Nimivõimsus-elektriseadmel arenev võimsus; Nimipinge-pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust; Joule'i-Lenzi seadus-elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t; Kõrvaljõud-mitteelektrilised jõud, mis rakenduvad vooluallikas; Ohmi seadus kogu vooluringi kohta-voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega; Pinget- välistakistusel nim vooluallika klemmipingeks; Tühijooks-vooluallika töö piirolukord, kui seda ei kasutata; Tühipinge- elektromotoorjõud, sest ta võrdub vooluallika tühijooksul katkestuskohas tekkiva pingega; Lühis-kui välistakistus on
1.Kuidas liiguvad vabad laengud patareis ja miks? + - laengud liiguvad +- klemmile - - laengud liiguvad - - klemmile Miks? Sest et mitteelektrilised jõuad teevad tööd ja viivad +- laengud + - klemmile ja vastupidi 2.Elektromotoorjõud-maksimaalne pinge, mis vooluallika klemmidel võib tekkida Tähis: Kirja E :D Ühik: V Valem: Kirja E = I R . r I= kirja e jagatud R + r vaata valemid ise pärast üle :D:D 3.Ohmi seaduse : 1) Vooluringi osa kohta Mõiste: voolutugevus on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega I= U R
tööks, kütteseadmes või el.lambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. (A=IUt) el.mootori korral tehakse el.enegia arvel mehaanilist tööd(IUt=Am+I ruut t) elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis(N=A/t=IU)trafo-pinge tõstmiseks, kilovatt-tund-energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega 1 kilovatt, A=Nt (1kw*h=10(3)w*3600s=3,6*10(6)J, vooluallikaks nimet. Seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat el.energiaks,vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud e. kõrvaljõud, Emj(v). Näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. emj. on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama, emj=kõrvaljõudude töö(Ak) / laenguga q, pinge sisetakistusel(Us=Ir)Pinget välistakistusel nimet. vooluallika klemmipingeks,tühijooksul on vooluallikas siis, kui seda ei kasutata, lühis on siis, kui välistakistus on lähedane nullile, Voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja
Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pikaks ajaks. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. Vooluallikas teevad tööd välised, mitte mitteelektrilised jõud. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees elektrivälja energiaks mingi teist liiki energia. Vooluallikaid liigitatakse selle järgi, millineenergialiik seal elektrivälja energiaks muundub. Pinge füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne
summaga. 15. Kõrvaljõududeks nim. mitteelektrilisi jõude. 16. Elektromotoorjõuks nim. kõrvaljõudude poolt laengu ümberpaigutamiseks tehtava töö ja laengu suuruse suhet. 17. Suletud vooluring koosneb tarbijast, vooluallikast ja ühendusjuhtmest (juures lülitid ja mõõteriistad). Voolutugevus suletud vooluringis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõu ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. Vooluallika seest teevad mitteelektrilised jõud tööd, et viia pos. laengud + klemmile ja neg. laengud klemmile. I voolutugevus (A) - elektromotoorjõud (V) R välistakistus r vooluallika sisetakistus R+r vooluringi kogutakistus 18
Vooluallikas - seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Vooluallikas kulutatud energia arvel eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laengud üksteisest ning eraldatud laengud kogunevad vooluallika poolustele. Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Nii nagu raskusjõud võrdsustab veetasemeid, nii võrdsustab elektriline jõud juhtide potentsiaale. Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Elektromagnetilise induktsiooni seadus väidab, et magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja (laengukandjaid paneb liikuma jõud, mis nihutab juhet magnetväljas. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool). Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. http://www.koolielu.edu.ee/tehnoloogia/videod/video_06.htm video alalisvoolu masinast.
