Mis kohtleb neid kui erinevaid inimesi või identseid. LAPSENDAMISE UURIMUSED Tavapärane sarnasus oma vanematega võib olla tingitud ni geneetiliselt kui ka keskkonnamõjudest, kuna tavaliselt annavad vanemad lastele nii geeni kui ka kasvamise keskkonna. Lapsendatud lapsi mõjutab ka see, et geenid on nad küll vanematelt pärinud, kuid keskonna tekitavad uued vanemad.. Mida noorematena neid lapsendatakse, seda mõjuvõimsam on tekitatud kk nende ümber. GEENID NING JAGATUD JA MITTEJAGATUD KESKKOND Käitumisgeneetikud jagavad mõjud arengule kolme liiki: pärilikkus, jagatud kk ja mittejagatud kk. Pärilikkus viitab variatiivsusele, mis on seletatav geneetiliste erinevustega. Jagatud perekonna kk, muudab õed-vennad sarnaseks hoolimata geenidest. Mittejagatud kk on teistsugune kk variatsioon, mille poolest vennad ja õed erinevad. Õdede ja vendade erinevused vanuses, iseloomus jms tekitavad ka erineva kohtlemisviisi nende vanemate poolt ning sõpradelt. See kujundab
ta pole üles kasvanud, kui kasuvanematega, kelle juures ta on üles kasvanud, siis mõjutavad seda tunnust rohkem geenid kui keskkond. Need meetodid on näidanud, et näiteks intelligentsus on suurel määral inimesele kaasa sündinud (geenide poolt määratud). Keskkond mis inimese arengut mõjutab jaguneb: - Jagatud keskkond (shared environment). Need keskkonna elemendid mis on samas peres üles kasvavatel lastel ühised (näiteks kodune majanduslik olukord). - Mittejagatud keskkond (nonshared environment). Need keskkonna elemendid mis ei ole samas peres üles kasvavatel lastel ühised (näiteks sõbrad, sünnijärjekord). Robert Plomin - uuringud näitavad, et jagatud keskkonna mõju inimese arengule on väike, sest samas peres üles kasvanud lapsed on peaaegu sama erinevad kui erinevates peredes kasvanud lapsed (kui esimeste geneetilist sarnasust mitte arvestada). See ei tähenda, et perekond (lapsevanemad) lapse arengut üldse ei mõjuta,
Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö: ühiskonnas, kus valitseb üldistatud usaldus tehakse koostööd ning ei kardeta pettust teiste inimeste poolt. 40. Judith Harris lapsevanemad ei oma pikaajalist mõju lastele. Suhtlemine eakaaslasetega on palju olulisem lapse normaalse arengu jaoks, kui suhtlemine vanematega. 41. Fran Sulloway sünnijärjekorra uuringud. See mitmendana perekonda sünnitakse on oluline mittejagatud keskkonna element, sest see on samas peres kasvavatel lastel erinev. Esimesena ja viimasena perre sündinud laste vahel on süstemaatiline erinevus: esimene on rangem ja korralik, viimane on mässumeelne. 42. Abraham Maslow vajaduste hierarhia: bioloogilised, turvalisuse, sotsiaalse kuulumise, tunnustuse saamise ja eneseteostuse vajadus. Kõrgema taseme vajadused aktuaalsed siis, kui madalama taseme vajadused rahuldatud. 43
1) Ühe ja kahe munaraku kaksikute võrdlemine - kas mõjutab intelligentsust 2) Lahus kasvanud kaksikute võrdlemine 3) Adopteeritud laste võrdlemine bioloogiliste ja kasuvanematega kui sarnanevad kasuvanematega mõjutab rohkem keskkond kui geenid Intelligentsus on suurel määral kaasa sündinud Keskkond mis inimese arengut mõjutab jaguneb: - Jagatud keskkond- elemendid mis on samas peres üles kasvavatel lastel ühised nt majanduslik olukord - Mittejagatud sama pere lastel erinevat nt sõbrad, sünnijärjekor Robert Plomin jagatud keskkonna mõju arengule on väike sest sama pere lapsed erinevad Judith Harris lapsevanemad ei oma arengule pikaajalist mõju, eakaaslastega suhtlemine on olulisem Sünnijärjekorra uuringud esimesed lapsed tavaliselt rangemad ja korralikumad, hiljem sündinud on mässajad Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused
Millal iganes inimeste või loomadega tehtud uurimus ka läbi viiakse, peaksid uurijad täielikult arvestama nende õiguste ja heaoluga. Arengu biloogilised ja kultuurilised teooriad Kõikide geenide kogumit nimetatakse genotüübiks. Inimesel on 23 paari kromosoome. Genotüübi omadused võivad mõjutada inimliigi käitumise arengut. Käitumisgeneetikud jagavad lapse arengu mõjud kolme liiki: pärilikkus, jagatud keskkond ja mittejagatud keskkond. Downi sündroom esineb ligikaudu ühel vastsündinul 800st. Kromosoomhaigus on tekkinud tavaliselt munaraku vigastamise tõttu enne viljastamist. Vanemad emad võivad suurema tõenäosusega sünnitada Downi sündroomiga lapse. Kuigi ei saa öelda, et käitumine tuleneb peamiselt geenidest ja keskkonnast, võime öelda, er erinevus kahe indiviidi käitumises on tingitud peamiselt geenidest või keskkonnast.
