Majoritaarse valimissüsteemi eeliseks on tema lihtsus ja inimesele arusaadavus ning see, et valituks osutumiseks on harilikult vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse valimissüsteemi rakendamise puhul. Majoritaarse valimissüsteemi puuduseks on see, et kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi, mistttu nende valijate tahe pole esindatud parlamendis. 2. Proportsionaalsed e võrdelised valimised: Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks, kuid kogu riik võib moodustada ka ühe mitmemandaadilise ringkonna. Sellise süsteemi puhul omandavad kandidaadid vastavast ringkonnast mandaate võrdeliselt kogutud häälte arvule. Erakonna nimekirja koostamisel on kaks varianti: avatud nimekiri ja suletud nimekiri. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, rohkem hääli saanud inimene tõuseb ettepoole ja seega sõltub parlamenti pääsemine valijate toetusest.
kes saab teistest rohkem hääli. Teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kaotsi. Enamus valimiste korral annavad poliitilises elus 2-3 suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib sarnaste eesmärkidega erakondi ühinema. Tavaliselt tagab see suurimale erakonnale parlamendis absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse. Proportsionaalne valimissüsteem rakendatakse mitmepartei süsteemiga riikides, näiteks Eestis. Riik on jagatud mitmemandaadilisteks valimisringkondadeks. Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt kusjuures kehtib ka valimiskünnis. Rakendatakse avatud (rohkem hääli kogunud kandidaat tõuseb erakonna nimekirjas ettepoole ning seega on suurem võimalus pääseda esinduskogusse) ja suletud (vahet pole palju hääli saab mingi kandidaat, sest esinduskogusse pääseb erakonna poolt nimekirja etteotsa valitud kandidaat) nimekirju. Filosoofia Teema: Platon demokraatia vastu
künnis ja mitu inimest ühest nimekirjas parlamenti pääseb. Peamised valimissüsteemid Majoritaarsed e enamusvalimised Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides, (näiteks Suurbritannia, Austraalia, USA, Uus- sealhulgas Eesti Vabariigis Meremaa) Ühemandaadilised valimisringkonnad Riik on jagatud mitmemandaadilisteks (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa valimisringkonda) 12. valimisringkonnal on 8 mandaati riigikogu valimistel) Valituks osutub igas valimisringkonnas vaid üks Saadikukohad jaotatakse parteide vahel kandidaat, see kes kogub kõige rohkem hääli proportsionaalselt ehk vördeliselt neile antud
(Mandaat koht esinduskogus) Vastavas ringkonnas saab võita ainult üks kanditaat. See kes on kogunud teistest rohkem hääli. Teiste kanditaatide poolt antud hääled lähevad lihtsalt kaotsi. Selle süsteemi juures/tingimustel domineerivad kaks-kolm suurt erakonda. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis absoluutse enamuse, mille abil nad saavad moodustada stabiilse üheparteilise valitsuse. Proportsionaalne süsteem Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks. Nt Eestis moodustatakse riigikogu valimisteks 12 ringkonda, milles vastavalt valijate arvule jaotatakse 4-12 mandaati. Mandaate kogutakse vastavalt saadud häälte arvule. Proportsionaalne jaguneb kaheks: 1)nimekirjavalimised 2) üksiku ülekantava häälte meetod Nimekirja valimised jagunevad : 1)suletud nimekiri hääli saab anda kõigile nimekirjas olevatele kandidaatidele aga kogutud mandaadid jagatakse nende vahel kes on partei poolt paigutatud nimekirjas ettepoole.
Otsesus – tulemus sõltub ühisarvamustel kodanike seast Valimistüübid Aktiivsed – toetavad järjepidevalt partei poliitilist jooni Rutiinsed – toetavad ainult ühte kindlat parteid Jooksikud – toetab hetkel seda parteid, kellega on kõige parem huvide kooskõla Passiivsed – ei tunne oliitika vastu huvi Erinevad valimissüsteemid Võrdelised valimised (proportsionaalne süsteem) – riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks o Suletud nimekiri – hääli saab anda kõigile olevas nimekirjas, kuid üle jäävad hääled lähvad mandaatidele, kes on eespool o Avatud nimekiri – suuremat toetust kogunud mandaat läheb nimekirja eesotsa ja tal on suurem võimalus esinduskogusse pääseda Enamusvalimised (majoritaarne süsteem) – riik jaotatakse ühemandaadilisteks valimisringkondadeks
d. Rakendatakse a) lihthäälteenamuse (saab teistest enam hääli) Riigikokku saab igast VRK-st see, kes või b) absoluutse häälteenamuse põhimõtet (50%+1 hääl) saab teistest enam hääli. + lihtne, selge - palju hääli läheb kaotsi, annab eelise suurtele erakondadele, pettumus 2. Proportsionaalne e võrdeline valimissüsteem vt. õpik lk. 55. Valimisseaduse väljavõtted Kuidas rakendub Eestis Riik on jagatud mitmemandaadilisteks VRK-deks. Eesti on jaotatud 12 VRK-ks. VRK-SI ON VÄHEM KUI MANDAATE. Mandaatide arvu määrab riik. Valga-, Võru- ja Põlvamaa moodustasid 11. VRK. Siia eraldati 9 mandaati. Mandaadid jagatakse erakondade või valimisliidu See on umbes nii: kui RE poolt hääletab 33% vahel proportsionaalselt neile antud häältega