Magnetoelastsed andurid; drosselandurid; transformaatorandurid. Induktsioon impulssandurid. Piesoelektrilised andurid. Elektrilised andurid Elektrilised andurid on enim kasutatavad ja levinuimad, kuna elektrienergiat on võimalik kergesti ja lihtsalt ja ilma moonutusteta üle kanda pika vahemaa taha, on kergesti transformeeritav, võimendatav ja küllalt kõrge kasuteguriga, on võimalik muundada teisteks energialiikideks. Elektrilised andurid, mis muundavad mitteelektrilised suurused ekvivalentseks EMJ või pinge väärtuseks nimetatakse generaatoranduriteks. Magnetoelastsed andurid Magnetoelastsete andurite tööprintsiip põhineb ferromagnetiliste materjalide omadusel muuta magnetilist läbitavust sõltuvalt nende deformatsioonist või mehaanilistest pingetest. Nende andurite tundlikkuse tegur võib olla 200 300. Magnetoelastsed andurid jaotatakse: Drosselanduriteks Transformaatoranduriteks
o Juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U jhi otstel ja voolu kestusega t A=Iut. o Elektriseadme poolt arendatava võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N=IU o Üks kilovatt-tund (1kW x h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. · Vooluallikaks nim. seadet, mis muundav mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud ehk kõrvaljõud. · Elektromootorjõud (emj.) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. Emj on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. · Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega(Ohmi seadus kogu vooluringi kohta) o Vedelikus on vabadeks laengukandjateks ioonid, mis tekivad elektrolüüdi
osakeste ümberpaigutamisel vooluringis. Vooluallika sees eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laetud osakesed ning koondatakse vooluallika poolustele. Poolusi on kaks, positiivne `+' ja negatiivne `-`, mille vahel on elektriväli. Kui ühendada poolused juhiga, levib elektriväli ka selles. Ka vooluallikka sisse tekib elektriväli, mis takistab laetud osakeste koondumist poolustele. Elektrijõud laetud osakesi poolustele paigutada ei saa, seda teevad välised e. mitteelektrilised jõud, kasutades selleks mingit teist liiki energiat. Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingit teist liiki energia (siseenergia, valgusenergia, mehhaaniline energia) elektrivälja energiaks e. elektrienergiaks. Keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia (keemiline energia) muundub elektrivälja energiaks keemilistes vooluallikates (patarei, aku). Keemilistes vooluallikates eralduvad erinimeliselt laetud osakesed keemiliste reaktsioonide tulemusena
1. Releekaitse toimimispõhimõtted(tunnussuurus, põhi-reservkaitse, üle-alakaitse, hetk-viitekaitse. Tunnussuurus on füüs. suurus millele releekaitse mõõteosa reageerib. Jagatakse: elektrilised, el suuruse funktsioonid, el. suuruste erinevus, mitteelektrilised. Ahela reservkaitse saab mõõtetulemused sama ahela trafodest, AJ oma sama AJ omadest, kaugreservkaitse erinevast AJ-st. 2. Releekaitse toimimispõhimõtted (absol. ja suht. selektiivsus, hõlmatavus, töökindlus, tõrked). Abs. selektiivsusega on kaitse, mis võrdleb el. suurust mõlemas otsas (pikidif-, võrdluskaitse). Vajab toimimiseks sidekanalit. Üldjuhul üheastmeline Suht. sel. võrdleb suurusi ühes otsas ja on tihti mitmeastmeline (voolu-, dist. kaitse)
Tahketel materjalidel eristatakse mahu-ja pinnatakistust. Erinevate materjalide elktrijuhtivuse võrdlemiseks kasutatakse mahueritakistuse p ja pinnaeritakistuse ps mõisteid. Nende pöördväärtused on mahu- ja pinnaerijuhtivused ja s. Mahueritakistuseks nimetatakse antud materjalist valmistatud 1m servapikkusega kuubi takistust, kui elektroodideks on kuubi vastastahud ja vool piki kuubi pinda puudub. Mahueritakistuse ühikuks on oom . 1.2 Mitteelektrilised omadused Isoleermaterjali valikul mingi seadme jaoks ei piisa ainult selle elektriliste omaduste tundmisest normaaltingimustel, vaid peab tähelepanu pöörama ka nende omaduste stabiilsusele kõrge ja madala temperatuuri, ümbritseva keskkonna erineva niiskuse ja muude eritingimuste puhul. Kuna isoleermaterjalid on tihti samaaegselt ka kontruktsioonimaterjalid, siis peab tähelepanu pöörama ka materjalide mehaanilistele omadustele: surve-,tõmbe-, ja
