inimesed, et elektriseadmetest tulenev kiirgus on kahjulik ning väsitab neid ja tekitab muid probleeme. Selle vältimiseks üritatakse eemaldada näiteks magamistoast elektrilised seadmed, samuti kontrollitakse üle kõik juhtmed, lülitid jne. 4. Seadusandlus Praegusel hetkel eestis kehtiv EL direktiiv on 2004/40/EC, mis määrab elektromagnetväljade tugevuse töökeskkonnas. Samuti eksisteerib määrus, mis seab kindlaks elamutes mitteioniseeriva kiirguse piirid (Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine). 4.1Direktiiv 2004/40/EC Direktiivi eesmärk määrata miinimum nõuded töötajate kaitseks riskide eest, mis kaasnevad töötamisel elektromagnetväljadega. Viidatakse teatud lühiajalistele sümptomitele mis kaasnevad elektromagnetväljas töötamisel, pikaajalistele sümptomitele ei viidata.
Meditsiinis(füsioteraapia,hüpertermia) Kodutehnikas(mikrolaineahjud) Mujal Mõju sõltub sagedusest · Sageduse suurenemisega väheneb kiirguse sisenemise sügavus koesse · Sageduse suurenemisega suureneb energia neeldumine koes ja soojuse teke · Soojenemise piirväärtuseks on erineelduvuskiirus 4W/kg , mis tõstab aine temperatuuri ühe kraadi võrra 30 min jooksul Kehtivad piirnormid · EL kehtivad normid põhinevad rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse kaitse komitee (ICNIRP) vastuvõetud suunistel · Eestis on mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu-ja puhkealal, elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning õpperuumides kehtestatud sotsiaalministri 2002.aasta 21.veebruari määrusega nr38 Kiirguse mittesoojuslik mõju · Viimase aastakümne uuringud on tõestanud elektromagnetkiirguse mittesoojusliku mõju olemasolu elusorganimidele kiirguse juures, mis on kordades nõrgem kehtivatest piirnormidest
läbilaskvust võidakse kasutada edaspidi teatud rohtude toimetamiseks aju. See, kas raadiosageduslainete mõju organismile on kasulik, ohutu või kahjulik pole veel selgunud ning esineb väga palju eriarvamusi. Paljudel juhtudel on ekspositsiooni suurus (kokkupuute aeg ja hulk) väljaselgitamine juba keeruline katsealuste seas, kuna pole võimalik mõõta kvantitatiivselt inimese kokkupuudet raadiosageduslainetega igapäevaselt. Siiski on seadusandlusega määratud mitteioniseeriva kiirguse (kaasaarvatud madala ja ülimadalasagedusega raadiosageduslainete) piirväärtused. Sageduse 2- 300 GHz korral on lubatud kuni 61 V/m elektriväljatugevus, 0,16 A/m magnetväljatugevus ja 10 W/m2 võimsustihedus.9 Mobiiltelefonid ja wifi-seadmed on küllaltki uued nähtused meie ühiskonnas ning seetõttu pole võimalik ka määrata nende pikaajalist mõju tervisele. See raskendab ka sobivate piirmäärade rakendamist
tulemusena võivad tekkida rasked tervisehäired. 3.6 Juhtmevaba võrguühendus (Wi-Fi) Raadiosageduslainete kasulikkus, ohutus või kahjulikkus organismile pole veel selgunud ning esineb väga palju eriarvamusi. Samuti on ekspositsiooni suuruse väljaselgitamine katsealuste seas keeruline, kuna pole võimalik mõõta kvantitatiivselt inimese kokkupuudet raadiosageduslainetega igapäevaselt. Seadusandlusega on siiski määratud mitteioniseeriva kiirguse (kaasa arvatud madala ja ülimadalasagedusega raadiosageduslainete) piirväärtused. Sageduse 2- 300 GHz korral 9 on lubatud kuni 61 V/m elektriväljatugevus, 0,16 A/m magnetväljatugevus ja 10 W/m 2 võimsustihedus. Kuna Wi-Fi seadmed on küllaltki uued nähtused meie ühiskonnas, siis pole võimalik määrata nende pikaajalist mõju tervisele. See raskendab ka sobivate piirmäärade rakendamist
08.10.2012 Koostanud: Jana Paju TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida arvuti avaliku kasutamise ja kuvariga töötamise nõudeid. 2. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. 3. Õppida neid suurusi mõõtma. TÖÖVAHENDID „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Vabariigi valitsuse määrus nr. 362, vastu võetud 15.11.2000 (RT I 2000, 86, 556) Hetkel kehtiv. „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ Sotsiaalministri määrus nr. 38, vastu võetud 21.02.2002 (RTL 2002, 40, 563) Hetkel kehtiv. Luksmeeter (või tehisvalgustuse hindamist käsitlenud laboritöö andmed), müramõõtja, termomeeter, mõõdulint. Elektri- ja magnetvälja mõõtur Digitaler elektrosmog Analyser ME3030B (Gigahertz Solutions)
