alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas NSVL Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid + sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. 1939. aasta novembris süüdistati Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud NSV vägesid. Tegelikult oli piiritüli venelaste lavastatud. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas NSVL sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja. Stalin paiskas soomlaste vastu 0.5 mlj meest, 2000 tanki, 1000 lennukit. Soome sõjaväkke (ülemjuhataja Mannerheim)kuulus 300 000 meest, ca 100 lennukit, ca 50 tanki. Vaatamata ülekaalule ei suutnud NSV sõjavägi kahe kuu jooksul Mannerheimi liini läbi murda. Vene väed kandsid suuri kaotusi: iga langenud soomlase kohta sai surma 4-5 punaarmeelast. kui
1919 suvel kinnitati põhiseadusega, et Soome on vabariik 1920 Vene-Soome Tartu rahulepinguga lõppes NSVL iga sõda 1918-1920 sõjasündmusi nim nii kodu- kui ka vabadussõjaks 1920liituti Rahvasteliiduga Lapua liikumine kommunismivastane . nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist . koguti poolehoidu Mannerheimi liin Karjala maakitsikusele ehitatud võimas kaitseliin 1939 süüdistas NSVL Soomet, et tole suurtükivägi olevat tulistanud NSVL vägesid Öeldi lahti mittekallaletungilepingust, ning alustati Soome vastu sõda NSVL heideti Rahvasteliidust välja 1940 12 märtsil sõlmiti Moskavas rahu 1941 jun, kui Saksamaa ründas NSVL i, jäi Soome erapooletuks NSVL lennukid pommitasid Soome linnu. 25 jun 1941 kuulutas Soome NSVL-e sõda - Jätkusõda Vallutati tagasi Karjala 19 sept 194 sõlmiti vaherahu. Hiljem allkirjastati rahuleping 2 MS käik 1942-1945 1942 sügisel asusid Briti väed vastupealetungile Egiptuses. USA tuli appi
6. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939.aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet piiritülis, mis oli NSV Liidu enda lavastatud. Soome suurtükivägi olevat rünnanud Nõukogude vägesid. Soomlased soovisid küll asja uurida, kuid NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ja alustas Soome vastu sõda. Stalin paiskas soomlaste vastu umbes pool miljonit meest, 2000 tanki ja 1000 lennukit, Soomel oli vastu panna vaid umbes 300 000 meest, 100 lennukit ja 50 tanki. NSVL ei suutnud vallutada Soomet tolle rahva ja kaitseväe kangelaslikkuse tõttu. NSV Liit pidi leppima Karjala maakitsuse ja Viiburi linnaga ning mõne muu alaga. 7. Saksamaa kallaletung NSV Liidule: dateeri, ,,Barbarossa" sõjaplaan, sõja esimesed kuud. 22.juunil 1941
Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja. Soome sõjaväkke, mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim. Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning Punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. Alles siis, kui Stalin vahetas välja väejuhid ning need rakendasid lisajõude, õnnestus Punaarmeel Mannerheimi liin ületada. Kuid kogu Soomet vallutada Stalin enam ei julgenud
