Sõltlane ja tema isiksuse häirumine (0)

Sõltlane ja tema isiksuse häirumine Laurene Männik 12E Maailmas   on   palju   asju   ja   tegevusi,   millest   võib   sattuda   sõltuvusse. Sõltuvus puudutab meid kõiki. On väga vähe inimesi, kes võivad öelda, et nad ei ole sõltuvuses mitte millestki  –  ei ühestki tegevusest ega ühestki ainest. Tegelikult omandame erinevat tüüpi sõltuvusi juba imikueas. Proovi väikselt beebilt võtta ära lutt ja sa näed võõrutusnähtusid hirmsa kisamise näol või proovi keelata kooliealisel lapsel hommikuti multikate vaatamine. Võiks mõelda, et meie vanaemad on juba sõltuvustest välja kasvanud või sõltuvusse   sattumiseks   liiga   targad,   ent   võta   neilt   käest   igahommikune kohvitass, võta vanaisalt ära ajalooline romaan, peida vanatädi eest ära tema sukavardad ja koheselt näedki, et nad lihtsalt mitte ei armasta, vaid nad on nendest tegevustest või asjadest sõltuvuses. Mida   siis   sõltuvuseks   nimetatakse?   Sõltuvuseks   nimetatakse   meeleolu muutva   aine   korduvat  kasutamist  või  tegevuse  tegemist,  ilma   selle  üle kontrolli   omamata.   Sõltuvuseks   nimetatakse   ka   neuroogilist   kahjustust, mis viib sõltuvusliku käitumiseni. Lisaks on sõltuvus seisund, kus teatud tegevusest   tekkiv   meeldiv   elamus   muutub   inimesele   peagi   lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvusse võib sattuda narkootikumidest, alkoholist, hasartmängudest,   seksist,   suitsetamisest,   kanepist,   pornost,   suhetest, ostlemisest,   kirurgilistest   protseduuridest,   magusa   söömisest, internetimängudest,   solaariumist,   treeningust,   selgeltnägijatest   jne. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine  või tegevuse omadused, väärkasutuse   intensiivsus   ja   paljud   teised   tegurid.   Sõltuvuse   põhiline psühho-bioloogiline   protsess   on   üsna   ühesugune   hoolimata   algallikast. Eelmainitud   ained   ja   tegevused   võivad   põhjustada   neurokeemilise   aine dopamiini hulga tõusu. Me kogeme seda kui mõnutunnet. Kuigi see nähtus on lühiaegne, on see väga intensiivne, meeldiv ja harjumust tekitav. Me püüame korrata kogemusi , mida peame meeldivaks. 


Normaalne   elu   tundub   sõltuvusliku   joovastusega   võrreldes   igav.   Paljud sõltuvused   saavadki   alguse   üldisest   tüdimustundest,   sest   sõltuvusse   ei satuta üleöö – see on pikem protsess, mis areneb välja etappide kaupa. Esmalt proovitakse (narkootikumide, kanepi ja teiste tubakatoodete puhul mõni proovib uudishimust, mõni tahab olla kambaliige, mõni ei julge öelda "ei").   Peale   proovimist   hakatakse   seda   ainet   regulaarselt   tarvitama   või teatud tegevus muutub liiga meelepäraseks. Algus näib olevat kontrolli all ehk endale tundub, et võin iga hetk lõpetada ning ei näe oma tegevuses ohtu   endale   ega   teistele.   Kolmandaks   etapiks   on   teatud   aine kuritarvitamine või liigne harrastamine, mida ei suudeta enam kontrollida. Selles faasis inimesed usuvad, et need ainet või tegevused ei ole nende elu   osa,   kuid   samas   ei   kujuta   nad   oma   elu   ilma   nendeta   enam   ette. Neljandas   etapis   on   inimene   saavutanud   pahaaimamatult   sõltuvuse staadiumi, kus tarvitamist ei suudeta lõpetada isegi siis, kui selle tõttu on tekkinud raha-, tervise-, töö- ja muud taolised probleemid.  Sõltuvustekitajaid   on   erineviad,   aga   tagajärjed,   kuidas   need   inimese tervist   mõjutavad,   on   sarnased.   Sõltuvuslikkusest   tulenevate tervisehäirete nimekiri on pikk, kuid kõige levinumateks on vaimse tervise häired ehk stress, ärevus ja depressioon.  Rääkides   sõltlasest   ja   tema   lähedastest,   siis   sõltuvuse   probleem perekonnas puudutab alati rohkem inimesi kui vaid liigtarvitajat ennast. Vahel   hõlmab   see   kõiki   pereliikmeid,   kes   peavad   määramatu   ja   võõra olukorraga toime  tulema, kuid paljud olukorrad on kahjuks sellised, kus pereliikmed   ei   oska   sõltlasest   lähedast   tuvastada,   mille   tulemusena sõltlase   suhted   pereliikmetega   kaugenevad   –   sõltuvusega   kaasnev   häbi sunnib sõltlast perest eemalduma. Ebameeldivast olukorrast väljapääsemiseks tuleb sõltlasel end käsile võtta ja sõltuvusest oma pereliikmetele rääkida, et saada vaimset tuge ja abi teel,   mis   tuleb   ette   võtta.   Kõige   levinumaks   viisiks   sõltuvushäiretest vabaneda   on   psühholoogiline   abi,   mille   kõrval   ei   tasu   alahinnata   ka võõrutusraviasutusi. Ravi pole häbiasi, häbi on olla sõltlane!