4. Kaksikuteuuringu ACE disainist võiks aru saada. - Eraldatakse bioloogilised ja keskkonnast tulenevad mõjud - Võrreldakse ühe ja kahemunakaksikuid, uuritakse sarnasust bioloogiliste vanemate ja kasuvanematega; kui kaksikud lahku sattunud siis korrelatsioonid kasuvanemate ja kaksikuga. ACE mõte: ühemunakaksikutel on 100% samasugused geenialleelid, on pmst koopiad, disügootsetel 50%. - Keskkonnaosa E (mittejagatud keskkond) ja C (jagatud keskkond, koos kasvanud) - Käitumine või omadus = A + C + E - Ignoreerib geenide interaktsiooni ja alleelide domineerimist. 5. Grupierinevused vs indiviidide vahelised erinevused – üks ja sama või mitte? - Kui indiviidide vahelised erinevused, ei tähenda automaatselt et grupierinevused on alati geneetilised - Üksikindiviidis üks populaarne alleel/genotüüp grupis ei tähenda midagi 6. Käitumise keerukus ja geneetiline taust
poolt määratud). Keskkond mis inimese arengut mõjutab jaguneb: - Jagatud keskkond (shared environment). Need keskkonna elemendid mis on samas peres üles kasvavatel lastel ühised (näiteks kodune majanduslik olukord). 22 Sissejuhatus sotsioloogiasse - Mittejagatud keskkond (nonshared environment). Need keskkonna elemendid mis ei ole samas peres üles kasvavatel lastel ühised (näiteks sõbrad, sünnijärjekord). Robert Plomin - uuringud näitavad, et jagatud keskkonna mõju inimese arengule on väike, sest samas peres üles kasvanud lapsed on peaaegu sama erinevad kui erinevates peredes kasvanud lapsed (kui esimeste geneetilist sarnasust mitte arvestada). See ei tähenda tingimata, et perekond (lapsevanemad) lapse arengut
millest tulenevad inimeste vahelised sarnasused ja erinevused? 1. Geenid 2. Elukeskkond a) Jagatud keskkond tingimused, mis on ühes peres kasvavatel lastel sarnased (kodune olukord, vanemate haridus) b) Mitte-jagatud keskkond tingimused, mis pole ühes peres kasvavatel lastel sarnased (sõbrad, juhused, sünnijärjekord). Usutakse ja ka uuringud on näidanud, et lapse arengut mõjutab mittejagatud keskkond. Robert Plomin jagatud keskkona mõju inimesele on väike. Judith Harris lapsevanemate mõju laose arengule on väike. Sünnijärjekord üks oluline mittejagatud keskkonna osa. Frank Sulloway esimesena ja hiljem peresse sündinud laste vahel on süstemaatilised erinevused. Esimene laps on korralik ja tubli. Ka seksuaalne orientatsioon on selle poolt mõjutatud. VI loeng 7.10 (ptk 4) SOTSIAALSE INTERAKTSIOONI SOTSIOLOOGILISED KÄSITLUSED
· KAKSIKUTE UURIMUSED kaksikuid esineb ühel juhul 80-st rasedusest. o Ühemunakaskikud pärinevad ühest viljastatud munarekust. Geneetiliselt identsed ja seega ka ühest soost. o Erimunakaksikud kahest eraldi viljastatud munarekust arenema hakkavad kaksikud arenevad emakas eraldi. Jagavad 50% samu geene. · Teadlased mõõdavad pärilikkust ühemunakaksikutega. · GEENID NING JAGATUD JA MITTEJAGATUD KESKKOND Käitumisgeneetikud jagavad mõjud arengule kolme liiki: o Pärilikkus viitab variatiivsusele, mis on seletatav geneetiliste erinevustega. o Jagatud keskkond muudab õed-vennad sarnasteks. o Mitte jagatud keskkond võib mõjutada genotüübi ja keskkonna interaktsiooni. · GEENIDE IDENTIFITSEERIMINE tehnoloogia arenemine aitab meil urida DNA struktuuri. Ning teha kindlaks geene ja nende mõjusid