Vene ohvitserid teadsid et varsti algab sõda ja nad pidi otsima infot varustuse ja kaitsestrateegiate kohta. Nad said teada Mannerheimi liinist ja said aru et vastuhakk tuleb tugev. 226 november 1939 Soome piirivalve tetas Karjala kannasel, et Nõukogude poolel tulistati. Molotov saatis kirja soomlastele et Mainilas olevat Nõukogude vägesi rünnatud, oli 13 ohvrit. Tegelikult olid soomlaste suurtükid n Nõukogude liit teatas et Soome agressiooni pärast ütleb NSV liit lahti mittekallaletungilepingust Soomega. Ilm muutus karmiks kuid soomlased oli sellega harjunud ja kandsid sooje valgetvärvi kaitserõivad, samuti olid nad head suusatajad ja ratsanikud. Nad õpetati tegutsema väikeste rühmadena. Ning nad suutsid võidelda külmunud maal nädalaid. Nende punkrid olid kaevatud sügavale maaalla. Transport oli Nliiduga võrreldes algeline kasutati peamiselt hobuseid. 64 000 hobust mängisid Talvesõjas elutähtsat rolli, samuti kasutati kaerarakendeid ja muid vahendeid
8. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939.aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet piiritülis, mis oli NSV Liidu enda lavastatud. Soome suurtükivägi olevat rünnanud Nõukogude vägesid. Soomlased soovisid küll asja uurida, kuid NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ja alustas Soome vastu sõda. Stalin paiskas soomlaste vastu umbes pool miljonit meest, 2000 tanki ja 1000 lennukit, Soomel oli vastu panna vaid umbes 300 000 meest, 100 lennukit ja 50 tanki. NSVL ei suutnud vallutada Soomet tolle rahva ja kaitseväe kangelaslikkuse tõttu. NSV Liit pidi leppima Karjala maakitsuse ja Viiburi linnaga ning mõne muu alaga. 9. Saksamaa kallaletung NSV Liidule: dateeri, ,,Barbarossa" sõjaplaan, sõja esimesed kuud. 22.juunil 1941
võimsa kaitseliini(Mannerheimi liin). Soome otsis ka toetust lääneriikidelt ning sakslastelt, kuid see ei päästnud neid NL rünnakust. 9Talvesõda(1939-1940) Venelased tahtsid soomlastega sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja tahtsid osasid Soome alasid, kuid soomlased lükkasid selle nõudmised tagasi. 1939a nov süüdistas NSV Liit soomer sellest, et tolle piiritüli suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustasid soome vastu sõja.Stalin paiskas soomlaste vastu peaaegu pool miljonit meest, 2000 tanki ning 1000 lennukit. Soome sõjaväkke , mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim, kuulus 300 000 meest, ligikaudu 100 lennukit ning umbes 50 tanki. Vaatamata tohutule ülekaalule ei suutnud Nõukoguse sõjavägi kahe kuu jooksul Mannerheimi liini murda. Iga hukkunud soomlase kohta suri 4-5 punarmeelast. Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 aasta 12 märtsil sõlmiti Moskvas rahu
riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng. e) presidendivalimised- 1938 Konstantin Päts, valimised rahva poolt jäid ära. Uus valitsus eesotsas Eenpaluga. 3. Eesti iseseisvuse kaotus a) MRP- 1939 23.aug. Saksamaa ja NSVL vahel. Koosnes mittekallaletungilepingust, salaprotokollist, kaardist. Selle alusel määrati NSVL ja Saksamaa huvisfäärid. NSVL: Soome, Eesti, Läti, ida-Poola (ja hiljem Leedu). Saksamaa: Leedu, lääne-Poola, vabad käed lääne-Euroopas. b) baaside leping 28.sept 1939- NSVL surus selle Eestile peale, muidu oleks NSVL peale tunginud. Kirjutati alla Moskvas ettekäändel pidada kaubanduslikke läbirääkimisi. Selle alusel nõuti Punaarmee sõjaväebaaside sisselaskmist Eesti aladele.