5. Reguleerimine impulssmeetodil. Põhimõtteliselt saab kasutada mis tahes mootori kiiruse reguleerimiseks võrgutoitel aga ka toitel iga liiki muundurist. 6. Reguleerimine toitepingel. Kiiruse reguleerimiseks põhikiirusest allapoole vähendame reostaadi abil generaatori ergutusvoolu, millega väheneb generaatori emj. ning pinge, seega ka mootori pöörlemiskiirus. 7. Reguleerimine mitmemootoriliste lülitustega. Peamasinad võivad olla ükskõik mis tüüpi või liiki, isegi mitteelektrilised. Abimasinate ülesandeks on luua iga peamasina võllil lisapöördemoment, mis tasakaalustab koormuse erinevused ning tagab pöörlemise sünkroonsuse. 2.2 Peavoolumootor 2.2.1 Alalisvoolu-peavoolumootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IeR E=kЕфω T=kTфIe Peavoolumootori ergutusmähis on ühendatud järjestikku ankruga, seetõttu on ankruvool ühtlasi ergutavaks vooluks. U IR m U R m
sxw 3.2.Erinevate andurite tööpõhimõte ja kasutusala. Elektrilised andurid. Automaatsüsteemides kasutatakse elektrilisi ja elektromehaanilisi andureid kõige rohkem, kuna elektrienergiat on võimalik kergesti ja lihtsalt ja ilma moonutusteta üle kanda pika vahemaa taha, on kergesti transformeeritav, võimendatav ja küllalt kõrge kasuteguriga, on võimalik muundada teisteks energialiikideks. Automaatsüsteemides suurem osa reguleeritavaid parameetreid on oma füüsikaliselt olemuselt mitteelektrilised suurused (temperatuur, rõhk, nivoo, aine koostis, sisaldus ja kontsentratsioon, jne.). Nende parameetrite reguleerimiseks elektrilistes automaatreguleerimissüsteemides on vajalik need mitteelektrilised suurused muuta ekvivalentseteks elektrilisteks signaalideks ja seda tehakse esmaste elektriliste muunduritega st. anduritega. Elektrilisi andureid, mis muudavad oma elektrilisi parameetreid (takistust, mahtuvust,
Põhimõtteliselt saab kasutada mis tahes mootori kiiruse reguleerimiseks võrgutoitel aga ka toitel iga liiki muundurist. 6. Reguleerimine toitepingel. Kiiruse reguleerimiseks põhikiirusest allapoole vähendame reostaadi abil generaatori ergutusvoolu, millega väheneb generaatori emj. ning pinge, seega ka mootori pöörlemiskiirus. 7. Reguleerimine mitmemootoriliste lülitustega. Peamasinad võivad olla ükskõik mis tüüpi või liiki, isegi mitteelektrilised. Abimasinate ülesandeks on luua iga peamasina võllil lisapöördemoment, mis tasakaalustab koormuse erinevused ning tagab pöörlemise sünkroonsuse. 11. Alalisvoolu-peavoo1umootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IeR E=k T=kTIe Peavoolumootori ergutusmähis on ühendatud järjestikku ankruga, seetõttu on ankruvool ühtlasi ergutavaks vooluks. U IRm U R m -elektromehhaaniline karakteristik
Elektronide triivkiirus on väike võrreldes elektronide kaootilise liikumise kiirusega. Koduse majapidamise juhtmetes on elektronide triivkiirus m/s, kaootilise liikumise kiirus on umbes . Elektrivoolu püsimiseks on vaja, et juhis säiliks elektriväli, selleks peab vooluallika klemmidel säilima potentsiaalide vahe ehk pinge. Potentsiaalige vahe säilimiseks peab vooluallika sees pidevalt laengukandjaid ringi tõstma see tähendab, tegema tööd. Tööd teevad mitteelektrilised jõud, andes laengukandjatele vajaliku energia. Saadud energiat saab laengukandja üle kanda teistele vooluringi ühendatud seadmetele. Laengute energia võib muutuda soojusenergiaks, selle energia arvel võib teha mehaanilist tööd. Veel võib laengute energia muutuda keemiliseks energiaks kui laetakse teist akut. Kui vooluahelas on kaks vooluallikat, mis mõjuvad laengutele erisuunaliste jõududega, määrab