TÖÖ EESMÄRGID Uurida arvutiga töötamisega seotud nõudeid. Tutvuda füüsikaliste suurustega, mis mõjutavad töömugavust arvutiga töötamisel. Õppida neid suurusi mõõtma. Tutvuda põhimõtetega, mille abil on võimalik hinnata töökoha ergonoomilisust ja mõju tervisele. TÖÖVAHENDID ,,Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Vabariigi valitsuse määrus nr. 362, vastu võetud 15.11.2000 (RT I 2000, 86, 556) Hetkel kehtiv. ,,Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine" Sotsiaalministri määrus nr. 38, vastu võetud 21.02.2002 (RTL 2002, 40, 563) Hetkel kehtiv. Muud füüsikalisi ohutegureid puudutavad määrused ja ka standardid; ,,Tervisekaitse nõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele" kehtetu, ent tasub vaadata töökoha nõuete osas ning ergonoomiliste soovituste osas
leegis kuumutamine- levinuim külviaasade, kolbide ja töövahendite puhul. Külmsteriliseerimine- . Keemiline steriliseerimine- plastiku ja aparaatide steriliseerimisel. Mehaaniline steriliseerimine- on lahuste või gaaside mikroobidest vabastamine läbi peenepooriliste filtrite. Steriliseerimine ioniseeriva kiirgusega- toime avaldub lühemate lainepikkustega kiirtel alla 100 nm. Steriliseerimine mitteioniseeriva kiirgusega. - on suurema lainepikkusega lõhub mikroobide DNA. 7. Erinevad külviviisid ja söötmete tüübid Söötmed jaotatakse koostise järgi 3 rühma: looduslikud )piim, puljong, mahlad) . Kasut kultuuride säilitamiseks. Sünt. Söötmed on teat kindla koostisega. valmist kasut dest. Vett ja puhtaid kemikaale. Kasut mikroobide toitumisnõudluse ja rakust väljaerituvate ühendite uurimiseks.
Arvuti töötamisel tekib pehme röntgenikiirgus. Selle allikaks on töötav elektronkiiretoru,kuid kineskoobi klaasmaterjal väldib röntgenikiirguse lekke. 4 Röntgenikiirguse doosi ekspositsioonivõimsus mistahes ruumipunktis 5 cm kaugusel arvutist või selle ekraanist ei tohi ületada 7,7x10-5 Å/kg (0,003 µR/s, või vastavalt 10,8 µR/h). Ioniseeriva ja mitteioniseeriva kiirguse tase on lubatust oluliselt madalam, võttes aluseks erinevate riikide rahvuslikud standardid. Tänapäeval ei ole veel mitmete füüsikaliste tegurite kohta piisavalt teaduslikult põhjendatud andmeid, et kinnitada nende võimalikku ohtu tervisele või vatupidi- seda kindlalt välistada. Ei ole välistatud ka võimalik kombineerritud toime. See tähendab, et iga füüsikalise teguri toime
Töötaja ei puutu kokku ioniseeriva kiirgusega kokku minimaalselt. 10 Mitteioniseeriv Vastuvõetav risk. Madal II Töötaja saab riskide kiirgus Töötaja puutub vähendamiseks teha kokku sagedasemaid pause. mitteioniseeriva kiirgusega kasutades arvutit. Sisekliima Vähene risk. Madal I - Ruumidesse on paigutatud konditsioneerid, mis reguleerivad temperatuuri vastavalt vajadusele Töötajatel on võimalik konditsioneeri astmeid muuta.
Inimesel on kokkupuutevõimalus viit sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist , ja kiirgus pärinevad looduslikest või kunstlikest radioaktiivsetest ainetest, neljanda röntgenkiirguse teke on seotud stabiilsete aatomite elektronkattes toimuvate protsessidega ning viies neutronkiirgus tekib peamiselt tuumareaktsioonides tuumade lõhustumise ahelreaktsiooni käigus. 27. Defineeri mõiste mitteioniseeriv kiirgus, too näiteid Mitteioniseeriva kiirguse hulka loetakse kiirgust, mis ei tekita koes ioone (nt ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud kiirgused, staatilised elektri ja magnetväljad). Mitteioniseeriva kiirguse sagedus ja selle kvandi energia on väiksemad, kui ioniseerival kiirgusel ning sellepärast ei saa see tekitada muutusi molekulide ja aatomite struktuuris. 28
8. Mille poolest erinevad desinfektandid antiseptikutest? Desinfektandid on toksilisemad ning hävitavad mikroorganisme elututel objektidel, antiseptikud seevastu elusorganisidel välispidiselt. Antiseptikud on vähemtoksilisemad ning ei hävita mikroobe vaid ihibeerivad nende kasvu. 9. Mille poolest sõltub kiirguse steriliseeritava toime efektiifsus? Efektiivsus sõltub lainepikkusest, intensiivsusest ning toime ajast. 10. Mille poolest erineb ioniseeriva kiirguse toime mitteioniseeriva kiirguse toimest? Ioniseeriv kiirgus( - ja x- kiired -> lainepikkus alla 100nm) omab suurt läbitungimisvõimet ning steriliseerib sügavuti. Mitteioniseerivkiirgus või UV- kiirgus (lainepikkus üle 100 nm ) ei oma nii suurt läbitungimisvõimet ning seetõttu steriliseerib õhku, materjalide pindu ja pindmisi kihte. 11. Kuidas söötmed jaotatakse nende keemilise koostise järgi ? 12. Mille poolest erineb keemiliselt defineerimata koostisega sööde