Lääne ehk Prantsusmaa rindel valitses peaaegu täielik vaikus, Prantsuse-Briti sõjajõud ei võtnud ette ühtegi tõsisemat operatsiooni Sksm vastu SOOME TALVESÕDA (30. november 1939 12. märts 1940) NSVL soovis Soome nagu Balti riikidessegi viia oma baasid. Soomlased sellega ei nõustunud. Seetõttu süüdistas NSVL neid selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid (konflikt lavastatud) ja nüüd NSVL ütles lahti riikidevahelisest mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Soomlased oli sõjas edukad, sõjaväe ülemjuhataja oli marssal Mannerheim. Nendele tulid appi ka mitmed välisriigid (26) oma vabatahtlikega (11500 neist 2000 eestlast). Sõda lõppes 12. märtsil 1939. a, mil sõlmiti Moskvas rahu: Soomele jäi iseseisvus alles NSVL sai Karjala maakitsikuse ja Hanko sõjaväebaasi 1940. a OLID ISESEISVUSE KAOTANUD
alasid ja sõlmida vastastikuse abistamise leping.Soomlased lükkasid NSV liid nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväepaaside rajamisega Soome aladele. 1939a. nov süüdistas NSV liit Soomet selles,et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid.Tegelikult oli see piirituli venelaste lavastatud.Soomalsed soovisid juhtumit põhjalikult uurida aga nõukogude liit ei olnud nõus.NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda.Rahvasteliit kuulutas NSVL sõjaalgatajaks ja heitis ta organisatsioonist välja. Stalin paiskas Soome sõjaväe vastu,kelle ülemjuhatajaks oli Mannerheim, enam kui poole rohkem mehi,tanke ja lennukeid.Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ja punaarmee saamatus tõmbas stalini vallutusplaanile kriipsu peale.Nad ei suutnud Mannerheimi liini läbi murda,seda tegid nad alles siis kui Stalin oli vahetand välja väejuhi ja kasutand lisajõude.
Nüüd alustati Nõukogude Liidus ägedat Soome-vastast kihutustööd. Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. 1939. aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tegelikult oli see piiritüli venelaste lavastatud. Soomlased soovisid küll juhtumit põhjalikult uurida, et leida süüdlased, kuid Nõukogude Liit ei olnud sellega nõus. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja. Stalin paiskas soomlaste vastu peaaegu pool miljonit meest, 2000 tanki ning 1000 lennukit. Soome sõjaväkke, mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim, kuulus 300 000 meest, ligikaudu 100 lennukit ning umbes 50 tanki. Esialgu lootis Nõukogude juhtkond naaberriigi paari nädalaga vallutada ning seal punavõim kehtestada
13. märts 1938 ühendati Austria Saksamaaga – anšluss. Kuna Saksamaa nõudis Sudeedimaad ja ähvardas sõjaga, kutsuti kokku Müncheni konverents (29. september 1938). Osalesid Saksamaa, Itaalia, Inglismaa ja Prantsusmaa. Lähtuti „lepituspoliitikast” ja nõustuti Sudeedimaa loovutamisega, lootuses, et Saksamaa nüüd taganeb. Kuid märtsis 1939 marssisid Saksa väed Prahasse. 23. august 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakti. Dokument koosnes mittekallaletungilepingust, millega kaasnes salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa jagati huvisfäärideks. Selle lepingu sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 2. Teise maailmasõja algus 1939-1941. Sõja põhjused: • sõja provotseeris NSVL, et teostada maailmarevolutsiooni • Versailles' rahu ja Hitleri agressiivne poliitika • Lääne kokkuleppepoliitika tagajärg • Rahvasteliidu allakäik ja USA isolatsioon Sõjategevust hakati teostama MRP alusel (23
Nüüd alustati Nõukogude Liidus ägedat Soome-vastast kihutustööd. Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. 1939. aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tegelikult oli see piiritüli venelaste lavastatud. Soomlased soovisid küll juhtumit põhjalikult uurida, et leida süüdlased, kuid Nõukogude Liit ei olnud sellega nõus. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda. Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõjaalgatajaks ning heitis ta organisatsioonist välja. Stalin paiskas soomlaste vastu peaaegu pool miljonit meest, 2000 tanki ning 1000 lennukit. Soome sõjaväkke, mille ülemjuhatajaks oli Mannerheim, kuulus 300 000 meest, ligikaudu 100 lennukit ning umbes 50 tanki. Esialgu lootis Nõukogude juhtkond naaberriigi paari nädalaga vallutada ning seal punavõim kehtestada
annaabi.ee 