vasakul madalsagedulikud ja pikad, paremal kõrgsageduslikud ja lühikesed lained. omadused sõltuvad nende lainepikkusest.Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suurema lainepikkusega: lühema elektmagnetlained levivad sirgjooneliselt ja ei paindu tõkete taha. Elektrmagnetlained peegelduvad juhtidelt tagasi ja raadiolainete levikuks on oluline ionosfääri olemasolu.Maxwelli võrrandite süsteem elektromagnetlainete kirjaldamiseks- elektromotoorjõud tähendab tööd, mida tegid mitteelektrilised (kõrval)jõud ühikulise laengu läbiviimisel kontuurist. Seda tööd võib kirja panna ringintegraalina - tsirkulatsioonina . Elektrivälja tugevuse tsirkulatsioon piki suletud kontuuri on võrdeline seda kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. Optika Geotmeetrilise optika põhiseadused-ehk kiirteoptika 1)homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000km/s 2)üks valguskiir ei sega
Elektronide triivkiirus on väike võrreldes elektronide kaootilise liikumise kiirusega. Koduse majapidamise juhtmetes on elektronide triivkiirus m/s, kaootilise liikumise kiirus on umbes . Elektrivoolu püsimiseks on vaja, et juhis säiliks elektriväli, selleks peab vooluallika klemmidel säilima potentsiaalide vahe ehk pinge. Potentsiaalige vahe säilimiseks peab vooluallika sees pidevalt laengukandjaid ringi tõstma see tähendab, tegema tööd. Tööd teevad mitteelektrilised jõud, andes laengukandjatele vajaliku energia. Saadud energiat saab laengukandja üle kanda teistele vooluringi ühendatud seadmetele. Laengute energia võib muutuda soojusenergiaks, selle energia arvel võib teha mehaanilist tööd. Veel võib laengute energia muutuda keemiliseks energiaks kui laetakse teist akut. Kui vooluahelas on kaks vooluallikat, mis mõjuvad laengutele erisuunaliste jõududega, määrab laengukandjate
R = R 1 + R2 + R n = + + R R1 R2 Rn Vooluring on jadamisi ühendatud vooluallikas ja tarbija, aga ka mitmed muud elemendid, nagu lüliti ja mõõteriistad. Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Nii nagu raskusjõud võrdsustab veetasemeid, nii võrdsustab elektriline jõud juhtide potentsiaale. Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Nende jõudude ületamiseks kõrvaljõud tekivadki. Elektromotoorjõud näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklangu ümberpaigutamisel vooluringis. Akogu E = q Ohmi seadus vooluringi kohta voolutugevus vooluringis võrdub elektromootorjõu ja kogutakistuse suhtega. E I= (NB
Voolutugevus vooluringi mingis lôigus on vôrdeline pingega selle lôigu otstel ja pöördvôrdeline selle lôigu takistusega. I=U/R 7 Ohmi seadus üldkujul : I = / ( R + r ) - vooluallika elektromotoorjôud (emj.) (V) R - (juhtmete) välistakistus (). Takistus on 1 oom, kui pingel 1V läbib seda voolutugevus 1A. r - vooluallika sisetakistus () Emj. on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suurt tööd teevad mitteelektrilised jôud positiivse ühiklaengu ümberpaigutamisel kogu vooluringis. = Ak/ q ( 1V = 1J/1C) Juhtme takistus sôltub tema materjalist, pikkusest ja ristlôike pindalast. Igal juhtmel on oma eritakistus. Mida suurem see on, mida pikem ja peenem on juhe, seda suurem on tema takistus. R = . l / S () (roo) - eritakistus näitab, kui suur on antud materjalist juhi 1m pikkuse ja ühikulise ristlôikepindalaga juhtmelôigu takistus ( .m;
1 2 3 n takistuste pöördväärtuste summaga. Vooluring on jadamisi ühendatud vooluallikas ja tarbija, aga ka mitmed muud elemendid, nagu lüliti ja mõõteriistad. Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Nii nagu raskusjõud võrdsustab veetasemeid, nii võrdsustab elektriline jõud juhtide potentsiaale. Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Nende jõudude ületamiseks kõrvaljõud tekivadki. Elektromotoorjõud E (E E ) (emj) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel Akogu läbiviimisel kogu vooluringist E = . Elektromotoorjõud on suurim pinge, mida vooluallikas
1 2 3 n takistuste pöördväärtuste summaga. Vooluring on jadamisi ühendatud vooluallikas ja tarbija, aga ka mitmed muud elemendid, nagu lüliti ja mõõteriistad. Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Nii nagu raskusjõud võrdsustab veetasemeid, nii võrdsustab elektriline jõud juhtide potentsiaale. Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud, mis teevad seal vajalikku tööd. Vooluallika sisetakistus r iseloomustab jõude, mis takistavad vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist. Nende jõudude ületamiseks kõrvaljõud tekivadki. Elektromotoorjõud E (E E ) (emj) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel Akogu läbiviimisel kogu vooluringist E = . Elektromotoorjõud on suurim pinge, mida vooluallikas
