Seadus välistab teo karistatavuse kui vastav karistusnorm on uues seaduses tühistatud.Kas terve koosseis või osa sellest;kui tegemist blanketse normiga, siis osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks seoses mingi eriseaduse muudatuse tõttu. Karistust kergendavad asjaolud Seadus kergendab karistust kui muudab kuriteo väärteoks,alandab alam ja/või ülemmäära,lisab sanktsioonidesse uue kergema karistusliigi või tühistab lisakaristusliigi jne. VÄÄRTEGUDE PUHUL LISAKARISTUST MÄÄRATA EI TOHI!!! Isiku olukorda leevendav muul viisil kui lühendab aegumistähtaega,kitsendab raskendavate asjaolude loetelu või kitsendab konfiskeerimise aluseid jne.
karistusõiguslikud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Tegu, mille eest isikut saab karistada, peab toimepanemise ajal olema seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusseadusel kehtib põhimõte, et seadusel ei ole tagasiulatavat jõudu, vaid on olemas kaks erandit: 1)kui seadus tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2)kergendab karistust 7) Süüteod: kuriteod ja väärteod. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on selline süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule aga rahaline karistus või sundlõpetamine.
toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alammäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad sõltumata teo toime panemise ajast, so.nimetatud süüteod on aegumatud.
Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? Kar.õig. kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse lisaks põhiseadusele ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. NB! 2 erandit: 1) kui seadus välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks, 2) Kergendab karistust Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? 1) Eesti territooriumil 2)Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil, sõltumata nende asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. Kehtib väljaspool Eesti territooriumi, kui see tuleneb välislepingust või kui on
Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? Kar.õig. kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse lisaks põhiseadusele ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. NB! 2 erandit: 1) kui seadus välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks, 2) Kergendab karistust Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? 1) Eesti territooriumil 2)Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil, sõltumata nende asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. Kehtib väljaspool Eesti territooriumi, kui see tuleneb välislepingust või kui on pandud toime esimese astme kuritegu, millega kahjustati : 1)Eesti elanikkonna elu ja tervist, 2)Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või
Samuti peab see seadus aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ja toetama teadmist, et õigusnormi rikkumine on karistatav. 6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel? Printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. 7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Üldiselt mitte. Kaks erandit: a) Seadus tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks. b) Seadus kergendab karistust. 8. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Kas üksnes Eestis või ka väljaspool Eestit? Kehtib Eesti territooriumil ja Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil, olenemata selle asukohast. Kehtib ka väljaspool Eesti territooriumit, kui see tuleneb välislepingust või on toime pandud I astme kuritegu, millega kahjustati Eesti elanikkonda, Eesti riigivõimu teostamist, keskkonda või kui on toime pandud maailmakuritegu.
karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. 300. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? astus: Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga mõned erandid. Karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus: 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. 301. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Vastus: Karistusõiguse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud:
Sellest tulevana saab karistust kohaldada vaid teo eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks ja oli toime pandud pärast selle seaduse jõustumist. 300. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus 1. Välistab teo karistatavuse ehk tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks, 2. Kergendab karistust. 301. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? 1) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. 2) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. 302. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kes on need isikud,
Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Karistust saab kohaldada vaid teo eest, mis teo toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Ka karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga mõned erandid. Karistusseadusel ori tagasiulatuv jõud siis, kui seadus o välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; o karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust. Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Karistusseaduse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: o Eesti territooriumil; o Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest.
110. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga mõned erandid. Karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus: 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo 48 mittekaristatavaks; 2) karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. 111. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus?
annaabi.ee 