25. Sisekliima kirjeldamise põhiparameetrid Ruumiõhu temp., suhteline niiskus, liikumiskiirus, kvaliteet 26. Müra kirjeldamise põhiparameetrid Mürakarakteristikud põhilistest müraallikatest, müra levikusuunad, müra leviku peegelduse dominantsuunad, müra levimiskeskkond, müra ajaline kestsus tööpäeva/nädala vältel 27. Vibratsiooni ------ Päevane kokkupuude üldvibratsiooniga, päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga 28. Mitteioniseeriva kiirguse ------------------- Elektrimagnetvälja tugevus, magnetvälja tugevus, magnetvooltihedus, võimsustihedus, inimese jäset läbiv vool, kontaktvool, erineelduvus 29. Ioniseeriva kiirguse -------------- Alfakiirgus, beetakiirgus, gammakiirgus, aine neeldumine, radionukliidi eluiga 30. Füsioloogilised ohutegurid Füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordamine, sundasendid/liigutused, muud samalaadsed tegurid mis võivad aja jooksul
23. Mis on bakteritsiidseks teguriks autoklaavimisel? veeauru kõrge temperatuur 24. Millest sõltub autoklaavimise edukus? autoklaavi koormamisest, steriilitava materjali mahust, steriilimise ajast. Autoklaavi ei tohi täita liiga tihedalt – peab jätma ruumi, et veeaur pääseks esemete vahele. 25. Millised on külmsteriilimise viisid? keemiline steriilimine, mehhaaniline (filtreerimine,) Kiirgusega steriilimine (UV, gamma ja x-kiired) 26. Mille poolest erineb ioniseeriva ja mitteioniseeriva kiirguse toimemehhanism? Ioniseeriv on lühimalainelisem ja energiarikkam kiirgus. Tal on kaudne toime. Ioniseerib vee ja moodustuvad hüdroksüülradikaalid reageerivad raku orgaaniliste komponentidega (nt DNA). Mitteioniseeriv on pikalainelisem ja vähem energiarikas kiirgus. 250 nm on otsene toime DNA-le, tekivad tümidiini dimeerid, mis takistab normaalset DNA replikatsiooni. 27. Miks on tarvis avada Petri tass UV-kiirtega eksponeerimisel? Kiirtel väike läbitungimisvõime 28
Kuivkuumutamine- vastavates ahjudes kõrgel temp. leegis kuumutamine-levinuim külviaasade, kolbide ja töövahendite puhul. Külmsteriliseerimine- . Keemiline steriliseerimine- plastiku ja aparaatide steriliseerimisel. Mehaaniline steriliseerimine- on lahuste või gaaside mikroobidest vabastamine läbi peenepooriliste filtrite. Steriliseerimine ioniseeriva kiirgusega- toime avaldub lühemate lainepikkustega kiirtel alla 100 nm. Steriliseerimine mitteioniseeriva kiirgusega. - on suurema lainepikkusega lõhub mikroobide DNA. 7. Erinevad külviviisid ja söötmete tüübid Söötmed jaotatakse koostise järgi 3 rühma: looduslikud )piim, puljong, mahlad) . Kasut kultuuride säilitamiseks. Sünt. Söötmed on teat kindla koostisega. valmist kasut dest. Vett ja puhtaid kemikaale. Kasut mikroobide toitumisnõudluse ja rakust väljaerituvate ühendite uurimiseks.
6 JsE = 12.4 / E(keV). Seega 0.1Å lainepikkusega röntgenikiirete footonienergia on 124 keV. Kontseptsioon, et kiirgus koosneb footonitest, on radiobioloogia seisukohalt väga oluline. Röntgenikiirguse neeldumisel elusorganismis ei ole energiapaigutus ühtlane, energia neeldub kudedes ja rakkudes ebaühtlaselt eraldi pakettidena, millest igaüks on piisavalt suur, et lõhkuda keemilisi sidemeid ja vallanda sündmuste ahelat, mille lõpptulemuseks on bioloogiline muutus. Mitteioniseeriva ja ioniseeriva kiirguse kvalitatiivne vahe põhinebki üksikute neelduvate energiaportsjonite suuruses, mitte kogu energias, mis neeldub. Selle väite tõestamine ei ole keeruline. On teada, et 4 Gy suurune kogukeha doos lõpeb suure tõenäosusega kiiritada saanud inimese surmaga. Energiahulk, mis sellise doos absorbeerudes neeldub, on ca 67 kalorit ja soojusenergiana salvestudes põhjustaks selline energiahulk kehatemperatuuri tõusu ca 0,002°, mis arusaadavalt ei
annaabi.ee 