Super-ego: internaliseeritud kultuurilisete normide Inimeste geenid võib jagada universiaalseteks ja kogum. Kui laps sünnib, siis ta on vaid ID, vanemaks varieeruvateks (teevad inimesed erinevateks). Vaatlusi ja saades lisandub sellele SUPER-EGO, ühiskond esitab katseid tehakse kaksikutega (mono/disügootsed). inimestele käskusid ja keeldusid. Internaliseeritud Elukeskkond: inimest mõjutab mittejagatud keskkond, reegleid ja norme täidab inimene vabatahtlikult ning jagatud keskkonna mõju on väike. Iseloomu kujunemisel nende vastu eksimine toob kaasa ebameeldivaid mängib rolli ka sünnijärjekord. emotsioone. Talcott Parsons: ühiskond saab eksisteerida vaid tänu sellele, et inimesed on internaliseeritud. Kultuur ja ühiskond Maslow' vajaduste teooria. Sellest lähtuvalt tahavad inimesed seda, mida neil ei ole. 14 Ühiskonna mõiste sots
Käitumisgeneetika · Uurib, milline on geenide ja keskkonna mõju inimese käitumisele, isiksusele, võimetele jms. Kumb (geenid või keskkond) mõjutab inimest rohkem? · Inimese geenid võib jagada a. Universaalsed teevad inimesed sarnasteks b. Varieeruvad teevad inimesed erinevateks · Cyril Burt käitumisgeneetilise meetodi esmarakendaja, püüdis üles otsida peale sündi lahutatud monosügootseid kaksikuid Mittejagatud keskkond 08.10 Sotsiaalse interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused (ehk inimestevaheline suhtlemine) Sotsiaalpsühholoogia · Psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia lähtub pigem indiviidist. Teemad näiteks hoiakud ja sotsiaalne taju · Sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia lähtub pigem ühiskonnast. Teemad näiteks suhtlemise reeglid, sotsiaalsed võrgustikud ja sotsiaalsed rollid Kaks arusaama inimesest ja tegevusest
Erinevused ei ole üheselt tõestatud, samas nt. Lynn (1994; 1998), et meeste keskmine +2,4 punkti. Üldiselt levinud arvamus, et mehed paremad ruumilises võimekuses, matemaatikas, naised nt. Verbaalsetes ülesannetes. Seda kaudselt kinnitab patoloogia – meeste seas rohkem düsleksikuid, kokutajaid jne. Meeste seas variatiivsus suurem. Sotsiaalkultuurilised, geneetilised, hormonaalsed põhjused Keskkonna mõjust...Jagatud vs. mittejagatud keskkond Flynni efekt! (muide, praeguseks tundub olevat teatud populatsioonides lõppenud) Rikastatud keskkond: “Operation Headstart” 1960ndatel koolieelikutele jt. Lühiajaline tõus IQ’s, ent see kaob aja jooksul Siiski võimalik, et mingid MUUD eelistusi andvad omadused säilivad Gardner: mitmene intelligentsus? Loogiline-matemaatiline Ruumiline Musikaalne Kehalis-kinesteetiline Lingvistiline Interpersonaalne
annaabi.ee 