valimissüsteemile. Iseloomulik tunnus Proportsionaalne Majoritaarne Riik on jagatud ühemandaadilisteks valimisringondadeks X Valimissüsteem loob eelised suurerakondadele X Kandidaadid on üles seatud erakondade või valimisliitude X nimekirjades Mandaadi saamiseks piisab lihthäälteenamusest X Riik on jagatud mitmemandaadilisteks X valimisringkondadeks 5. Selgitage valimiste põhimõtteid ja põhjenda nende vajalikkust: 1) Valimised on üldised - oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimis- test. Tagab suurema hulga inimeste hääletamise ehk suurema üldsuse seisukohtade teada saamise. 2) Valimised on regulaarsed – valimised toimuvad kindla aja tagant (KOV ja riigikogu nt iga 4 aasta tagant). Tagab rahvale meelepärasema riigi juhtimise, vajadusel võimu vahetuse. 6
- Meelega rikutud sedelid E-valimine võib olla ebaturvaline 21.Iseloomusta majoritaarset valimissüsteemi Riik jaotatakse ühemantaadiliseks valimisringkonnaks. Valimised saab võita ainult üks kandidaat – see, kes saab teistest rohkem hääli ning teiste kandidaatide hääled lähevad kaduma. Harilikult tagab see üheparteilise enamusvalitsuse (Suurbritannia) 22.Iseloomusta proportsionaalset valimissüsteemi Riik on jaotatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks. Sellise süsteemi puhul omandavad kandideerijad mandaate vastavalt häälte arvule. Nimekirjapõhiline hääletus saab olla kas suletud või avatud nimekirjaga. Avatud nimekirjas liiguvad enam hääli kogunud inimesed ettepoole (Eesti, Läti, Türgi) 23.Pane kirja demokraatlike valimiste tunnused Vaba konkurents – Kõik hääleõiguslikud kodanikud võivad hääletada ning kõik kandideerimisõigusega kodanikud saavad kandideerida.
Valimissüsteemid: 1. Majoritaarne e. enamusvalimised · Riik on jagatud ühemandaadilisteks ringkondadeks-ringkonnas osutub valituks kandidaat, kes kogus kõige rohkem hääli; ülejäänud hääled lähevad kaotsi · Eelisteks on lihtsus ja selgus · Tavaliselt domineerivad 2-3 suuremat erakonda · Kasutusel Suurbritannias 2. Proportsionaalne · Riik on vastavalt hääletajate arvule jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks · Erakond ei saa kunagi absoluutset enamust · Võimaldab parlamenti pääseda suuremal arvul erakondadel · Selleks, et parlameti ei pääseks liiga palju erakondi, on kehtestatud 2 valimiskünnis ( Eestis 5% koguhäältest) · Jaguneb kaheks: o Nimekirjavalimised (kasutusel Eestis) Avatud nimekiri suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb
künnis ja mitu inimest ühest nimekirjas parlamenti pääseb. Peamised valimissüsteemid Majoritaarsed e enamusvalimised Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides, (näiteks Suurbritannia, Austraalia, USA, Uus- sealhulgas Eesti Vabariigis Meremaa) Ühemandaadilised valimisringkonnad Riik on jagatud mitmemandaadilisteks (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa valimisringkonda) 12. valimisringkonnal on 8 mandaati riigikogu valimistel) Valituks osutub igas valimisringkonnas vaid üks Saadikukohad jaotatakse parteide vahel kandidaat, see kes kogub kõige rohkem hääli proportsionaalselt ehk vördeliselt neile antud
rohkem hääli. Pm"Võitja saab kõik." antud häältega. · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Kehtib valmisikünnis (EV 5%) · Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riiki- des (USA, Kanada) · Riik on jagatud mitmemandaadilisteks valimisringkondadeks +tagab parlamendis ühele parteile absoluutse häälteenamuse, mis omakorda võimaldab · Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga moodustada stabiilse üheparteilise valitsuse. riikides +selgus ja lihtsus, igaüks teab kuidas parteisse +tavaliselt ei saavuta ükski erakond absoluutset pääseb
Otsesus – tulemus sõltub ühisarvamustel kodanike seast Valimistüübid Aktiivsed – toetavad järjepidevalt partei poliitilist jooni Rutiinsed – toetavad ainult ühte kindlat parteid Jooksikud – toetab hetkel seda parteid, kellega on kõige parem huvide kooskõla Passiivsed – ei tunne poliitika vastu huvi Erinevad valimissüsteemid Võrdelised valimised (proportsionaalne süsteem) – riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks o Suletud nimekiri – hääli saab anda kõigile olevas nimekirjas, kuid üle jäävad hääled lähvad mandaatidele, kes on eespool o Avatud nimekiri – suuremat toetust kogunud mandaat läheb nimekirja eesotsa ja tal on suurem võimalus esinduskogusse pääseda Enamusvalimised (majoritaarne süsteem) – riik jaotatakse ühemandaadilisteks valimisringkondadeks. Mandaadti saab see kes
annaabi.ee 
