sinna tänane Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland · Piirkonda ühendas Burgundia hertsogiriik · Seal räägiti flaami keelt · Burgundia hertsogiriik koondas kunstnikke Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast · Seetõttu ühendas muusikaline väljenduslaad jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse Zanrid a) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel b) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul c) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul Missa · Tsükkel oli ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil · Cantus firmus oli vana moteti tehnika eeskujul tenorihääles · Cantus firmus (ld. k.) püsiv viis · Polüfoonia on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega · 4-häälne polüfoonia kujunes välja bassi hääleliigi kasutuselevõtmisega
Tänu teaduse arengule, mis seisnes selles, et julgeti mõelda ja oma uusi ideid tõestada, arenesid ka muusikariistad ja ka üldiselt muusika. Renessanssi ajal tekib uus muusika liik, mis kannab nimetust imitatsiooniline muusika, mis seisneb selles, et hääled ei vastandu üksteisele tempode ja rütmikaga ning ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtessulamine. Peale selle muutus motett oluliselt, mis seisneb selles, et motett kaotas oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessanssi motett oli peamiselt ladina keelne polüfooniline laul, mille aluseks oli tavaliselt missa mõne propriumi osa tekst. Motetti mängiti peale kirikute ka väljaspool kirikut. Tekkisid ka uued zanrid: paroodiamissa ja Ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade muusika jagunes viieks põlvkonnaks, mille käigus tekkisid mitmed uued kaunid lood ja palju uusi muusikakirjutajaid. Peamiselt esitati ikkagi motette. Esimest põlvkonda
· Orlandus Lassus (1532-1594) - Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Muusika: ekspressiivne, jõuline, dünaamikakontrastid, helistike ootamatud vastandused. · Giovanni Pierluigi da Palestrina (u 1525-1594) - Rooma koolkonna tähtsaim esindaja. Muusikale on iseloomulik rahulik meloodia, astmeline liikumine, kolmkõlad. Muusika zanrid 15 16 sajand. 1.) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel 2.) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul 3.) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul Madalmaade koolkond ja tuntumad heliloojad. Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine Inglismaalt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15
tervikuks ühe põhimeloodia cantus firmuse abil. See meloodia oli tavaliselt tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal. ·Paroodiamissa aluseks terve polüfooniline teos, mis võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Paroodiavõtet kasutati ülekandena ilmalikust muusikast kiriklikku. ·Motett kaotas 15. sajandil oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul. Tavaliselt on selle aluseks missa mõne propriumi osa tekst. Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut. Tuli ette ka piduliktõsiste ilmalike tekstidega motette. Endiselt võis moteti aluseks olla laenatud viis, kuid järjest harvemini. ·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem. Tekstides valitses 15.
gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16 saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. motett teine põhizanr, erineb oluliselt varasemast motetist. 15 saj kaotab motett oma isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse. Renessanssiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul, tavaliselt on aluseks missa mõne propriumi osa tekst, võis aga kuuluda ka vesprisse või mõnda teise tunniteenistusse. Kasutati vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut, samuti tuli ette piduliktõsiste ilmalike tekstidega pühendusmotette. sansoon prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus, oli valdavalt neljahäälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile
ka laenatud motett või ilmalik laul. Paroodiavõtet kasutati ülekandena ilmalikust muusikast kiriklikku. ·Cantus firmus missa missatsükkel, mis on ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia cantus firmuse abil. See meloodia oli tavaliselt tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal ·Motett kaotas 15. sajandil oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul. Tavaliselt on selle aluseks missa mõne propriumi osa tekst. Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut. Tuli ette ka piduliktõsiste ilmalike tekstidega motette. Endiselt võis moteti aluseks olla laenatud viis, kuid järjest harvemini. ·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem. Tekstides valitses 15