Elektriseadme võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U . Kütteseadme või lambi takistus tööolukorras on leitav nimivõimsuse N ja nimipinge U kaudu valemist R = U 2/N . Üks kilovatt-tund (1 kW. h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. 1 kW. h = 3 600 000 J Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud ehk kõrvaljõud. 16 Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I = /(R + r) või = I R + I r, voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega (r on vooluallika sisetakistus). Sisetakistus iseloomustab vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist pidurdavate jõudude toi- met. Pinge sisetakistusel Us = I r on mitte elektrijõu vaid just kõrvaljõu poolt tehtud töö ühikulise
Kütteseadme või lambi takistus tööolukorras on leitav nimivõimsuse N ja nimipinge U kaudu valemist R = U 2/N . Üks kilovatt-tund (1 kW. h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. 18 1 kW h = 3 600 000 J . Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud ehk kõrvaljõud. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I = /(R + r) või = I R + I r, voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega (r on vooluallika sisetakistus). Sisetakistus iseloomustab vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist pidurdavate jõudude toi- met. Pinge sisetakistusel Us = I r on mitte elektrijõu vaid just kõrvaljõu poolt tehtud töö ühikulise laengu läbiviimiseks vooluallikast.
Elektriseadme võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U . Kütteseadme või lambi takistus tööolukorras on leitav nimivõimsuse N ja nimipinge U kaudu valemist R = U 2/N . Üks kilovatt-tund (1 kW. h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. 1 kW. h = 3,6 MJ Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud ehk kõrvaljõud. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I = /(R + r) või = I R + I r, voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega (r on vooluallika sisetakistus). Sisetakistus iseloomustab vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist pidurdavate jõudude toi- met. Pinge sisetakistusel Us = I r on mitte elektrijõu vaid just kõrvaljõu poolt tehtud töö ühikulise laengu läbiviimiseks vooluallikast.
Vaadeldavas näites on vooluallika elektromotoorjõud järelikult suunatud vasakult paremale. Mingi vooluallika elektromotoorjõu loeme samuti positiivseks (negatiivseks), kui see mõjub meie poolt etteantud suunas (sellele vastu). Seega on meie näites elektromotoorjõud positiivne. Mingi aja dt jooksul läbib seda vooluringi lõiku laeng dq Idt . Selle liigutamisel läbi lõigu teevad tööd nii elektrilised jõud, mis on tingitud potentsiaalide erinevusest lõigu otstel; kui ka mitteelektrilised kõrvaljõud, mis talletuvad vooluallikas. Elektriliste jõudude poolt tehtud töö on vastavalt valemile (10.8) dAel dq(1 2 ) , vooluallikas kätketud mitteelektriliste jõudude töö dAk dq . Summaarne töö laengu dq viimiseks läbi lõigu avaldub nende summana dA 1 2 dq . See töö muundub lõppkokkuvõttes soojusenergiaks. Elektrivoolu poolt arendatavat võimsust sellel lõigul saab arvutada valemit
vahel suure juhtivusega plasmakanal (plasma koos- nimetatakse dielektriku vananemiseks osalahen- neb negatiivsetest ja positiivsetest laengukand- duste mõjul. See on pikaajaline protsess, võib kesta jatest), mida nimetatakse striimeriks. Nii tekib säde- minuteid, tunde või isegi aastaid ja lõppeda isolat- lahendus, mis teatud tingimustel võib üle minna siooni läbilöögiga. 77 Mitteelektrilised omadused Tabel 3.1. Isoleermaterjalide kuumuskindluse klassid Isoleermaterjali valikul mingi seadme jaoks ei Lubatud piisa ainult selle elektriliste omaduste tundmisest Klass temp. °C Näiteid normaaltingimustel, vaid peab tähelepanu pöörama Y 90 Polüeteen, polüstürool,
annaabi.ee 