Tüüpiliselt oli tegu cantus-firmus-missadega laenatud viisiga tenorihääles ehk põhimeloodia. Renessansiajastul pole cantus firmus (lad. k. püsiv viis) gregoriaan, vaid mõni tuntud ilmalik viis. Paroodiamissa. Terve teose laenamine, s.t. et missa aluseks ei ole mitte ühehäälne viis, vaid terve varemkirjutatud teos. Sõnal "paroodia" puudub siin koomiline või pilkav varjund, tähendab jäljendamist. Motett kaotas 15.sajandil oma mitmetekstilisuse, tüüpiline selle ajastu motett on ladinakeelne (ühetekstiline) polüfooniline laul mõnele missa propriumi tekstile Ka ilmalikke polüfoonilisi laule kirjutati samade põhimõtete järgi, mis vaimulikke. Algselt olid need laulud prantsuskeelsed, kuid hiljem lisandus ka itaalia-, saksa-, inglise- ja hispaaniakeelseid laule ehk keel ja laulutüübid vastavalt maa rahvamuusikale. Magnifikat Maarja kiidulaul Luuka evangeeliumist , õhtuse jumalateenistuse põhiosa 14
Tüüpiliselt oli tegu cantus-firmus- missadega laenatud viisiga tenorihääles ehk põhimeloodia. Renessansiajastul pole cantus firmus (lad. k. püsiv viis) gregoriaan, vaid mõni tuntud ilmalik viis. Paroodiamissa. Terve teose laenamine, s.t. et missa aluseks ei ole mitte ühehäälne viis, vaid terve varemkirjutatud teos. Sõnal "paroodia" puudub siin koomiline või pilkav varjund, tähendab jäljendamist. Motett kui teie põhizanr kaotas mitmetekstilisuse, rütm lihtsam. Tüüpiline selle ajastu motett on ladinakeelne (ühetekstiline) polüfooniline laul mõnele missa propriumi tekstile. Ka ilmalikke polüfoonilisi laule kirjutati samade põhimõtete järgi, mis vaimulikke. Algselt olid need laulud prantsuskeelsed, kuid hiljem lisandus ka itaalia-, saksa-, inglise- ja hispaaniakeelseid laule ehk keel ja laulutüübid vastavalt maa rahvamuusikale. Magnifikat Maarja kiidulaul Luuka evangeeliumist, õhtuse jumalateenistuse põhiosa 14
Cantus firmusena kasutatud viis andis missale ka nime, tulemused võisid olla üsna tavatud, nt "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16 saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. motett teine põhizanr, erineb oluliselt varasemast motetist. 15 saj kaotab motett oma isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse. Renessanssiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul, tavaliselt on aluseks missa mõne propriumi osa tekst, võis aga kuuluda ka vesprisse või mõnda teise tunniteenistusse. Kasutati vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut, samuti tuli ette piduliktõsiste ilmalike tekstidega pühendusmotette. chanson prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus, oli valdavalt neljahäälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile
põhimeloodia cantus firmuse abil. See meloodia oli tavaliselt tenorihääles, enamasti oli selleks mõni tuntud ilmalik viis või gregooriuse koraal. ·Paroodiamissa aluseks terve polüfooniline teos, mis võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Paroodiavõtet kasutati ülekandena ilmalikust muusikast kiriklikku. ·Motett kaotas 15. sajandil oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse. Renessansiajastu tüüpiline motett on ladinakeelne polüfooniline laul. Tavaliselt on selle aluseks missa mõne propriumi osa tekst. Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut. Tuli ette ka piduliktõsiste ilmalike tekstidega motette. Endiselt võis moteti aluseks olla laenatud viis, kuid järjest harvemini. ·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem. Tekstides valitses 15
laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tuntud ilmalik viis. Cantus firmusena kasutatud meloodia annab missale ka nime, sisuliselt võib see olla väga ootamatu näiteks- ,,Relvastatud mees". Cantus- firmus-missa kõrval oli oluline nn paroodiamissa (paroodia tähendab siin jäljendamist ilma koomilise elemendita). Teine põhizanr oli endiselt motett. Nüüd aga mõningate erinevustega- ta kaotas oma isorütmilise ehituse ja ka mitmetekstilisuse (varem olid koos näiteks ladina keel ja prantsuse keel). Samuti kestab zanrina edasi ilmalik polüfooniline laul. · Madalmaade koolkond ja heliloojad Koolkond, kes määras Lääne-Euroopa muusikastiili ligi 2-sajandi vältel kujunes u vahemikus 1420- 1460- see oli Burgundia hertsogiriigi hiilgeaeg. Ideaaliks oli kõikide häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine. Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid- nim imitatsiooniliseks polüfooniaks. 15
Uue zanrid 15-16. sajandi muusikas. Esiplaanile tõusis taas kirikumuusika, kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaarimiosade tsükkel. 15. sajandi missatsüklid on ühendatud tervikuks ühe põhimeloodia-cantus firmuse abil, mille meloodiat laenati mujalt, kui kirjutati ise. Cantus-firmus missa kõrval oli tähtis ka paroodiamissa, mille aluseks on terve polüfooniline teos. Teiseks põhizanriks jäi motett, kuid kaotas 15. sajandil isorütmilisuse ja mitmetekstilisuse. Renessanssiaja motett ja ladinakeelne polüfooniline laul. Madalmaade koolkond See koolkond kujunes Burgundia hetsogiriigi hiilgeajal, tähtsamaiks muusikakeskuseks oli sel ajal hertso Philippe Hea õukond Dijonis. Kujunes uus muusikaline keel, mida iseloomustas: Häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine Häälte üksteise jäljendamine-imitatsiooniline polüfoonia. Selle viimistletuim vorm on kaanon. 15
annaabi.ee 
